Sukad kirivöö ainetel I

Need sukad on ühed tõelised luukered. Kudumist alustasin 20.02.2018, nagu raamatupidamine näitab. Alustasin neid tellimustööna, aga tegemise käigus selgus, et säär oli pisut liiga kitsas. Nii et panin kudumise kõrvale ja alustasin uute sukkadega (neid saab näha SIIN). Tagantjärgi saan öelda, et nende sukkade piltide pärast sain tol ajal ikka väga kõvasti sarjata ja nahutada, et kuidas ma üldse julgesin pildi peale sellised esemed kokku panna. No julgesin. Ega praegugi ei kahetse midagi. Lähen nüüd tagasi nende luukerede juurde.

Kudumise lõpetasin alles sügisel. Ravelry näitab, et punkti olen pannud 27.11.2018. Tervelt 5 aastat tagasi. Miks nad siis ikkagi luukered on?
Lugu on väga proosaline. Sääre mustrilised osad lõpetasin paralleelselt kududes kenasti ära, ühe labaosa ka ühe soojaga ja siis selgus, et valge lõng sai otsa. Võtsin järgmise toki valget ja lõpetasin sukad ära. Otsad olid veel sisse ajamata. Minule õnnetuseks võtsin sukad päevavalguse ajal kätte, et töö lõpuni viia. Ja siis selgus tõsiasi, et see valge lõng polnud üldse selline lumivalge, vaid tugevalt kollaka varjundiga. Võtsin sukad näppu ja läksin lambivalgele, valge on täiesti sama tooni. Lähen akna juurde, üks laba on kollakas. Selge, see kollakas osa on vaja üles harutada. Võtan järjest valgeid tokke kätte, igaüks on ise varjundiga, aga mitte lumivalge. Panin sukad laua nurgale, et ükskord, kui saan kena valge lõnga, harutan ja koon uue labaosa. Kultuurkiht laua nurgal aina kasvas, ühest aastast sai kaks, lõpuks kahest juba peaaegu 5. Kui jälle lauakoristamise tuhin peale tuli, otsustasin otsad sisse ajada, sokid ära pesta ja panna lõplik punkt nende sukkade saagale. Ei ole valgete toon ühtlustunud, aga ausaltöeldes, kui palju ma neid sukki päevavalgel kannaksin ja siis on labad ikka saapa sees. Toas kandes pole vahet, üks valge puha. Ka piltide peal pole kusagil toonivahet näha. Nii need sukad pääsesid luukere staatusest.
 

Nendel sukkadel on kolme piirkonna kirivööde mustreid kokku kombineeritud. Seelikust allapoole tulles esimene laiem mustritriip on Valga, keskmine Rõuge ja alumine mustrijupp on Iisaku kirivöö ainetel.

Lõngaks on Gründl Hot Socks uni 75% uusvill, 25% polüamiid, 50 g/210 m,
vardad 1,5

Sokkideks on ära kootud  168 g lõnga.

Järgmiseks sukaprojektiks võiks ette võtta näiteks kirivöö mustrid oma õiges värvipaletis. Oleks jälle huvitav väljakutse. Selle suka traumast olen juba üle saanud :)

Üks kook, kaks mütsi

 Mul on 4 väga armsat pika värviüleminekuga lõngakooki. Kõigepealt võtsin ette punaste roosade toonidega koogi, kuid sealt pole veel midagi mätkimisväärset valmis saanud. Ainult lõputult harutanud. Oli aeg see lõng kõrvale tõsta ja uus kera töösse võtta.
Järgnevalt siis sinakate-lillakate-roosakate-hallide toonidega lõng. Muutsin mustrit ja nüüd hakkas kõik laabuma. Sooniku kudusin kohe kahekordsena.

