Minu lemmiktegevus on harutamine

23. jaan 2022

Kindanäitus ERM-is

 Saan edastada teate:

 Nii et kes saab, see läheb näitusele Koopiaklubi naiste imelist kätetööd imetlema ja ühtlasi saab soovi korral toetada rahalise annetusega Anu Raua Keskust.

Esialgne plaan kindad pärast näitust oksjonile panna läks vett vedama. Anu Raua kindel soov oli, et kinnaste kollektsioon jääb Anu Raua Keskuse lahutamatuks osaks. Küllap Anu Raud teab, mis on õige ja Koopiaklubi toetab tema otsust.
Olen uhke, et ka minu kootud kindad jäävad selle kollektsiooni osaks.

6. jaan 2022

Isadepäeva Sokid 2021

Ka 2021. aastal oli meil Noviest - loome ja koome grupis isadepäeva sokkide kooskudumine. 

Iga päev saime väikese jupikese mustrist. Päris koos sammu pidada mul ei õnnestunud, aga nädalase hilinemisega sain ikka sokid valmis.

Isadepäeva Sokid 2021

 Seekord kudusin täpselt seda värvi lõngadega, nagu kooskudumiseks soovitusi jagati. 

Isadepäeva Sokid 2021

Isadepäeva Sokid 2021

 Lõng:
Novita 7 Veljestä, 75% villa, 25% polüamiidi, 100 g/200 m
värvid: 65 Karhu, 644 Pihlaja, 39 Korsi

Vardad: 3,5 ja 3,0 

Kudusin ära 180 g/360 m lõnga

Isadepäeva Sokid 2021

Isadepäeva Sokid 2021
 

Disain: Niina Laitinen

Jõulukooskudumine oli ka, aga need sokid on mul veel varrastele panemata. Teen seda kindlasti, sest väga ilusad mustrid on.

3. jaan 2022

2021 kokkuvõte

Algatuseks lugesin 2020. aasta kokkuvõtet ja pean nentima, et kuduisuga on jätkuvalt keerulised lood. Mõtlesin, et 2020 oli ehk põhi ja sealt saab ainult paremaks minna, aga eksisin. 2021  aasta kujunes veel viletsamaks.

Sellel aastal oli lausa 3 kuud, kus ma midagi valmis ei saanud. Võiks, öelda, et ega ma ei kudunudki. Üks topp oli kevadest saadik varrastel. Võtsin selle mõnikord isegi kätte, kudusin pool ringi ja tõstsin jälle kõrvale, et see nädalateks unustada.

Alles sügisel võtsin ennast kokku ja lõpetasin oma pooliku topi ära, nojah, varrastelt on see maas, aga leiaks inimese, kes otsad sisse ajab :)

Aastaga kudusin valmis

kampsun/sviiter - 6 tk
topp, lühikeste varrukatega - 2 tk
vest - 1 tk
Haapsalu sall - 1 tk
müts - 3 tk
põlvikud - 1 paar
sokid - 3 paari
sõrmikud - 1 paar

Kokku kudusin ära 3868 grammi/14501 meetrit lõnga.

Heategevuseks läksid sel korral sõrmikud. Lähemalt siin

Paistu sõrmikud
 

Kõige hullumeelsemaks projektiks pean Harlequin Dreams kampsunit. Lähemalt siin

Harlequin Dreams

 Kõige rohkem rahulolu pakkus palmikutega kampsun. Lähemalt siin

Palmikutega kampsun

 Mis siis 2022. aastal ette võtan?
Ei luba suurt midagi. Paar kudumit on plaanis. Ühed meeste mõõtu klapiga labakindad, naiste pitsilised sokid ja ühe kampsuni lubasin kududa. Need teen kõigepealt ära ja siis jooksvalt vaatan, kuidas selle kuduisuga lood on. Äkki võtan ühe Haapsalu salli ka käsile. Ja ühe kirjust lõngast kampsuni, mida olen ammu plaaninud, teen ka valmis. See on siis käesoleva aasta miinimumprogramm. Kõik üle selle on juba puhas boonus.

Vähemalt kindad on juba varrastel ja päris lootusetu ei tundu.


 

30. dets 2021

Seamless V-neck

 Oktoobris alustasin koos Annaga v-kaelusega sviitri kudumist. Kudusin täpselt kuu aega. Ja kuu veel lisaks, et kampsun pildile saada.

Seamless V-neck

Valisin kolm erineva iseloomuga lõnga üheskoos jooksma. Minu suureks üllatuseks käitusid need lõngad koos väga ühtselt. Haruharva pidin sinist lõnga pisut pingutama. Kollase ja halliga polnud üldse mingit probleemi. Oleks nagu ühest kerast lõnga võtnud.

