Poolikuid asju pole vist kunagi liiga palju. Vähemalt minu puhul võib vist nõnda öelda. Kindad sain just valmis, äkki saab varsti pilti ka. Üks sall on varrastelt maha kootud ja ootab venitamist. Pooleli on üks MM VIP õlasall ja pitsilised sokid. Hämmastavalt vähe poolikuid asju!
Üks poolik asi oli veel. Alustatud ligi kaks kuud tagasi.
Üht sellest lõngast kudumit olen juba näidanud. Seekord ma lisalõnga kõrvale ei võtnud.
Valisin välja ühe päris vahva reljeefse mustri ja hakkasin tütrele džemprit kuduma. Kusagil vaksajagu sain seljaosa valmis, kui tekkis tunne, et on liialt suur. Jätsin töö seisma, võtsin uued vardad, sama sorti teist värvi lõnga ja tütar sai omale džempri. Kahjuks pole mul sellest pilti ja blogida pole seetõttu veel midagi.
Eile võtsin siis selle õnnetukese alustatud jupi ette ja jätkasin kudumist. Tegin mustrijagu juurde ja tõmbasin vardad välja. Ilus muster küll, kuid mitte selle lõnga jaoks. Oleks võinud ju enne harutamist pilti ka teha, aga käed olid kiiremad kui mõte.
Uus katsetus on hästi lihtsa mustriga ja see meeldib märksa enam.
Niisiis, tuld varrastele!
Minu lemmiktegevus on harutamine
25. nov 2015
24. nov 2015
MM VIP salakudumine / Secret Knitting
II VIHJE
Järjekordne VIP salakudumine läks käima.
Loomulikult ei suutnud ma kõrvale jääda. Sellele vaatamata, et poolikute tööde kuhi kasvab ja aega napib.
I vihje jääb esitlemata, kuna kudusin laevas ja vihjete vahetus jäi seetõttu pildistamata.
Laevas kõigutas mõnusalt. Asjad puhvetis klirisesid ja lendasid, laine käis laia kaarega üle 8. teki, kilekotid olid hinnas. Kes ennast hästi tundsid, need kaifisid, kes tundsid end pahasti, viskasid end lausa põrandale pikali. Kirusin ennast alguses, et reisitabletid maha unustasin. Aga üllatuslikult ei hakanud üldse paha. Sain kudumist jätkata ja jälgisin ümbritsevat melu. Tähelepanu oli hajutatud ja kudusin ühe paraja vimpka ka sisse. Harutada ei viitsinud, sest sain silmade lisamisega vea klaaritud. Kes ei tea, see ilmselt ei märka.
Lõnga valikus ei ole siiamaani päris kindel. Tokis katsudes on see lõng mõnus pehme. Koepind nii mõnusat tunnet enam ei jäta. Samas tean, et lõng läheb pesus pehmemaks. Äkki ikka jätkan sama lõngaga...
Järjekordne VIP salakudumine läks käima.
Loomulikult ei suutnud ma kõrvale jääda. Sellele vaatamata, et poolikute tööde kuhi kasvab ja aega napib.
I vihje jääb esitlemata, kuna kudusin laevas ja vihjete vahetus jäi seetõttu pildistamata.
Laevas kõigutas mõnusalt. Asjad puhvetis klirisesid ja lendasid, laine käis laia kaarega üle 8. teki, kilekotid olid hinnas. Kes ennast hästi tundsid, need kaifisid, kes tundsid end pahasti, viskasid end lausa põrandale pikali. Kirusin ennast alguses, et reisitabletid maha unustasin. Aga üllatuslikult ei hakanud üldse paha. Sain kudumist jätkata ja jälgisin ümbritsevat melu. Tähelepanu oli hajutatud ja kudusin ühe paraja vimpka ka sisse. Harutada ei viitsinud, sest sain silmade lisamisega vea klaaritud. Kes ei tea, see ilmselt ei märka.
Lõnga valikus ei ole siiamaani päris kindel. Tokis katsudes on see lõng mõnus pehme. Koepind nii mõnusat tunnet enam ei jäta. Samas tean, et lõng läheb pesus pehmemaks. Äkki ikka jätkan sama lõngaga...
22. nov 2015
Säärised / Leg Warmers
Ühed üsna jõulumaigulised säärised jõudsid lõpuks pildile. Need on nüüd siis ühed nendest sääristest, mis said ühe hooga kootud ja kadusid mu käest enne, kui ma nad korralikult lõpetada jõudsin.
Sedapuhku jõudsid need punased säärised hetkeks koju tagasi, nii et sain vähemalt lõngaotsad sisse ajada ja õnnestus kiirelt mõned pildid teha, enne kui need mu silmapiirilt jälle kadusid.
Järgmine kord saab ehk vee seest ka läbi lasta. Siis saab koe ka ühtlasemaks :)
Sellise pikkusega sääriseid saab mitut moodi kanda. Kas madala saapa peal, laiema säärega saapa sees või pika säärega saabaste korral põlved külma eest peitu panna.