 

 Üks väike probleem tekkis mütsi kokkuvõtmisel. Päris viimaste silmadeni lõppu ei kahandanud, nii et kokkuvõtmise lõnga peale jäi kenake kogus silmi. Vedasin mütsi lõpetuse kenasti kokku, kinnitasin lõnga ja asusin teise mütsi kallale. Kui esimese mütsi kätte võtsin, oli lõpetus auguga, lõng oli järele veninud. Pingutasin lõnga ja kinnitasin uuesti. Mõne aja möödudes oli seal mütsi tipus jälle auk, pista või sõrm läbi. Siis oli asi selge, et sellisel kujul see lõpetus pidama ei jää. Võtsin otsa lahti, tõmbasin selle lõpetuse lõnga silmustest välja ja asendasin selle kahekordse peenikese linase lõngaga. Ei see veni kuhugi. Ja näha pole ka kusagilt, et lõpetus on teise lõngaga. Probleem lahendatud!

 Lõnga algus on pikalt lillakas-sinakas. Nii et müts sai enne valmis, kui heledamate toonideni jõudsin. Ja kui allesjäänud lõnga kaalule panin, oli selge, et täpselt teise mütsi jagu lõnga on veel alles.

Nii et saigi ühest koogist kaks mütsi, üks tume, teine hele.

 Kui mütsid said kootud, oli justkui täpp I pealt puudu. Lõnga kulutasin mütside peale praktiliselt jäägitult ära, nii et tutti sealt kusagilt enam välja võluda ei saanud. Suunasin pilgud internetiavaruste poole, et äkki on kusagil sobilikku mütsitutti saada. Mõned variandid isegi leidsin, aga kohalikus kaubanduses on valik ausaltöeldes niru. Trukiga variante veel leidus, aga nööridega kinnitatavat tutti ei kusagil. Ei jäänudki muud üle, kui sammud kangapoodi seada ja üks korralik pikakarvaline kunstkarusnaha kangajupp ära osta ning tutid ise teha.

Ühe hooga tegin kohe neli tutti valmis. Aga kangast on veel, nii et nüüd on pikaks ajaks tutiprobleem lahendatud.

Lõng: Create with Adlibris Knit it! Merino Passion, 50% Merino Superwash, 50% Premium Acrylic, 150 g/375 m Nm 2,5, värv B136

Vardad 3,5 ja heegelnõel nuppude tegemiseks

Udusel hommikul / Sumuisena aamuna

 Need sokid on kootud Tiina Kuu raamatust "Tuhandete villaste sokkide maa".

 Juhendi järgi olid need sokid peenikesest sokilõngast, 100 g/420 m.

Mina valisin kudumiseks natuke jämedama lõnga, nimelt 50 g/170 m .

Kudumistihedusega pidin alguses natuke vaeva nägema. Sokilõng pole kaugeltki mitte peenike villane kindalõng. Silmused kippusid välja venima, kui lõngajooksu pikemaks jätsin. Tihedamalt ei kannatanud kududa, sest siis läks säär liiga kitsaks. Lõnga tunnetus polnud absoluutselt õige. Ilmselt oli põhjuseks alpakavilla suur sisaldus, mis tegi lõnga natuke libedaks. Mingi hetk tekkis tunne, et viskan vardad nurka ja otsin muud tegevust, aga jäärapäisus sundis edasi katsetama. No lõpuks leidsin mingi sobiva kudumistiheduse, kus võisin üldpildiga rahule jääda. Samas sokid sellest lõngast tulevad imepehmed.

Kiilukahandused on sellel mudelil kootud kanna alla. Päris mugav lahendus. Ja mustrilistele sokkidele sobib hästi.

 Lõng: Drops Nord, 50 g/170 m, 45% alpakat, 30% polüamiidi, 25% villa
värvid 17, 13, 10

Vardad 2,5

Kuna sokid läksid natuke suuremale jalale, kui minu jalg on, siis ei hakanud sokke pildistamiseks omale jalga tõmbama.

Jõuluvana jõudis igatahes täna sokkidega kohale ja mulle esitleti pilte `sokid jalas`.
Olid täitsa parajad.

Sinine vest

 Võin julgelt öelda, et olen vesti-inimene. Selg kardab tuult ja külma ning vest on vahepeal asendamatu. Eriti siis, kui pika varuka jaoks on liiga soe, kuid selg nõuab lisasooja.

