Drops 236-13 Rain Romance Jacket

 Üle hulga aja võtsin ette Dropsi mustrite varasalve ja valisin sealt välja 236-13 Rain Romance Jacket

Nagu ikka, tegin mustris väikseid muudatusi. Kuklale tegin lühendatud ridadega kõrgenduse, nööbiliistu kudusin laiema ja teisele lehereale lisasin suured nupud.
Mustrijärgse kasvatamisega läks asi korralikult lappama. Ühendasin kaenlaalused ja kudusin pika jupi keret ära, kui oli selge, et samamoodi pole mõtet lõpuni kududa. Kampsun oli liiga lai. Harutasin kuni passe mustrini üles ja vähendasin juurdekootavate silmuste arvu. Nüüd sain kampsuni kenasti istuma.
Kui uuesti sama mustrit kooks, võtaksin kaeluse silmi ka vähemaks.

Kudumis panin kaks lõnga koos jooksma, üks villane ja teine peenike mohäär.

Lõngad:
Hinau Alpaca Superkid Mohair Olivo, 35% babyalpaca, 35% superkidmohair, 30% polyamide
20/2, 50 g/500 m, värv 1131, tumelilla
Novita Nordic Wool, 100% villa, 50 g/115 m, värv 554, kanarbik

vardad 4,0
ära kudusin villast lõnga 351 grammi ja mohääri 97 grammi

Kampsun sai väga mõnus, pehme ja soe.
Nööpide valikuga 100% rahul pole, aga need nööbid olid suht ainukesed, mis selle värvi juurde vähegi sobivaks pidasin.

Drops 199-42 Spring Melt Top

 Selle topi võin vabalt järjekordse luukere alla liigitada.
Kudumist alustasin aprilli alguses 2021. aastal ja varrastelt sain maha sama aasta septembris. Ja siis jäi topp kultuurkihi sisse vedelema. Sel kevadel kultuurkihis kaevandades leidsin topi üles. Otsad vaesekesel sisse ajamata ja pesemata.

Selle topi kudumine jäi aega, kui mitte miski asi ei isutanud. Suure hurraaga alustasin, kudusin selle pitsilise rombidega mustriosa ära ja sellele järgnes laineline muster, mis pidi kuni topi alumise ääreni minema. Varrukad said eraldatud, mitu mustrikordust laineid allapoole tehtud, kui sai selgeks, et see laineline osa mulle üldse ei meeldi. Harutasin kuni rombideni üles ja jätkasin parempidise koega. Ja siis tuli mu tegemistesse suur auk. Nädalate kaupa ei võtnud vardaid kätte. Vahepeal sundisin ennast kuduma. No pool ringi punnitasin ära ja tõstsin kudumi käest. Siis jälle pikk vahe ja järgmine üritus - pool ringi juurde. Mida rohkem seda poolikut asja vaatasin, seda eemaletõukavamaks see muutus. Üritasin vahepeal midagi muud kududa, aga seis endine, kui ei isuta, pole midagi peale hakata. Terve suvi seisis poolik topp diivani kõrval laua peal, et äkki hakkan tubliks.

Sügisel tekkis väike isu midagi teha. Siis tegin endaga lepingu, et enne midagi uut ei alusta, kui see topp on varrastelt maas. Ära punnitasin. No lõnga tuli puudu. Oleks võinud varem taibata, et võtta tumedam lõng lisaks. Aga lootsin, et jätkub. Liiga nabakas sai. Nii et harutasin jupi alt üles ja kudusin tumedama lõngaga triibud sisse. Arvutasin ära, palju ringe peaksin juurde tegema ja võtsin üles täpselt nii palju, et vajalik pikkus pärast juurde kududa. Heledamat lõnga jäi paar cm alles.

Oh jah, kui vardad lõpuks kätte sain, oli isu jälle kapitaalselt kadunud. Kohe nii kadunud, et otste sisseajajat minust polnud. Lükkasin topi luukerede hunnikusse ja unustasin ta suurima rõõmuga sinna. Ega midagi muud ka teha ei tahtnud. Vahepeal tekkinud mõtted kustutasin mälust ja vedelesin rõõmsasti teleka taga edasi.

