Lihavõttejänes / Easter Bunny

Postitan ühe varasema töö, mis peaks sobima tänase päevaga väga hästi kokku.

Meil veel  lumi maas, jänes pildil, nii et miks ka mitte!

Kodune leivategu / Home-Baked Bread

Ahjusoe leib, milline lõhn ja maitse!

Ahjusoojad leivad

See pole küll väga käsitöö blogi
postitus, aga mis see isetehtud leibki muud on, kui üks korralik käsitöö.

Täna tuli tahtmine magusa koogi asemel hoopis leiba küpsetada. Eestit on ammu vallutanud leivaküpsetamise hullus. Mina pole siiamaani sellega kaasa läinud. Nüüd siis lühikese ajaga juba teine leivaküpsetus.
Esimene katsetus oli abikaasa õhutusel firma Vändra Leib valmis seemneleivasegust leiva tegemine. Sinna sisse läks pett ja vesi ja leib tuli. Kooriku lasin liiga tumedaks ja leiva kättesaamine vormi seest oli paras katsumus, sest jätsin vormi eelnevalt määrimata, kuid leib oli sellele vaatamata hea.

Leivad enne ahju minemist

Täna võtsin ette koti rukki täisterajahu ja seal oleva retsepti ning segasin taigna kokku. Kuna mul juuretist pole, kasutasin pärmiga retsepti. Jahule segasin sisse korraliku portsu kefiiri, natuke õunamahla, peotäie rosinaid ja teise seemneid, natuke suhkrut ja soola.
Seekord ei hoidnud ahju temperatuuri liiga pikalt kõrgel ja kui koorik oli parajalt pruun, katsin küpsetusvormi pealt fooliumiga. Leivad vupsasid ise vabatahtlikult vormist välja. Vormi määrimisest oli ikka kõvasti abi.
Täitsa mõnus leib tuli. Ja järgmiseks katsetuseks on juba mõningad mõtted olemas.

Uus projekt / New Project

Tegelikult mulle ei meeldi, kui igasuguseid tegevusi projektideks kutsutakse, kuid sellele tegevusele ei oska ma muud tabavat väljendit välja mõelda.

Kas pole mitte inspireerivad niidikerad?
Mina ootasin inspiratsiooni ligikaudu 30 aastat. Nimelt niikaua on need heegelniidid (terve riiulitäis kapis, lauale on korjatud igast värvist üks) oodanud ideed. Vahepeal peaaegu et unustuse hõlma vajunud, siis jälle mõtteid mõlgutatud ja kappi tagasi pandud.
Need niidid ostsin sügaval nõuka ajal, kui midagi kusagilt saada polnud ja kui juhtus, et midagi müügile tuli, siis krabasid, jõudmata mõelda, kas neid asju sul kunagi üldse vaja läheb. Just nõnda need niidid minu kappi jõudsid.
Aga veebruari lõpust on need kerad aktiivses kasutuses ja töö käib. Olen vahepeal poest isegi lisa käinud otsimas, sest mõningatest värvidest tuli ikkagi puudus kätte.
Aga mis neist tuleb?
Ei tahaks hetkel täpsemalt öelda. Vihje on kerade peal. Töö tahan juuni lõpuks valmis saada. Ja kui tuleb jagamist vääriv asi, postitan ka blogisse.

Muhu pätid / Muhu Slippers

Murphy seadused kehtivad täiega. Kui midagi vussi minna ei saa, siis ilmtingimata läheb midagi vussi.


Enamasti mulle ei meeldi asju ette planeerida. Pigem tuleb kõik spontaanselt. Ette planeeritud asjad kipuvad minema oma rada.
Plaan oli, et naistepäevaks saan mõlemad sussid valmis, tegelikkus oli hoopis teine. Etteplaneerimatud asjad surusid ennast vahele ja nii sain teise sussi alles täna liistu pealt maha.

Võin enda üle uhke olla, sest teise sussi tallutasin algusest lõpuni ilma abi ja juhendamiseta ära ja tuli sama hea, kui esimene suss. Hurraa! Sain hakkama ja töö nüüd selge! 