Seamless V-neck
See poolpatent-kude on väga dekoratiivne mõlema poole pealt. Viimistlus on tehtud sellise tasemega, et kui peaksin kampsuni pahupidi selga tõmbama, siis võin rahumeeli sellega edasi käia. Ka pahem pool on täiesti OK.
Seamless V-neck

kollane lõng: Zegna Baruffa Lane Borgosesi, 60% villa, 40% polüamiidi, 28/2

sinine lõng: Royale Alpaca Fabifil,  75% alpakst, 25% polüamiidi, 50 g/700 m

hall lõng: Silverwing Alpaca Fabifil,  50% alpakst, 50% polüamiidi, 50 g/450 m

vardad 4,0 

Kude jäi pehme, mõnus  ja õhuline. Seda kampsunit kannatab täitsa vabalt palja kõhu peale tõmmata.

Seamless V-neck

 See lõngade kombinatsioon jätab huvitava efekti. Kui kudet lähedalt vaadata, näeb kollase-sinisekirjut koepinda. Tarvitseb vaid pisut kaugemale minna, kui see on kohe täitsa roheline kampsun. Täitsa sama tonaalsusega, kui meie mündiroheline diivanikate. Kui ükskord õues nii soe on, et kannatab kampsuniga ringi lipata, peaks uued pildid tegema. Huvitav, mis värvi kampsunit siis näeb?

Seamless V-neck
 
Anna kampsun on peenemast lõngast ja õhulisem. Peaks selle õhulisema variandi ka ära kuduma.

Seamless V-neck

 Aitäh Annale toreda kooskudumise eest!

Seamless V-neck

 Kes tahab omale samasugust sviitrit, siis muster on siin




25. dets 2021

Meie Raudvara on kindad!

Meie Raudvara on kindad!
Kindad on kootud ERM-is asuvate kinnaste järgi. ERM A 509:3210/ab
Muuseumikindad: Paistu; vald Tuhalaane, Pahkvere küla
koguja: Eesti Muinasvara Päästetoimkond
üleandja: Toos, Juhan
Üleandmise aasta 1924
Asjade üleandja ei tea kinnaste vanust, need on tema ema pärandus , kes juba surnud on, arvab et on umbes 70-ne aasta vanused. Niisiis on muuseumikindad kusagil aastast 1850
Üle antud Eesti Kunstimuuseumi poolt 1941. aastal, registreeritud ERMis 1942. aastal.

Selline on siis minu kootud kinnaste kunagine ajajälg. Võimas, eks!

Nüüd siis minu kinnaste valmimise eelloost.

Kunagi annetas Juhan Liiv oma pintsaku Estonia teatri ehituseks. Nüüd on Kudujate Koopiaklubis üle 60 naise kudumas ehtsaid Mulgi kindaid Anu Raua Keskuse toetuseks.
Koome need kaunid ja tihedad Mulgimaa kindad koopiatena Eesti Rahva Muuseumis hoitavate vanade kinnaste järgi. Koome need armastusest meie pärandi vastu ning toetuseks Anu Raua tööle ja suure südamega loodavale keskusele Heimtalis.
Pärandkultuuri säilitamiseks loodud Anu Raua Keskus jäi välja riiklikult rahastatavate kultuuriobjektide hulgast.
Meie kindad lähevad pärast üleandmist ja näitust oksjonile, kus saab kinnaste soetamise kaudu Anu Raua Keskust toetada.

Nüüdseks on kindad Anu Rauale üle antud ja meediakajastus on ka ära olnud.
ERR lehe pealt saab näha väikest pildigaleriid kinnaste üleandmisest. Vaata siia.

Nüüd saan siis jagada pilte minu kootud kinnastest.

Meie Raudvara on kindad!

Kohe alguses, kui see kinnaste kudumise idee välja käidi, ma ennast välja ei pakkunud. Mul on sel aastal olnud päris keeruline kuduaasta. Kudunud olen üsna vähe ja isegi see tore algatus ei jõudnud mind august välja tirida. Aga kui hakkasid järjest pildid ilmuma, kus näidati oma edusamme, otsustasin ennast kätte võtta ja andsin enda nime ka üles ning valisin välja kindapaari, mida kopeerima asusin. Püha eesmärk sundis mind takka ja üllatuseks avastasin, et ma leian kudumisest jälle rõõmu.

