Minu lemmiktegevus on harutamine

1. jaan 2021

2020 kokkuvõte

Head uut aastat!

kurdlehine kibuvits

 Võtan selle hullumeelse aasta käsitöö numbrid kokku.

Kesine, võiks öelda.
Aasta algus hakkas nii kenasti! Abikaasale sain suure kampsuni valmis ja Muhu sukkade teine paar oli varrastel. Siis tuli reis üle suure lombi, kuhu vedasin ühe pooliku Haapsalu salli kaasa. Isegi kudusin paar rida. Tütre panime Suure kanjoni serva peal mehele. See oli vägev!

Suur kanjon

Tegime suure reisi USA läänerannikult idarannikule. Põikasime korra Mehhikosse. Ämmade-äiade reis oli. Saime tuttavaks toredate inimestega. Tervitused ja tänusõnad Ehale, Jaanile ja Reedale sinna üle lombi! Ja milliseid fotosid saime! Hingematvalt kaunid vaated ja kuhjaga kauneid mälestusi. Mõned pildid lisan siia õrritamiseks ka.

Sedona

Sedona

 
 

Ja siis see hakkas. See hullumeelne aasta. Tänasime õnne, et enne riigi lukkuminekut koju tagasi saime. See läks ikka väga napilt. Lennukist korjasime midagi kaasa ka. Aga mis see oli, tont seda teab. Kolm nädalat olin rivist väljas, päris kehv oli olla. Kuna riskirühma me abikaasaga kumbki ei kuulunud, ei saanudki testimisele. Oli, mis oli.

Koos selle pandeemia hullusega kadus ka kuduisu ära. Tööpäeva lõpus tundsin ennast nii väsinuna, et varraste kättevõtmine tundus pigem enda piinamisena. Võrdlus eelnevate aastatega on ikka tugevalt selle aasta kahjuks. Aga midagi siiski valmis sain.

meeste kampsun - 1
naiste kampsun -1
džemper - 1
Muhu sukad - 1 paar
Haapsalu sall - 3
kolmnurkne pitsiline õlasall - 1
patentkoes sall - 1
kleit - 1
topp - 3
sõrmikud - 1 paar
randmesoojendajad - 1 paar
kirimustris põlvikud - 1 paar
pitsilised sokid - 1 paar

Ühe rahvariide seeliku sain ka õmmeldud.

Uude aastasse võtan kaasa ühe pooliku kampsuni.

Kudusin ära 4249 grammi / 16037 meetrit lõnga.

Uueks aastaks mingeid lubadusi ei anna. Ehk vaid seda, et uut lõnga kokku ei hamsterda ja püüan pisut olemasolevat lõngavaru vähendada. Kaks rahvariide seeliku kangast ootab ka kokku õmblemist. Äkki olen tubli...



22. dets 2020

Rõuge naise seelik

Vahepeal sain ühe rahvariide seeliku valmis. Alustasin sellega ikka väga-väga ammu, siis tegin mõned marginaalsed liigutused ja jälle töö seisis. Oleks siis oma seelik, tuhka sellest venitamisest. Aga see on mu ema seelik. Ise lubasin seeliku valmis teha. Täitsa piinlik oli juba. Kui ema sünnipäev lähenes, pidasin endaga paar kurjemat sorti arupidamist maha ja võtsin ennast lõpuks kokku. Seal pole ju midagi ületamatut, eksole!

Rõuge naise seelik

Triipusid sain kolm korda ümber voltida, enne kui kõik kenasti klappima hakkas.

Rõuge naise seelik

Salatasku tegin ka. Ja muidugi valge toot sai ka sappa õmmeldud.

Rõuge naise seelik

Minu seeliku kangas ootab veel tegemist. (Särk on juba olemas)
Mõistlik oleks selle tegemine kohe ette võtta, sest kõik etapid praegu värskelt meeles. Aga ei julge isegi omale midagi lubada. Õhtuks on vedru ikka nii maha käinud, et igal õhtul ei jaksa ennast enam teleka tahagi vedada.

Aga tuleb tunnistada, et seelikutriibustik on ikka väga armas ja hingekosutav.