Lõngaks Albin Promotion Sport, 100 % villa, 50 g/ 125 m.
Lõnga kulus 79 grammi.
Sedapuhku jõudsid need punased säärised hetkeks koju tagasi, nii et sain vähemalt lõngaotsad sisse ajada ja õnnestus kiirelt mõned pildid teha, enne kui need mu silmapiirilt jälle kadusid.
Järgmine kord saab ehk vee seest ka läbi lasta. Siis saab koe ka ühtlasemaks :)
Sellise pikkusega sääriseid saab mitut moodi kanda. Kas madala saapa peal, laiema säärega saapa sees või pika säärega saabaste korral põlved külma eest peitu panna.
Lõngaks Albin Promotion Sport, 100 % villa, 50 g/ 125 m.
Lõnga kulus 79 grammi.
17. nov 2015
Looduslikud värvid - seened / Natural Dyes
Vahepeal olen õhtuti värvimisega möllanud.
Esimene katsetus oli põdramokkadega.
Koju sai taritud suur ämbritäis põdramokkasid. Sorteerisin seened kahte lehte: suured ja vanad seened läksid potti ja noored-pisemad jäid järge ootama. Seened läksid keetes süsimustaks, värvivesi oli tumepruun. Panin maarjajää ja lõnga keeduvette ning jäin põnevusega tulemust ootama. Pool keeduaega juba möödas, lõng ikka valge. Nuta või naera.
Kuna olin kusagilt lugenud, et põdramokad ei tarvitse ilma nuuskpiirituseta pigmenti välja anda, otsisin oma nuuskpiirituse üles, tegin akna korralikult lahti, ventilatsiooni tööle ja hakkasin nuuskpiiritust tilgutama. Mul polnud vähimatki aimu, kui palju seda lisada tuleks. Pidasin vahepeal pausi, vaatasin, kas lõngale mingit värvi külge hakkab jääma, lisasin jälle nuuskpiiritust ja ootasin jälle. Lõpuks oli mu pudelil põhi püsti, mul süda nuuskpiiritusest ja seenehaisust paha, vesi nagu tökat ja - lõngale hakkas ka vaikselt midagi külge jääma, võiks öelda, et päris kena tumerohekas lõng oli. Kui kuumutamise aeg oli täis, tõstsin poti tulelt ja jäin ootama, millal lõnga välja saan pesta.
Kui lõnga loputama asusin, kadus suurem osa värvist lõnga seest kanalisatsiooni. Pähh!
Järgmisel õhtul panin sama poti tulele, lisasin vette pisut raudvitrioli, et äkki saan mingi korraliku halli vähemalt kätte. Lõnga loputamine ei olnud meeldiv. Lõng tundus käte vahel ebameeldivalt rasvane, vaatamata sellele, et värvimisele läks korralikult pestud pehme mõnus lõng. Pesin lõnga mitu korda pesuvahendiga läbi, et sellest rasvasest tundest lahti saada. Koos rasvaga kadus kanalisatsiooni ka suurem osa lõnga sees olevast värvist. Ja ei mingit halli. Pigem oli lõng pruunika tooniga.
Vaatasin oma ootele jäetud põdramokkasid, tuletasin meelde, mis jube hais köögis oli ja kui niru lõpptulemuse sain ning seened läksid prügikasti. See mässamine ei tasunud vaeva.
Teise katsetuse materjal on näha kilekotis.
Seened on korjatud 25. oktoobril Võrumaalt. Olin emal külas. Pidime hakkama õunamahla tegema. Ihu ja vaim olid selleks valmis pandud. Aga ema oli kangelast mänginud ning üksi selle mahlalaari valmis teinud. Mis siis muud, kui sammud metsa poole. Oli valida, kas verkjate vöödikute kasvukoht üle vaadata või fotoaparaadiga luusima minna. Ilm oli pildistamiseks tegelikult müstiline. Aga seened said võidupunkti omale. Fotoaparaadi jätsin koju. Mõtlesin, et kui seeni ei ole (mis võiks olla tõenäoline, arvestades kuupäeva), siis lippan koju aparaadi järele.