Meie Raudvara on kindad!
Olgem nüüd ausad, kõik ei läinud ladusalt. Väga peenikesi lõngu polnud kõiki vajalikke värve olemas. Kerisin küll valge lõnga ära ja tegin proovikudumise, kuid jah, mis ikka liiga jäme, see liiga jäme. Tellisin juurde vajalikku värvi peenikesed lõngad ja alustasin siis 12/2 lõngadega ja 1,5 varrastega tööd. Kudusin vitsa valmis ja ühe mustriringi valgega ka ja tirisin vardad välja. Ikka liiga suur.
Otsisin üles 1,25 vardad ja uus katse.

Meie Raudvara on kindad!
Nüüd siis kudusin kinda valmis kuni pöidlaavani. Ja siis vaatasin oma kinnast nii- ja naapidi ning tõdesin, et see kellukana laienev randmeosa ei meeldi mulle. Kuigi kindad on annetuseks ja oksjonil mahamüümiseks, mõtlesin sedapidi, et kui mina ei oskaks sellistele laienevate randmetega peenikesele kindale rakendust leida, siis äkki ei peaks ka tulevane ostja neid laiu randmeid sobivaks. Uuesti vardad välja ning võtsin randmelt ühe mustrikorra maha. Sorry, kunagine kinnaste kuduja, kuid viisin sisse korrektiivid.
Meie Raudvara on kindad!

Meie Raudvara on kindad!
Üks raskus tuli ei-tea-kust veel mulle ette. Enne veel, kui ma sõrmedeni jõudsin, tundsin oma vasaku käe nimetissõrmes teravat valu. Lasin lõnga lahti ja uurisin oma sõrme. Ups... olin oma sõrme puruks kudunud. Kena punane jutt jooksis üle sõrme ja väiksed veretilgad vao põhjas. Olin selle lõnga pingutamisega suutnud lõnga läbi naha nühkida. Vägev võim sel villasel lõngal, kas pole!
Lasin siis abikaasal oma kapisügavusest elektriteibi välja tuua ning edasine töö käis juba kinniteibitud sõrmega. Et nad seda teipi ka laiemat ei tee! Pidin ikka mitu teipi sinna sõrmele peale vedama, et leiaks teibile sellise paigutuse, kus varrast sinna teibi taha ei lükkaks.
Selleks, et see kinnas ikka naisekäele sobiv tuleks, pidin tõeliselt tihedat kudet harrastama. Ja ikkagi tundus, et labaosa jääb liiga lai. Enne pöialt oli ringil 117 silmust, pärast pöialt 116 silmust. Enne sõrmede kudumist olin peaaegu et valmis töö pooleli jätma ja tunnistama, et ma ei saa hakkama. Andsin endale natuke mõtlemisaega, et kas edasi või alla anda. Jõudsin ennast juba kiruda, et lubaduse andsin. Lõpuks otsustasin edasi kududa. Ja hästi tegin. Kui juba sõrmed ka kinda otsa tekkisid, kadus see peopesa liiga lai tunne ära.
Meie Raudvara on kindad!
Mõned päevad sai sõrm seal teibi all paraneda, edasi kudusin juba ilma teibita, aga püüdsin kogu aeg jälgida, et lõng sealt haige koha pealt üle ei jookseks.

Sõrmede silmuste arvu pidin ka korrigeerima. Kudusin sõrmede vahele 3 lisasilmust. Ei tea, kus see mõte parasjagu uitas. See kolm silmust on jämeda lõngaga sobiv arv, peenikese lõngaga ei jätkunud kolmest lisasilmast. Nii et pidin jälle harutama.

Lõpp juba paistis. Vaid üks pöial veel, aeg surus armutult takka. Kudusin selle pöidla ka valmis ning meelehärmiks avastasin, et kiirustamine maksis kätte. Vot selle viimase pöidla kudumise ajaks oli selle lõnga pingutamisega pisut kehvasti olnud. See pöial sai avaram kui vaja. Nii kahju kui ka polnud, pidin selle pöidla uuesti kuduma. Kiirus-kiirus... Polnud enam aega vaadata, kuidas lõnga hoian. Kui vardad käest panin, oli üle nimetissõrme kaks kena punast triipu. Nagu suusajälg üle sõrme. Aga õnneks verd seekord kätte ei saanud.
Kindad kiirelt pessu ja kuivama. Tundsin kindajukudest puudust. Kui muidu sätin kindad alusele kuivama ja ainsaks vormimise vahendiks on oma sõrmed, siis nende sõrmikutega olin hädas. See vikkelkude kiskus ennast lohu põhja ja parempidise koe osad troonisid kui kartulivaod üle kinda. Ja ma ei saanud seda asja kuidagimoodi korda. Mõtlesin midagi sinna kinda sisse jukuks leiutada, aga jäin hätta. Labakäe osaga oleks hakkama saanud, aga iga sõrme ja pöidla sisse midagi leida, no ei, selleks ma valmis polnud. Mässasin, mis ma mässasin, kui kindad kuivanud olid, ei olnud mu suurest pingutusest jälgegi. Kinda pealispind lainetab ja mitte vähe.