25. nov 2020

Randmesoojendajad / Wrist Warmers

 Blogis on juba kolm kuud kõrvulukustav vaikus valitsenud.
Ja mitte ainult blogis pole vaikus, kudurindel on ka suhteline mõõnaperiood valitsemas. Läbi suurte ponnistuste olen varrastelt maha saanud ammu alustatud Haapsalu salli ja kolmnurkse rätiku. Ja nüüd need ootavad telekalaua nurga peal, millal ma ennast käsile võtan ja sallid raamile tõmban. Tahaks loota, et vähemalt selle aastanumbri sees hakkan tubliks.
Olen veel alustanud ühe kampsuniga. Väike siilakas selga on tehtud. Ja jälle paar nädalat kudupausi...
Siis on üks poolik veel, millega üritan tegeleda - patentkoes puna-mustakirju sall. See varsti juba nelja kuu vanune poolik, mis venib ridahaaval kõrgusesse.
Vahepeal võtsin ühe rahvariideseeliku ette. Toodi sain alla, tasku on ka juba olemas, aga leiaks inimese, kes selle seeliku külge kinnitaks! Sealt edasi pole enam palju teha. Värvel külge ja saaksin seeliku omanikule üle anda. Ja ikka kõik venib. Tööpäeva lõpuks olen kui tühjakspigistatud sidrun. Jõllitan televiisorit ja ei suuda ennast mingiks käeliseks tegevuseks mobiliseerida.

Suutsin ennast üllatada, kui võtsin vastu randmesoojendajate tellimuse. Vähemalt sain neid kududes justkui surnud punktist üle. Võtsin kudumise ette ja tegin lihtsalt ära, mis lubasin. Jee, see annab lootust, et ma pole lootusetu.

Siin need randmesoojendajad on. Hästi pikad, ulatuvad pea küünarnukini. Sõrmed piisavalt pikalt väljas, et saaks mõnusalt klaviatuuril tippida. Mustri valisin palmikulaadse, mis palmik pole. Kudum liibub kenasti ümber käe ja ei takista pika varruka pealetõmbamist. Pöial on kiiluga.





Lõng: Novita Nordic Wool, 50 g/115 m, 100% vill, värv 170
Vardad: 3,0 ja 2,5

Lõnga kulus 78 grammi

27. aug 2020

Suvikõrvitsa-tomati salat

Suviste tegemiste hulka kuulub hoidistamine. Nii on juhtunud, et käsitöö jaoks enam aega väga palju ei jätku. Haapsalu sall on juunikuust saadik varrastel. Ühe patentkoes salli ka alustasin, see seisab samuti. Ühel topil sain pooliku varruka läbi pika venitamise ära lõpetatud. Ei ole kohe minu moodigi, eksole.

Niisiis, hoidistamine. Kui suvikõrvitsaid tuleb korraga nii palju, et ei jaksa enam praadida ja vormi on ka korduvalt küpsetatud, tuleb midagi välja mõelda. Mis muud, kui salatiks ja purki.

Panen retsepti kirja, teinekord hea vaadata. Ja äkki leiab keegi siit inspiratsiooni.

suvikõrvits  2,6 kg
tomat  2,6 kg
sibul  1,8 kg
paprika  550 g
küüslauk  50 g
1 tšillikaun
soola
suhkrut
õli
musta purustatud pipart
1 pakk köögiviljapaksendajat (looduslik pektiin)

Tavaliselt ma salatite tegemisel midagi ei kaalu ega mõõda, seekord võtsin kaalu välja. Et kui midagi kapitaalselt metsa keeran, siis hea järge pidada ja korrektiivid teha.

Sellest kogusest tuli 7 liitrit valmis salatit.

 

Suvikõrvitsa pesin puhtaks, eemaldasin saba ja hakkisin koos koorega ja noorte seemnealgetega mõnusa suurusega kuubikuteks. Tomatitel naha eemaldamisega ei viitsinud tegeleda, mind need nahaebemed salati sees ei häiri. Kes on tubli, see eemaldab tomatitel naha. Kõik köögiviljad tükeldasin noaga, köögikombaini ei kasutanud.
Emal on üks õige vinge tšillisort sattunud. Võtsin kõigest ühe kauna ja hakkisin selle koos seemnetega peenikeseks. Hea, et teist kauna juurde ei pannud. Ilmselt oleks salat liiga tšilline saanud. See üks kaun oli täpselt paras kogus, et salat mõnusalt kurgus kõditama hakkaks. Kes poest tšilli toob, see võib kindlasti tšilli kogust suurendada.

Keerasin väikese temperatuuri potile alla ja aeg-ajalt segasin selle massi läbi. Tomatitest oli piisavalt mahla alla kogunenud, nii et mingit lisavett polnud lisada vaja. Aga alguses on vaja segamisega hoolas olla, muidu võib segu põhja kõrbeda.