Minuni jõudis üks korralik pirakas kera villast kolmekordset Aade lõnga. Kinnasteks liiga jäme, kampsuniks liiga vähe. Nii otsustasingi sellest vesti kududa. Mustriks valisin midagi lihtsat ja natuke augulist. Kudumine läks kärmelt ja ilma tagasilöökideta ülalt alla ja ilma õmblusteta. Õla peale tegin mõned lühendatud read, et jälgida õlajoont.

 Ühe asjaga panin natuke puusse. Tahtsin teha üsna pisikest kaelust, aga olin natuke liiga agar. Muidu poleks ju häda, aga see lõng on minu kaela jaoks natuke liiga kare. Suurema kaeluse korral oleks ehk vastu kaela puutumise saanud ära hoida. Nüüd pole teist valikut, kui mingit sallikest kaelas kanda.

 Aga muidu, värv on mõnus särtsakas sinine ja koos salliga saan seda ikkagi kanda.

Lõng:  Aade Lõng Solid 8/3. Ega ma nüüd päris täpselt teagi, mis see jämedus sellel lõngal on. Ise pakuks, et 100 g/250 m, aga mingid andmed näitavad, et 100 g/267 m

Vardad 3,5

Kudusin ära 250 g lõnga

Bart & Francis Scarf

 Üle pika aja võtsin jälle patentkoe ette. Paus on pikk olnud ja pidin meelde tuletama, kuidas lugeda mustrit ning mis silm kuhupoole keerata. Õnneks tuli kõik kiirelt meelde. 

Mul polnud seda salli üldse plaanis, aga emotsiooniost lõngapoes pidi salliks saama. Igaks juhuks ei hakanud lõnga kuhugi kappi ära peitma, vaid jätsin selle kenasti silma alla laua nurgale. Natuke nuputamist oli sellega, mis ma sellele tumedale lõngale kõrvale otsin. Õnneks leidsin kiirelt sobivad lõngad ja töö võis alata.
Muster `Bart & Francis` on pärit Nancy Marchant´i raamatust "Knitting Fresh Brioche".

Alguses lõin vardale 3 mustrikordust, aga mingi hetk tundus, et sall tuleb liiga lai. Harutasin kõik üles ja panin varrastele kaks mustrikordust. Kui sall hakkas pikkust koguma, tuli tunne, et tegelikult oleks võinud ikkagi kolm mustrit joosta, aga nüüd ei viitsinud enam harutada.
 

Emotsiooniost on Regia Design Line Hand-dye Effect by Kaffe Fassett, 100 g/420 m, 70% villa, 25% polüamiidi, 5% akrüüli. Värv 8855, pikk värviüleminek. Kudusin ära 54 g

Hele toon on kokku pandud kahest lõngast: Silverwing Alpaca Fabifil, 50% alpakat, 50% polüamiidi, Nm9, 50g/450 m 18/2 helehall mohäär, kudusin ära 26 g
Midara Roma 100% villa, 100 g/750 m, värv 920 hall, kudusin ära 30 g.

vardad 3,5

 

Dancing Birds of Paradise

 Tegu on juba aprillis varrastelt maha saanud kolmnurkse õlarätiga. Viimistlemiseni läks head mitmed kuud aega. Aga siin ta on.

 Kellel on soovi seda salli kududa, siis palun, muster asub siin:
https://www.ravelry.com/patterns/library/dancing-birds-of-paradise

 Pärlite valikuga olin pisut hädas. Need, mis kodus olemas olid, justkui ei sobinud. Võtsin poodi lõnganutsaku kaasa ja tulin poest välja10 paki pärlitega. Täielik otsustusvõimetus.
Panin pärlid salli peale ritta ja küsisin teiste arvamust. Valik kahanes nelja erineva värvi peale. Lõpuks otsustasin mereroheliste kasuks.

 Lõngaks on poolil olev meriino, 100 g/1200 m, värv virsik. Lõngakulu 76 grammi
vardad 2,75

 

Ümara passega džemper

 Juba päris mitmed aastad on mul kapis seisnud üks imeline lõng - Zitron Unisono. Olen teist mitmed korrad käes veeretanud, mõelnud ning kappi tagasi pannud. Lihtsalt ei tulnud mingit mõistlikku mõtet, mis sellest lõngast kududa. Kui järjekordne lõngakatsumise aktsioon käsil oli, tuli see õige mõte pähe. No muidugi, ümara passega džemper. Seal pääseb lõnga triibuline olemus kõige pareminei esile. Ja ei mingit mustrit, täitsa tavaline parempidine kude.