Aga ei saa salata, käes istuvad ideaalselt.

Meie Raudvara on kindad!

Kindad olid vaja ka pildile saada. Aga aega pildistamiseks enam polnud. Ja sobivat riietust mul ka nende kinnaste juurde polnud koheselt võtta. Tuustisin riidekapis ja leidsin sealt abikaasa kasuka. No peaaegu, eksole!
Varrukad olid pikad ja laiad, keerasin servad korralikult tagasi, kindad kätte ja sättisin ennast toanurka valmis. Hädapildid said tehtud. Unistus kenast talvetaustast ja kaunist naiste kasukast pildi peal jääb unistuseks. Aga mine sa tea, unistustel on komme täituda. Äkki jõuavad minuni kunagi pildid kinnastest uue omaniku käes, kindaid täiendamas kena kasukas ja lumine loodus.

Üks episood veel, mida ma ei suuda vaka all hoida. Kiirustades hakkavad igasugused asjad juhtuma. Pidin kindad Türile, Saarasse saatma. Ja mida mina tegin -  saatsin kindad hoopis Paidesse. Kuidas see küll juhtus, mina ei tea. Igatahes Paidesse nad läksid. Ja ikka minu süül, sest pakiautoaadi tšekk näitas ka Paidet. Tänasin õnne, et kindaid Soome ei saatnud!

Mis saab kinnastest edasi?
Jaanuaris tuleb sellest suurest korvitäiest kinnastest näitus ning seejärel veebruaris toimub suur kinnaste oksjon. Nii et hoidke silmad-kõrvad lahti, küllap hakkab meedias info liikuma, kus ja millal. Ja olge siis mõnusad ja andke ka oma panus Anu Raua Keskusele, osaledes oksjonil ja soetades omale suure armastuse ja soojusega kootud kindad. Vaadake postituse alguses olevat linki ERR lehele ja näete, et seal on tõesti vapustavalt kauneid kindaid.

19. dets 2021

Müts Härmatis / Hoarfrost Beanie

Nüüd panen kaks sama mustriga mütsi ühte postitusse. Mõlemal mütsil kaks lõnga kokku pandud.

Müts Härmatis / Hoarfrost Beanie

Müts Härmatis / Hoarfrost Beanie

Müts Härmatis / Hoarfrost Beanie
 Lilla müts

Lõng: Ice Yarns Norsk Fine, 100 g/375 m, 45% alpakat, 30% polüamiidi, 25% villa, värv lilla
Ice Yarns Termico Alpaca, 30 g/300 m, 27% villa, 25% alpakat, 24% akrüüli, 24% polüamiidi, värv tumesinine

Vardad: 3,5
 
Müts Härmatis / Hoarfrost Beanie

Hall müts

Lõng: Ice Yarns Norsk Fine, 100 g/375 m, 45% alpakat, 30% polüamiidi, 25% villa, värv camel
Ice Yarns Termico Alpaca, 30 g/300 m, 27% villa, 25% alpakat, 24% akrüüli, 24% polüamiidi, värv grey melange

Vardad: 3,5
 
Müts Härmatis / Hoarfrost Beanie

 
Müts Härmatis / Hoarfrost Beanie

Müts Härmatis / Hoarfrost Beanie

Müts Härmatis / Hoarfrost Beanie

Müts Härmatis / Hoarfrost Beanie

Ja nüüd tõestus, et ei juhtu midagi hullu, kui mütsi kiirustades pahupidi pähe tõmbad. Pahem pool on ka täiesti arvestatava mustriga.
 
Müts Härmatis / Hoarfrost Beanie

Müts Härmatis / Hoarfrost Beanie


18. dets 2021

Kaks-ühes müts / Two-in-one Beanie

Selleks korraks siis viimane kaks-ühes müts.
Ausõna, selle mustriga mütse sahtlis rohkem pole. 

Kaks-ühes müts / Two-in-one Beanie
Nüüd siis sama müts ümberpööratuna. Viimistlus on sellises astmes, et pole vahet, kumba pidi mütsi kanda, mõlemad pooled on paremad pooled. Kannad nii, nagu tuju parasjagu on.

Kaks-ühes müts / Two-in-one Beanie


Lõng: Ice Yarns NORSK, 100g/220 m, 45% alpakat, 30% polüamiidi, 25% villa,

Vardad: 3,5

Kaks-ühes müts / Two-in-one Beanie

Kaks-ühes müts / Two-in-one Beanie

Kaks-ühes müts / Two-in-one Beanie