Kogu kuumutamine käis madalal temperatuuril, podinal keema seda segu ma ei ajanudki. Kui tundus, et salat hakkab valmis saama, lisasin hakitud küüslaugu, soola, suhkru, purustatud musta pipra ja õli. Vot õli kogust ei mõõtnud. Seda lasin korraliku soru potti. No äkki kusagil 150 ml. Kes tahab õlisemat, paneb õli rohkem. Ja kusagil 5 min enne purki panekut läks veel segu sisse pakk köögiviljapaksendajat. Ega seda polegi niiväga vaja panna, aga kuna suvikõrvits annab väga palju mahla välja, siis tekkis mõte, et paksendaja võiks olukorda pisut parandada. NB, kes tahab paksendajat kasutada, siis see tuleb enne toidu sisse kallamist paari spl suhkruga läbi segada, et klimpe ei tekiks. Ja siis tuleb ka peene joana nõristada ning pidevalt segada.



Tagantjärele tarkusena oleks võinud sibula alguses panni peal kergelt läbi praadida ja siis segu sisse kallata. Kuna ma ei tahtnud suvikõrvitsat pudruks keeta, sai suvikõrvits enne mõnusaks kui sibul pehmeks sai. Oli valida, kas pisut krõmpsuv sibul või plödiks läinud suvikõrvits. Eelistasin krõmpsuvat sibulat.

Täna tekkis mõte, et vaja see salat miskit moodi toidu sisse panna, et sibul saaks tagantjärgi pisut pehmeneda. Mõeldud-tehtud. Risoto!
Nüüd vaja tuhka pähe raputada - ma olen nii vanaks elanud ja pole siiamaani ühtegi risotot teinud.
Pisut googeldamist ja risoto valmistamise põhitõed said selgeks tehtud.

Jällegi, ei mingit retsepti, tegelesin omaloominguga. Aga kes tahab, proovib järgi.

300 ml pudruriisi
1 purk suvikõrvitsa salatit (1/2 liitrit)
600 ml juurvilja puljongit
peotäis kuivatatud lehterkukeseeni
sorts õli
peotäis riivitud tugevat juustu
50 g võid
1 spl Juustukuningate valge veini äädikat mangoga
soola
purustatud musta pipart

Kõigepealt pese riis hoolikalt mitme veega puhtaks.
Pane pott tulele, poti põhja sorts õli ja kuuma õli peale purk suvikõrvitsa salatit. Riis sinna sisse ja hoolsalt segama...
Kui vedelikku jääb vähemaks, hakka osade kaupa kuuma puljongit lisama. Kuivatatud seened tegin peos puruks ja lisasin potti.
Riisi pehmenemine võttis 25 min. Riis oli veel kergelt al dente. Lõpupoole lisasin natuke soola ja musta pipart ning päris lõpus veiniäädika, või ja riivitud juustu. Segasin risoto kreemjaks ja jätsin mõneks minutiks kaane alla tõmbama.

Võin kinnitada, see söök tuli ülimaitsev!
Sibul oli piisavalt pehmenenud, suvikõrvitsa tükid mõnusalt klaasjad. Ja need maitsed! Keele viis alla!

Kuidas ma siiamaani risotot keetnud polnud? Igatahes uus laar salatit tuleb tulele panna, et kevadeni kapist midagi võtta oleks.

 

12. aug 2020

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

7. augusti õhtupoolikul avas kamp "hulle" naisi Eesti Rahva Muuseumi osalussaalis maailma suurima Muhu sukkade näituse. Kes need hullud naised siis on? Facebook-i grupi Kudujate Koopiaklubi ütlemata tublid naised, kes kaks aastat tagasi võtsid kinni õhkuvisatud mõttest kududa Muhu suka reegleid arvestades ühed ehtsad Muhu sukad (tõele au andes sai nii mõnelgi kudujal valmis mitu paari uhkeid Muhu sukki). Jagasime üksteisega protsessi valu ja võlu, innustasime ja kiitsime üksteist, kuni sukki sai nii palju, et nendest sai lõpuks üks ütlemata vahva näitus.
Alljärgnevalt väike fotomeenutus näituse avamiselt.

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Kõigepealt keerutasime vardaid, ajasime juttu, laulsime, tegime ühispilti.

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition
Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Ja siis suundusime osalussaali, et üle vaadata see suur töö, millega olime hakkama saanud.
Elevust oli palju. Käisime saalis ringi ja püüdsime oma sukad üles leida. Tuleb tunnistada, et tundsin ennast ära alles teisel ringil. 

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition
Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Minu sukkade saamislood on siin blogis olemas.
Kes tunneb huvi, siis lingid on siin:
Muhu sukad I
Muhu sukad II

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Kes soovib, paneb omale kokku sukapusle

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Julgemad saavad katsetada, kuidas tuleb välja peenikeste varrastega kudumine. Korvide sees on ootamas lõngad, vardad, mustrid ja juba alustatud sukad.