 Kuidagimoodi õnnestus leida tokkide algusele ja lõpule sobivad jätkutokid, nii et toki vahetust pole kusagil märgata. Isegi varrukatele õnnestus leida sobiv lõng.

 Kuklasse kudusin mõned lühendatud read, et kaelus kõri peale ei hakkaks.

 Üritasin leida mingit juhendit, et pääseks arvutamisest, aga midagi sobivat pihku ei jäänud. Nii et võtsin mõõdulindi ja kalkulaatori abiks ning arvutasin välja vajaliku silmade arvu ja kasvatuste rütmi. Seapuhku laabus kõik kenasti, arvutused pidasid täpselt paika.

 Kootud on ülevalt alla ja ilma õmblusteta.
Alumise sooniku kudusin juba ära, aga harutasin selle üles. Juhtus see, mis tavaliselt, alumine soonik hakkas ennast üles voltima. Nii et kudusin enne soonikut ühe horisontaalse rea ja murele lahendus leitud.

Kui sellele eraldi tähelepanu ei pööra, siis see horisontaalne vöö on üsna nähtamatu, kuna selle koha peale sattus tume lõng.

Džemper on ülimõnus kanda tänu oma luksuslikule koostisele.

Lõng: Zitron Unisono (mit Aloe Vera und Jojoba)
100% Merino extrafine, värv 1204. Kudusin ära 416 g lõnga

vardad 3,5 ja 3
 

Emadepäeva sokid 2023

Ei hakka siin meelde tuletama, millal emadepäev oli. Pildid sokkidest tulevad nüüd. Parem hilja kui mitte kunagi, eksole.

Need kõrge säärega sokid said kootud Noviest- loome ja koome FB grupis. Ja ikka nii, et iga hommikul saime väikese jupikese mustrit, mille järgmiseks hommikuks ära kudusime ja siis oli jälle põnev oodata, mis järgmiseks tuleb. Kudumine läks libedalt. Otste sisseajamine ja viimistlemine jäi sügist ootama.

Muster: Niina Laitinen

Lõng: Novita Wool Rescue, 100 g/200 m, 75% villa, 25% polüamiidi, värv 780
Vardad 3,5

Lõnga kulus 162 grammi.

Mu õeraas / Siskoni Mun

 Nende sukkade muster on pärit raamatust "Villaste sokkide uus aasta", autor Niina Laitinen.

Raamatu soovitus olid peenemad lõngad, aga mul on kudumiskäekiri ilmselt märksa tugevam kui Niinal, nii et valisin kohe jämedamad lõngad ja õigesti tegin. Ma ei saanud nii värvikirevaid sukki, nagu Niina kudus, sest sellise jämedusega lõngad, mis minu valikusse kuulusid, polnud nii värvikirevad. Aga miks ka mitte sellist värvi liblikad. Muidugi tagantjärgi tarkusena oleks võinud põhilõngaks võtta täiesti valge, siis oleks liblikad rohkem eristunud. Huvitaval kombel ei tundu see põhilõng selle sinise-lilla kõrval üldse beež, vaid tundub hoopis hallina.

Lõngad: Novita Nalle, 75% villa, 25% polüamiidi, 100 g/260 m, värv 61 meleeritud beež, kudusin ära 110 g
Novita Kajastus, 75% villa, 25% polüamiidi,100 g/280 m, värv 812 Sadekuuro,
kudusin ära 64 g lõnga

Vardad 2,5

 

Karamell / Toffee

Blogis on kevadest saadik suur vaikus olnud. Katsun ennast parandada. Kudunud olen vahelduva eduga ja midagi olen isegi vahepeal valmis saanud.

Selle kampsuni kudusin tütrele sünnipäevaks. Vähemalt oli eesmärk vardad töös hoida.

Kudusin ülalt alla. Mustri algne idee tuli internetiavarustest, aga kui proovilappi hakkasin kuduma, selgus, et muster on vigane. Panin mustri kõrvale ja aretasin ise midagi edasi. Läksin algsest pildist üsna kaugele ja see variant, mis varrastele läks, tundus täitsa kobe olema.