Mustri võtsin Dropsi rikkalikust mustrite varasalvest. Kes tunneb huvi, siis muster on siin

Lõng:Create with Adlibris Hand Dyed Cotton 8/4 Mercerized, 100% puuvill, 50 g/175 m, värvid A391 ja A393 (käsitsi värvitud lõngad, pisut kirjud)

Vardad 3,0

Kudusin ära 226 g lõnga.

Luukeresid on veel tulemas...

Some Enchanted Evening sokid

 Need on minu teised sokid Adrienne Fongi mustrite varasalvest. Ja ikka nii, nagu autor soovis, mustri kasutamise eest tegin annetuse vähiravifondile.

Nende sokkide kudumine venis kuude kaupa. Alguse tegin juba juuni esimestel päevadel, vardalt maha sain alles novembri keskel. Juuni ja juuli kujunesid kuudeks, kus ma ei suutnud vardaid kätte võtta. Isegi kui aega oli, eelistasin teha midagi muud. Vedasin küll truult iga nädalavahetus sokid maale kaasa, et äkki tuleb vaim peale, aga seda ei juhtunud. Lõpuks loobusin kaasatassimisest. Esimene sokk oli kootud kuni kanna alguseni ja sinna see kudumine pidama jäi.  Kui sügisel uuesti vardad pihku võtsin, jõudsin seisu, kus juhe jooksis täiesti kokku. Mäletasin, et jõudsin mustriga kannani, aga õpetust puurides ma ei saanud aru, kus ma tegelikult pidama jäin. Harutasin sokil poole mustri jagu ringe üles ja hakkasin tagasi kuduma, et üldse aru saada, kus ma tegelikult olen, aga ma ei saanud asju klappima. Külje peal jooksev muster ja kannale üleminek ei olnud justkui õigete kohtade peal. Harutasin ja kirusin, ajasin õpetuses järge, lugesin ridasid ja puurisin mustrit, aga klappima ma ei saanudki. Lõpuks lõin käega ja kudusin edasi, jättes küljemustrile kaks lisarida juurde. Vedasin pildile ringi ümber, kus on näha jõnksakas mustris.
 

Teist sokki alustades avastasin, miks muster ei klapi. Mul oli välja prinditud kahe erineva suurusega soki mustrid. Ma ei tea mis põhjusel olin väiksema soki mustri ette võtnud ja püüdsin kõigest väest selle järgi edasi kududa, aru saamata, et midagi on valesti. Et ennast mitte päris lolliks ajada ülemõtlemisega, lugesin alustuse silmad üle, kontrollisin mustrilehe järgi suuruse õigsust ja alustasin jälle suurema soki mustri järgi, peites väiksema soki mustrilehed ära. Nüüd jooksis muster täiesti kenasti.Olgu siis erinevad sokid, ma lihtsalt ei viitsinud oma pead sellega vaevata (mis minu puhul pole üldse tavaline käitumine). Lihtsalt tuli tunne, et kui ma veel midagi üles harutan, siis keeran vardasahtli lukku ja rohkem enam ei koo.

 Lõng: Drops Nord, 45% alpakat, 30% polüamiidi, 25% villa,  50 g/170 m, värv 18 Goldenrod

vardad 2,0

Kudusin ära  96 grammi lõnga

Kanna kahandus toimub talla all. Sellelt pildilt on ka näha, et kanna peal olev muster ei ole identne.

Olgu mis on, sokid istuvad kenasti jalga ning on väga pehmed. Drops Nord on väga mõnus lõng.

24/28/30 stitches top

Sedapuhku saan jagada testkudumise tulemust. Nimelt testisin Anna topi juhendit.

Esmakordne juhtum, kus ma jäin ajaliselt hätta. Mitte sellepärast, et selle topi juures midagi eriskummalist oleks. Esimene probleem ilmnes selles, et ma ei lugenud juhendit lõpuni. Juba kaeluse juures tegin omaloomingut. Kui jõudsin varrukate eraldamiseni, sain aru, kus vea tegin. Suure ähmiga tegin arvestustesse korrektiivid ja kudusin rõõmsalt edasi. 3/4 toppi oli valmis, kui tõmbasin pidurit. Testimise mõte on ju see, et järgida juhendit ja anda disainerile objektiivset tagasisidet. Otsisin kastist uue lõnga ja alustasin nullist. See 3/4 topp on siiamaani varrastel ja ootab oma aega. Küllap peatselt saan teha uue postituse, kus jagan täpsemat infot, millega ma patustasin.
Teine probleem on selles, et võtsin omale paralleelselt veel ühe salli testkudumise. Nii et kudusin vaheldumisi, natuke üht, natuke teist. Salliga jõudsin kenasti graafikusse.
Kolmas segaja oli puhkus, kus võtsin küll kudumid kaasa, aga tassisin need sama targalt linna tagasi. Kui ikka vihmapüha pole, siis puhkusel kudumisest midagi välja ei tule.