 Sellised nad siis tulid. Kahju, et suurus pole päris õige, aga villase sokiga saab kanda küll.
Ja kuna mul tegemine nüüd selge, tuleb lihtsalt teised sussid õige suurusega teha.


Kui nüüd keelelgi peaks kusagil nr. 24 või 24,5 liistud jõude seisma, siis võib neid mulle pakkuda. Oleksin liistude omamisest huvitatud. Või on keegi, kes saab vahepeal mulle sellise suurusega liiste laenata?

Fotograafi abilised

Postitan nüüd ühed kindad, mis said valmis 2011. a. jõuludeks.
Lubasin postitada vahepeal juba tehtud asju ja täna on nende kinnaste eksponeerimiseks põhjust.

Martna maasikalehekiri

Eile öösel olid need fotograafi asendamatud abimehed.
Nimelt käisime eelneval ööl virmalisi püüdmas. Öhk oli lõikavalt külm. Temperatuur -16 kraadi lagedal väljal. Paljaste kätega sellise ilmaga pilti ei tee. Käte säästmiseks kasutan siis järgmist komplekti: kõigepealt tõmban kätte õhukesest pehmest nahast villase voodriga sõrmikud ja peale käivad klapiga kindad. Sel ajal, kui on vaja kaameraga tegutseda, tõmban klapi sõrmedelt ja pöidlalt maha, niipea, kui aparaati näppida pole vaja, käib klapp kiirelt nahkkinda peale tagasi. Mitme tunni jooksul pidin mõlemad kindad ainult paar korda käest ära võtma, sest kõiki asju ei saa isegi nahkkindaga teha. Aga kuna käed olid kogu aeg kenasti soojas, ei tekitanud vahepeal palja käega olemine mingit probleemi. Kindad toimivad suurepäraselt. Sõrmedel ei hakanud mitte kordagi külm (mida ei saa öelda paksude suusapükste sees seisnud põlvede kohta).
Need kindad käisid esimesel testimisel 2011/2012 aastavahetusel Lapimaal ja täitsid seal suurepäraselt oma ülesande.

Virmalised Rebalas 18.03.2013

Need kindad olid ka laste seas populaarsed, nii et kudusin selliseid kindaid lühikese ajaga kokku neli paari.
Nende kinnastega käib kaasas ka üks pisike probleem, nimelt lõngavärv. Tahtsin kududa kindad punase ja musta lõngaga. Kuna vanade varude seas musta värvi enam polnud, tellisin endale Abakhanist lõngavärvi, mis pidi sobima nii puuvillasele kui ka villasele lõngale. Tegelikkus oli pisut teine. Värvivesi oli tume nagu öö, lõng sai kõigest hall. Ja nõnda tulidki kindad punase-halli-kirjud.

See pole siin küll fotoblogi, kuid postitan siia ikkagi ühe foto eilsest ööst, sest see pilt paljude seas on ikkagi selle postituse sünni põhjustajaks.

Muhu susside tallutamine

Täna oli siis selline õnnis päev, et sussid hakkavad juba sussi moodi välja paistma.

 Õnnetuseks oli minu valitud muster minu jala jaoks pisut liiga suur.
Mul oli valida, kas teha sussid kellelegi kingituseks ja võtta suuremad pakud või ohverdada osa mustrit ning teha sussid niipalju suuremad, et saan neid ise kanda, aga näiteks villaste sokkidega.
Oleks suured pakud kohe võtta olnud, oleksid tulnud siit sussid kinkimiseks. Aga suuri pakkusid hetkel saadaval polnud ja otsustasin teha ikkagi sussid endale. No pole hullu, külmavares nagu ma olen, villased sokid pole mingi probleem.

Ja minu idee tume mooniõis siseküljele panna laideti teiste poolt täielikult maha. 

Kui kõik laabub planeeritud rada mööda, on äkki nädala pärast sussid valmis!