Õlad tegin ripskoes ja lühendatud ridadega.
Varrukat alustasin mitu korda, enne kui sobiva variandi leidsin. No see mind enam üldse ei üllata. Jätkan traditsiooni ühele kampsunile kolm varrukat :)

Et varruka kudumine liiga igavaks ei läheks, panin ühe mustrikorra ülalt alla jooksma.

Külje laienduseks ajasin mustri lahku ja tegin pahempidised lisasilmused mustri keskele ning jätsin parempidise silmarea külgjoont markeerima. Kaenla alt ei hakanud silmi üldse kokku võtma, sest see muster hoiab ise natuke kehasse.
Nööbiliistu kudusin eraldi külge ja tegin lühendatud ridadega lisaridasid, et nööbiliist kiskuma ei hakkaks. Ja nööpaugud tegin üsna suured, et saaks natuke suuremaid nööpe valida.

Nööpe otsides olin meeldivalt üllatunud, et valikut oli. Poodi minnes eeldasin, et seda värvi lõngale sobivate nööpide leidmine on ilmvõimatu.
Valikut oli seekord isegi liiga palju. Kui tavaliselt vaevlen nööbiseina ääres seetõttu, et ei suuda sobivaid nööpe leida, siis seekord oli mul korv nööbitorusid täis. Ja siis olin hädas, mida võtta ja mida jätta. Valisin lõpuks kirjud nööbid. Mulle tundus, et nendel nööpidel oli kõige sarnasem toon lõngaga ja väike muster ei tee ka ju paha, eksole.
 

Lõng: Novita Nordic Wool, 100% villa, 50 g/115 m, värv 629 tofee (siit tuli ka kampsunile nimi)
Vardad 3,5

Kudusin ära  430 grammi lõnga

24/28/30 stitches top

 Järjekordne luukere sai ära lõpetatud.

 Kudumist alustasin juba eelmise aasta juulis. Algselt oli see testkudumine, mille ma nässu keerasin, sest ei viitsinud juhendit lõpuni lugeda. Juhendi alguses polnud juttu lühendatud ridadega kaelusekaare kujundamisest ja tegin omaalgtuslikult lühendatud read ära. Kui hakkasin kaenla alla välja jõudma, viskasin pilgu juhendile ja nägin, et kaelakaare kujundamine oli ette nähtud küll, aga hoopis teise koha peale.
Esimese hooga jätkasin kudumist ja oma parema teadmise kohaselt. Kui 3/4 topist oli valmis, kutsusin oma südametunnistuse korrale, võtsin uued lõngad ja kudusin uue topi. Pole ju mõtet testkududa, kui ma juhendist mööda koon. Selle juhendijärgse topi lugu saab lugeda siit.

 
Kuna samal ajal oli veel ühe salli testkudumine käsil, siis jooksin ajagraafikust totaalselt välja. See lilla topp sai kõrvale tõstetud ja selle lõpetamine jäi juba sügisesse. Kui lõngad olid juba katkestatud, tekkis mõte, et topi asemel võiks hoopis pikkade varrukatega kudumi teha. Jätsin otsad sisse ajamata ja tõstsin topi luukerede kuhja paremat aega ootama.
Sel kevadel hakkasin luukerede kuhja vähendama ja topp tuli asjade vahelt välja. Pidasin pisut aru ja otsustasin, et kui tahan pikkade varrukatega džemprit saada, siis võtan uued lõngad ja koon uue asja. Niisiis, ajasin otsad sisse, pesin ja kuivatasin ja nüüd on mul kaks peaaegu ühesugust õhulist mõnusat toppi, üks punane, teine lilla. Vähemalt selle luukerega läks kiirelt.

Lõngad:

Drops brushed Alpaca Silk, 77% alpakat, 23% siidi, 25 g/140 m, värv 9, lilla,
Royale Alpaca Fabifil, 75% alpakat, 25% polüamiidi, 50 g/700 , värv sinine

vardad 4 ja 3,5 

Mohääri kudusin ära peaaegu 4 kera. Alpaka jooksis suure pooli pealt.