Nüüd siis jätkan juhendijärgse topiga. 

Kasutasin kahte koosjooksvat lõnga:
Drops brushed Alpaca Silk, 77% alpakat, 23% siidi, 25 g/140 m, värv 7, punane
ja sellele kõrvale võtsin
Royale Alpaca Fabifil, 75% alpakat, 25% polüamiidi, 50 g/700 , värv sinine 

Dropsi lõnga kudusin ära peaaegu 4 kera.

Vardad 4,0 ja 3,5

Selle topi kudumisel sain ühe väga hea nipi, mida saab kasutada ümara passega kudumite juures. Sain jälle targemaks. Ja topp istub suurepäraselt selga.
Kes tahab seda toppi omale ka kududa, siis muster asub siin.

Celtica, Drops 143-1

 Kampsun, mille puhul võin öelda, et kõik, mis sai valesti minna, see ka läks.
Tagantjärele imestan ise ka, et sellest ikka kampsun tuli, mitte hunnik tagasikeritud lõnga.

 Selle kampsuni muster (mustri leiad siit) oli mulle juba ammu silma jäänud. Isegi sobiv lõng oli kapis ootel. Nojah, liigagi pikalt ootel, nagu pärastpoole selgus.

 Igatahes ükskord ma vardad pihku sain ja asusin kuduma. Kontrollisin kudumi tiheduse ära ja töö võis alata. Ja nagu ikka, suutsin järjekordselt vana reha otsa astuda. Kuidas küll ära unustasin, et ripskude venib märksa rohkem kui parempidine kude. Niisiis kui olin mustrit juba terve portsu kudunud, pidin kõik üles harutama ja uued arvutused tegema, sest mulle ei meeldi alt lokkivad kampsuni servad.
Uus algus väiksema silmade arvuga ja ripsi lõpus tegin hunniku silmi juurde.

Esialgu tundus, et kampsun tuleb liiga lai. Aga siis vaatasin seda kataloogipilti ja rahustasin ennast maha. See peabki alt lai olema. Aga kui selgus, et ma pole keskkohast selline sipelgas nagu kataloogimodell on, pidin väga palju üles harutama. Olin juba vöökohast kõrgemale jõudnud. Vahepeal ikka vedasin selle soolika endale ümber kere ja üritasin mõõta. Aga kui keskkohast see soolikas enam normaalselt ümber ei ulatunud ja altpoolt lotendas, siis oli asi selge, et samamoodi jätkata pole mõtet. Võtsin kõik jälle nullini üles ja arvutasin, nii et pea suitses. Vähemalt sellest tööst oli kasu, sain kereosa valmis teha. Ei ole see tulemus, mida näha tahtsin, aga ütleme, et seis oli talutav.

Ja nüüd tuleb see osa, mille kohta võiks öelda õudusunenägu.

Mul oli varrukas juba peaaegu küünarnukini valmis, kui selgus, et mul on alles veel ainult üks kera lõnga. Vaatasin oma arvepidamist, see räägib, et seda lõnga rohkem tagavaras pole ka. Ups!
Kammisin mööda lõngapoode ja leidsin sama lõnga müügilt. OK, tellimus sisse ja paar päeva ootamist. Uued lõngad saabusid ja ainuüksi peale vaadates tekkis tunne, et tegu on peenema lõngaga. Võrdlesin silte. Mu silm ei petnud mind. Vahepeal oli firma lõnga jämedust muutnud. Kui minu lõng oli 50 g/90m, siis uuel tellitud lõnga sildil ilutses 50 g/100m.

kuna see kampsun pidi mulle endale tulema, siis otsustasin selle tõsiasja juures silma kinni pigistada ja kudusin kangekaelselt edasi. Kuni 5 cm enne varruka lõppu tirisin vardad välja ja harutasid varruka üles. Traditsiooni - igale kampsunile kolm varrukat ei saa ju murda, eksole!
See lõngavahetuse koht oli ikka väga silmatorkav. Lisaks oli ka toonivahe. Uus lõng oli kollakam.
Vana silmade arvuga ei saanud enam teha, sest see jämeduse vahe on ikka kosmiline. Nii et tegin keset kampsuni kudumist uue koeproovi, et kätte saada vajalik silmade arv varruka jaoks ja nüüd tulid siis mõlemad varrukad uue lõngaga. Hea, et oli oidu lõnga nii palju tellida, et sai kaks varrukat kenasti ära kududa.