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Seina peal on olemas kokkuvõtlik selgitus, mis osadest koosneb Muhu sukk ja videost saab õppida, kuidas värvida seda õiget Muhu kiperoosat.

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Sellel näitusel on lisaks Koopiaklubi naiste kootud sukkadele väljas paljudest muuseumidest pärit eksponaadid ja on ka sukki erakogudest.

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition
Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Vot need kollase mustritriibuga sukad on õige särtsakad!

Veel mõned pildid meie uhkest fotoseinast

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Aga et rohkem näha, peab ikka igaüks ise koha peale vaatama minema.
Ja soovitan osta ka näituse kataloogi, see on suureformaadiline, mahukas ja väga ilus.

Muhu sukkade näitus / Muhu Stocking Exhibition

Kataloog sisaldab kõigi fotoseinal olevate sukkade fotosid. Siin on leheküljed minu sukkadest.

Kataloogi saab osta Saara Kirjastuse e-poest

Kaua näitus avatud on?
Kuni 31. jaanuarini 2021

3. aug 2020

Drops 181-25 Arendal Cardigan

Suvi läheb edasi täis pööretel. Tööd on palju (praegusel ajal on muidugi patt selle üle nuriseda) ja maal olles nõuab aed ja talvevarude purki ning külmkappi ajamine oma osa. Mis on täiesti vaeslapse ossa jäänud, see on käsitöö. Hea, kui Haapsalu sallile nädalaga mõned read juurde jõuan kududa. Üks topp on juba kaks kuud pooliku varrukaga...
Tore, et varasemast ajast on hulga käsitööd esitlemata, saan vähemalt aeg-ajalt mõne postituse teha ja näidata, et blogi on veel elus. See muidugi eeldab piltide olemasolu. No õnneks mõned pildid on mul tagavaraks :)

Niisiis, aprilli alguses valmis saanud kampsun.

Drops 181-25 Arendal Cardigan

Idee selle kampsuni kudumiseks andis lõng, parajalt paks, parajalt karvane, parajalt iseloomuga.

Drops 181-25 Arendal Cardigan

Lõng: Knit at Home Classic Alpaca Wool, 70% villa, 30% alpakat, 50 g/100 m.
Tegin proovikudumise 3,5 ja 4,0 varrastega. Selgus, et 3,5 oli liiga peenike ja 4,0 liiga jäme valik. Aga vahepealset mul polnud. Seadsin sammud poodi ja tõin peotäie 3,75 vardaid, ikka erineva tamiilipikkusega ja erinevaid materjale. Et oleks võtta, kui vaja on.

Drops 181-25 Arendal Cardigan

Läbinisti ühtlast koepinda ei soovinud, mingit suurt mustrit aretada polnud mõtet. Läksin kergema vastupanu teed. Võtsin ette Dropsi mustrite varasalve ja leidsin sobiva mustri. Kellel huvi sarnast kampsunit kududa, siis vaata SIIA
Tegin koeproovi järgi silmade ümberarvestuse ja kudusin ikka pisut omatahtsi, nagu alati. Soonikud kudusin 2,5 vardaga.

Drops 181-25 Arendal Cardigan

Drops 181-25 Arendal Cardigan

Mulle meeldib selle mudeli juures, et raglaani kasvatused on palmikumustri servadesse viidud ja muster lõpeb kaenla all.

Drops 181-25 Arendal Cardigan

Nööbid leidsin poes üllatavalt ruttu. Sirgjooneliselt kõndisin sobiva tooniga nööbiseina äärde, sirutasin käe esimese kannaga nööbituutu poole, kontrollisin, mõõt sobis ja valik oli tehtud. Maksimum kiirus, mis ma saavutanud olen. Nööbid said pisut edevad, kergelt sädelevad ja läikivad, aga selle pisut kirju lõnga juurde sobisid need hästi.

Drops 181-25 Arendal Cardigan

Drops 181-25 Arendal Cardigan

Drops 181-25 Arendal Cardigan

Lõng on pisut kare. Külma ilmaga palja käsivarre peale pannes on  varrukas täitsa mõnus, soojema ilmaga hakkab lõng pisut kõditama. Nii et ideaalne kampsun külma ilmaga kandmiseks. Soe on see kampsun kohe kindlasti.

Drops 181-25 Arendal Cardigan

Drops 181-25 Arendal Cardigan

Lõnga kulus 522 grammi