Kadrina kirivöö

Postitan järgmise Kadrina kirivöö.
Aluseks on võetud muuseumivöö ERM A 885:102.

Vöö jõudis muuseumisse Torontost ja kudujaks Ene Runge.

Mõõdud unustasin võtta. Pikkus ~ 3 m + narmad, laius oli 6 cm ringi, äkki oli 6,2. cm

Kadrina kirivöö

Selle vöö aluseks on võetud muuseumivöö  ERM 16072.
Muuseumis on olemas ka selle vöö koopia ERM A 824:86

Pilte võrreldes on näha erinevusi mustris ja värvis. Ega päris hästi aru ei saagi, mis värvi see roheline tegelikult olema peaks. Mingi kirjelduse leidsin netiavarusest, kus pakuti, et on kasutatud hoopis halli värvi lõnga. Samas olen päris palju näinud praegusi vöösid, kus on kasutatud hoopis heledat rohelist lõnga.
Ja kuna ei olnud võimalik täpset koopiat kududa, valisin ka rohelise lõnga. Sai teine vist natuke liiga hele toon, aga ega seda enne päriselt aru ei saanud, kui hakkas mustrit juba nägema. No seekord siis sedamoodi. Järgmine kord katsun paremini. Alati kõik ei laabu nii, nagu plaaninud olen.

Vöö pikkus 3 m, laius 5,9 cm ja patsid mõlemas otsas 12,5 cm

 

Rõuge kirivöö (3-4)

Aluseks on ERM A 885:114.

 Selle mustriga kirivöösid on juba neli tükki valminud.
Üks nendest rändas Ameerikasse

Tütrel seal rahvariideid pole, aga vöö leiab juba aktiivset kasutust üritusel The Original Renaissance Pleasure Faire.

Ja teine täpselt samasugune vöö siin omal Eestimaal kõige nooremale tütrele sünnipäevaks üle antud.
 

Üks tütardest on veel ilma vööta. Nii et vähemalt üks vöö tuleb veel :)

Kadrina kirivöö

Selle vöö aluseks on ERM 16079.

Muuseumivöö dateering on ajavahemikust 1814 - 1834, vöö kuduja Mai Meikar ja asukoht Kadrina kihelkond.

Vöö pikkus 292 cm laius 4,5 cm, narmad 13,5 cm neljas patsis

 

 

Kadrina kirivöö

Aluseks on võetud ERM A 293:12

Muster on muuseumi vöö pealt maha joonistatud. 

Muuseumivöö dateering on aastast umbes 1866, Hulja küla, Kadrina kihelkond.

Vöö pikkus: 295 cm
vöö laius: 4,2 cm
Vöö mõlemas otsas on 4 patsi pikkusega 12,5 cm

 

Jõelähtme kirivöö

 Aluseks on võetud ERM A 509:1326.
Muster on muuseumi vöö pealt maha joonistatud.

Tegu on ühe ääretult põneva vööga, kus muster poole vöö pealt muutub.

Terve vöö kohta on neli erinevat mustrit, kaks põhimustrit, üleminekumuster ja rombilise vöö otsa eelviimase ja viimase rombi vahel on ka väike muudatus mustris.

Kes seda ülalolevat pilti lähemalt uurib, leiab siit kõik neli erinevat mustrijuppi üles.

Vöö pikkus: 293 cm
vöö laius: 3,6 cm
Vöö mõlemas otsas on 2 patsi pikkusega 14 cm

 

Ruhnu kindad

Originaalkindad on pärit MUIS-ist: ERM A 509:5272. 

Kudumisel kasutasin raamatu "Ruhnu kirjad kudujate saarelt" abi. Raamatus on peensusteni kudumid "lahti harutatud", ole vaid tubli, võta vardad ning lõng ja koo.

 Kindad kudusin näitusele. Juba eelmisel suvel ringles üliuhke Ruhnu kudumite näitus mööda Eestit, kudujateks tublid Kudujate koopiaklubi naised. Eelmisel aastal jäin näitusest kõrvale, kuna kudumiseks oli aega liialt vähe. Kui aga tuli teade, et näitus tuleb uuesti ja esemeid saab veel lisada, siis liitusin kudujatega. Tulemus siis piltidel näha.

Tegu on siis meeste kinnastega. Originaalkindad on kootud umbes 1840-ndatel aastatel. Noil kaugetel aegadel käisid Ruhnu mehed selliste uhkete värvikirevate, narmalise randmega kinnastega leeripäeval, pulmas ja kirikus.

Kudumiseks kasutasin  Teksrena 100% villast 7/2 lõnga 100 g/350 m
vardad 1,5

Lõnga kulus 78 grammi.