Nüüd siis lõnga ja varraste andmed:

Drops Lima, värv 100, naturaalvalge, 65% villa, 35% alpakat, 50 g/90 m
seda kudusin ära 625 g/1125 m

Drops Lima, värv 100, naturaalvalge, 65% villa, 35% alpakat, 50 g/100 m
seda kudusin ära 181 g/362 m

Vardad 3,5 

Nööpidega läks ka sel korral pisut keeruliselt. Valgete nööpide stendilt ei leidnud mitte midagi sobivat. Kammisin siis mööda teisi värve ja pilk jäi nendele kirjudele nööpidele pidama. Need tundusid õiged ja nüüd ongi valgel kampsunil hoopis kirjud nööbid.

Mis nüüd lõpetuseks öelda? Kole soe kampsun on.
Ja mul ei ole siiani tekkinud äratundmist, et jah, see on minu kampsun. Mul on see juba pea 3 aastat kapis seisnud ja ma ei ole teda kordagi kandnud. Pildistamise jaoks sai see esmakordselt selga aetud ja ringi kõnnitud. Eks seisab veel kapis ja ootab oma aega. Äkki kunagi tekib õige tunne.

 

Angelic Sweater

 Snitti sai võetud Dropsi mudelist 213/8 Summer Halo.

Vajalik silmade arv sai ümber arvutatud vastavalt minu lõngale ja varrastele ja muutsin ka mustrit. Kuna minu sviiter originaali ei kopeeri, siis sai kudum uue nime - Ingellik sviiter. Nimi tuleneb lõngast, see on tõepoolest ingellik.

Sviiter sai valmis juba 2019. aasta aprillis. Neljal õhtul pisut vardaid keerutatud. natuke aega läks proovilapi kudumiseks ja vajalike silmade arvutamiseks, ülejäänu oli puhas lõbu. Fotodega läks üllatavalt palju aega. See on üks kudumitest, mida ma olen endaga korduvalt maale kaasa tarinud ja sama targalt linna tagasi toonud. Nii palju on tegemist, et ei jõua mingite piltide tegemise peale isegi mitte mõelda. Aga nüüd siis on see vaev ka ära nähtud.

 Lõng: Lang Yarns Angelina, värv 87. 50 g/151 m, 60% siidi, 40% meriinot.
Lõngatootja ise iseloomustab lõnga järgnevate sõnadega:

A sublime mixture of silk and extra fine merino to set every heart aflutter. The delicate wool provides a colour contrast to the neutral sheen of the silk, giving the yarn its particular structure.

Olen sellega 100% nõus. See on imeline ja luksuslik lõng, mis koob ennast ise.

Vardad: 4,0

Kudusin ära 828 m/276 g lõnga

Harlequin Dreams, Drops 158-11

Minu versioon  Drops  158-11 sviitrist.

Selle lõnga ostsin kindla eesmärgiga - kududa mingi lipi-lapi kampsun. Mõnda aega veeretasin kerasid niisama peos, siis läksin Dropsi lehele ideid ammutama. Silma jäi arlekiini sviiter. Aga päris juhendi järgi ei kudunud. Kudusin ühe lapikese valmis, siis mõõtsin ja kalkuleerisin ja võtsin kudumise alustamiseks need arvutused aluseks. Esimese ringi kudusin ühest kerast, siis võtsin iga ruudupaari jaoks oma kera, üks lõngaots seest, teine väljast ja alustasin möllamist. Oli väga vahva kudumine. See värvimäng kutsus aina uusi ruudukesi kuduma, vardaid oli raske käest ära panna. Ainus häda, need lõngad kippusid omavahel sassi minema. Vahepeal meenutas kogu see kudum kassikangast.
Iga järgneva rea ruudud on alumisest pisut väiksemad, et saada ülespoole kahanev kampsun.

Varrukad kudusin ülalt alla ringselt. Esimene varrukas sai parempidise koega küünarnukini valmis, kui leidsin, et see koepind ei lähe mitte. Lõng oli nii ebaühtlane, et üldpilt oli pehmelt öeldes masendav. Harutasin üles ja keerasin kampsuni pahupidi ning kudusin varruka sedapidi külge. Sain endiselt parempidi kududa, aga koepind sai pahempidine. See meeldis märksa rohkem. Natuke pidin vaeva nägema, et leida selline kera, mis annaks teise varruka enam-vähem samasuguse triibustikuga. Peaaegu läks korda.

Kaelusega sain päris palju mässata. Alguses tegin lihtsalt pisikese ripsis kaeluse, aga see jäi kuidagi iseloomutu. Siis proovisin kõrget soonikut, aga see meeldis veelgi vähem. Siis võtsin ette ripsis laieneva kaeluse. Esimene variant sai liiga lai ja hoidis ennast väga naljakalt. Teine variant sai parem. Sellega võib peaaegu et rahule jääda.

Nüüd siis lõngast. See pani mind tõsiselt vanduma. Kasutasin viit kera ja nendest ükski polnud veatu. Vahepeal läks lõng nii peenikeseks, et selle nägemiseks oli luupi vaja. Vahepeal oli lõng väga topiline. Hullud topilised kohad lõikasin lihtsalt välja ja peenemate kohtade peal panin topelt lõnga jooksma. Seal oli omajagu klapitamist, et lisalõnga värv oleks ligilähedaseltki sama põhilõngaga. Ja oh neid sõlmi ja juppe, mis keradest välja tulid. Ikka kaks-kolm meetrit ja jälle katkestus. Pärast katkestust tuli hoopis teine värv, mitte see, millega lõpetasin eelmise jupi. Kõge naljakam jätkamine oli see, et otsa oli sõlmitud uus lõng, mis oli kolmekordselt. Kui olin selle kerast lõpuni välja tirinud, selgus, et see polnudki kolmest erinevast jupist, vaid üks lõng oli kolmeks keeratud ja siis otsa sõlmitud. Mis on sellise asja mõte? Või lihtsalt suur lohakus? Igatahes nendest juppidest siis valisin välja neid värvilaikusid, mis sobisid lisalõngaks peenikese lõnga kõrvale. Mässamist oli rohkem, kui ma eales eeldada oskasin. Üks suur kollane pusa jäi esikülje peale. Kudumise ajal vaatasin, et see jääb kenasti tagumise poole peale, aga pärast pesu otsustas see topp ennast kudumi parema poole peale vedada ja enam sealt ära teda ei saanudki. Nüüd pean tänama seda lohmakat kraed, mis selle pusa kenasti ära varjab.

Esimesed kaks pilti postituses on varjus tehtud, teised on rohkem või vähem päikese käes pildistatud. Tuleb välja, et tõelist värvidemängu näeb varjus tehtud piltide pealt. Päike teeb isegi lilla tooni nii soojaks, et värvilaigud hakkavad ühte nägu minema.

Lõng: Scheepjes Invicta Colour, toon 974. 100 g/420 m
755 willa, 25% polüamiidi

Lõnga kulus 1714 m/408 g

Vardad 3,0

Twist, Drops 151-4

Tütre kampsun kanti ribadeks ja sellest sai soe kassi pesa. Sain tellimuse uuele kampsunile.
Andsin tütrele hunniku erinevaid lõngu kätte ja väljavalituks sai Novita Alpaca Wool. Muster jäi minu valida. Kriteeriumiks anti ette pikk, soe, nööpidega, kraega. Siin see nüüd on.

Ilmad on nagu on, päris kampsuni väel õues pilti teha ei taha. Nii et ajasin kampsuni oma Mannile selga. Manni suurus L, kampsun pigem S-M. Nii et nööbiliist pisut lainetab. Aga tegelikult istub kampsun selga, nagu valatud. Täna sai kampsun selga proovitud ja heakskiidu. Kudumise ajal kordagi mõõta ei saanud. Ähvardasin tütart, et kui suurus ei sobi või ei meeldi, läheb kampsun müüki. Ei antud mulle tagasi, tähendab sobis :)

 

Mustri idee on pärit Dropsi mustrite varasalvest. Originaal asub SIIN

Originaalmustri algus on alumises servas, mina aga kudusin ülalt alla. Nii et võtsin mustrijupi aluseks ja arvestasin silmad ümber vastavalt lõngale ja sellele, kui laia õlaosa tahtsin. Varrukad on otsa kootud. Nööbiliistule arvestasin mõned lühendatud read lisaks, et vältida nööbiliistu suuremat kokkutõmbumist võrreldes hõlmaga.
Lõppkokkuvõttes olen tulemusega rahul. Suuremaid palmikuid oleks võinud küll grammike varem alustada, aga seljas klappis ka nõnda.
Alles nüüd pildi peal avastasin, et selja peal tahab üks palmik teistest erineda. Huvitav, miks see ennast samamoodi keerata ei taha, kui ülejäänud palmikud? Aga enamasti tahabki keegi ennast teistest ilusamaks või paremaks pidada. Ju siis kehtib see ka palmikute ridades.

 Kudumine läks üllatavalt kiirelt. Arvepidamine näitab, et kahe nädala õhtupoolikutega oli kampsun valmis. Seekord ei pidanud kordagi harutama. Nööpide hankimine võttis terve kuu.

Lõng: Novita Alpaca Wool, 50 g/100 m, 50 % alpakat, 50% villa, värv 570
Lõnga kulus 556 grammi.

Vardad 4,0

Drops 181-25 Arendal Cardigan

Suvi läheb edasi täis pööretel. Tööd on palju (praegusel ajal on muidugi patt selle üle nuriseda) ja maal olles nõuab aed ja talvevarude purki ning külmkappi ajamine oma osa. Mis on täiesti vaeslapse ossa jäänud, see on käsitöö. Hea, kui Haapsalu sallile nädalaga mõned read juurde jõuan kududa. Üks topp on juba kaks kuud pooliku varrukaga...

Tore, et varasemast ajast on hulga käsitööd esitlemata, saan vähemalt aeg-ajalt mõne postituse teha ja näidata, et blogi on veel elus. See muidugi eeldab piltide olemasolu. No õnneks mõned pildid on mul tagavaraks :)

Niisiis, aprilli alguses valmis saanud kampsun.

Idee selle kampsuni kudumiseks andis lõng, parajalt paks, parajalt karvane, parajalt iseloomuga.

Lõng: Knit at Home Classic Alpaca Wool, 70% villa, 30% alpakat, 50 g/100 m.

Tegin proovikudumise 3,5 ja 4,0 varrastega. Selgus, et 3,5 oli liiga peenike ja 4,0 liiga jäme valik. Aga vahepealset mul polnud. Seadsin sammud poodi ja tõin peotäie 3,75 vardaid, ikka erineva tamiilipikkusega ja erinevaid materjale. Et oleks võtta, kui vaja on.

Läbinisti ühtlast koepinda ei soovinud, mingit suurt mustrit aretada polnud mõtet. Läksin kergema vastupanu teed. Võtsin ette Dropsi mustrite varasalve ja leidsin sobiva mustri. Kellel huvi sarnast kampsunit kududa, siis vaata SIIA

Tegin koeproovi järgi silmade ümberarvestuse ja kudusin ikka pisut omatahtsi, nagu alati. Soonikud kudusin 2,5 vardaga.

Mulle meeldib selle mudeli juures, et raglaani kasvatused on palmikumustri servadesse viidud ja muster lõpeb kaenla all.

Nööbid leidsin poes üllatavalt ruttu. Sirgjooneliselt kõndisin sobiva tooniga nööbiseina äärde, sirutasin käe esimese kannaga nööbituutu poole, kontrollisin, mõõt sobis ja valik oli tehtud. Maksimum kiirus, mis ma saavutanud olen. Nööbid said pisut edevad, kergelt sädelevad ja läikivad, aga selle pisut kirju lõnga juurde sobisid need hästi.

Lõng on pisut kare. Külma ilmaga palja käsivarre peale pannes on  varrukas täitsa mõnus, soojema ilmaga hakkab lõng pisut kõditama. Nii et ideaalne kampsun külma ilmaga kandmiseks. Soe on see kampsun kohe kindlasti.

Lõnga kulus 522 grammi