Jõudsin oma seenekohta ja olin üsna nõutu. Maapind oli ühtlase kihina tammelehtedega kaetud. Täitsa üllatav, et tammed oma lehtedest nii palju juba kaotanud olid. Põrnitsesin maapinda, liigutasin lehti ja seeni ei kusagil. Tatsasin metsa all ringi ja korraga avastasin, et tallusin seente otsas. Pikalilükatud seene oranžikas vars säras lehtede vahel. Kükitasin maha ja hakkasin ümbrust uurima. Ja tõepoolest seened! Tõusen püsti, ei näe ühtegi seent, on vaid pruunikirju lehevaip. Nojah, mu järgmised tunnid möödusid metsa all roomates. Ikka ruutmeetri kaupa lehti ümber pöörates ja seeni kokku korjates. Oli näha, et kuiv periood oli seente kasvule pärssivalt mõjunud. Suuri seeni oli üsna vähe. Kui aga vihmasem aeg peale tuli, olid külmad ööd ka platsis ning valdav osa seentest olid kõigest nööpnõelapeast pisut suuremad. Arvuliselt sain väga palju seeni, koguseliselt mitte nii väga palju. Aga silma järgi võis hinnata, et vähemalt paari keetmise jagu neid seeni ikkagi leidsin. Boonusena ka mõned kukeseened ning oi kui palju suurepäraseid kirjusid vahtralehti lebas metsa all. Kui seeneplats sai risti-põiki läbi kammitud, tegin veel korraliku jalutuskäigu metsas. Koju jõudsin juba hämaras, jalad all tudisemas. Aga hing laulis.
Postitan abikaasa loal siia ühe tema tehtud pildi, siis näete, millise pildistamise ilma vahetasin seente vastu :)
Ja nüüd siis lõnga värvimisest. Pooled seened panin potti, pooled kuivatasin ära ja jätsin ootele.
Peitsiks maarjajää, värvi andjaks verkjad vöödikud.
Sama värvivett ekspluateerisin 6 korda. Lõngad on värvimise järjekorras vasakult paremale. Üllatav oli see, et kolmandast värvimisest sain imearmsa heleroosa lõnga. Neljas värvimine andis jälle oranžika tooni, viies värvimine oli pigem punaka varjundiga roosa. Ja need lõngad on tumedamad kui kolmas värvimine. Kuuendale värvimisele panin näpuotsaga kurkumit, et äkki saan mingi heleda oranžika varjundiga lõnga, aga pean järjekordselt nentima, et kurkum on nii võimas värvaine, et roosast pole enam midagi järel ja oranži ka ei saanud.
Esimene katsetus oli põdramokkadega.
Koju sai taritud suur ämbritäis põdramokkasid. Sorteerisin seened kahte lehte: suured ja vanad seened läksid potti ja noored-pisemad jäid järge ootama. Seened läksid keetes süsimustaks, värvivesi oli tumepruun. Panin maarjajää ja lõnga keeduvette ning jäin põnevusega tulemust ootama. Pool keeduaega juba möödas, lõng ikka valge. Nuta või naera.
Kuna olin kusagilt lugenud, et põdramokad ei tarvitse ilma nuuskpiirituseta pigmenti välja anda, otsisin oma nuuskpiirituse üles, tegin akna korralikult lahti, ventilatsiooni tööle ja hakkasin nuuskpiiritust tilgutama. Mul polnud vähimatki aimu, kui palju seda lisada tuleks. Pidasin vahepeal pausi, vaatasin, kas lõngale mingit värvi külge hakkab jääma, lisasin jälle nuuskpiiritust ja ootasin jälle. Lõpuks oli mu pudelil põhi püsti, mul süda nuuskpiiritusest ja seenehaisust paha, vesi nagu tökat ja - lõngale hakkas ka vaikselt midagi külge jääma, võiks öelda, et päris kena tumerohekas lõng oli. Kui kuumutamise aeg oli täis, tõstsin poti tulelt ja jäin ootama, millal lõnga välja saan pesta.
Kui lõnga loputama asusin, kadus suurem osa värvist lõnga seest kanalisatsiooni. Pähh!
Järgmisel õhtul panin sama poti tulele, lisasin vette pisut raudvitrioli, et äkki saan mingi korraliku halli vähemalt kätte. Lõnga loputamine ei olnud meeldiv. Lõng tundus käte vahel ebameeldivalt rasvane, vaatamata sellele, et värvimisele läks korralikult pestud pehme mõnus lõng. Pesin lõnga mitu korda pesuvahendiga läbi, et sellest rasvasest tundest lahti saada. Koos rasvaga kadus kanalisatsiooni ka suurem osa lõnga sees olevast värvist. Ja ei mingit halli. Pigem oli lõng pruunika tooniga.
põdramokkadega värvitud lõngad |
Teise katsetuse materjal on näha kilekotis.
verkjad vöödikud ja kukeseened |
Jõudsin oma seenekohta ja olin üsna nõutu. Maapind oli ühtlase kihina tammelehtedega kaetud. Täitsa üllatav, et tammed oma lehtedest nii palju juba kaotanud olid. Põrnitsesin maapinda, liigutasin lehti ja seeni ei kusagil. Tatsasin metsa all ringi ja korraga avastasin, et tallusin seente otsas. Pikalilükatud seene oranžikas vars säras lehtede vahel. Kükitasin maha ja hakkasin ümbrust uurima. Ja tõepoolest seened! Tõusen püsti, ei näe ühtegi seent, on vaid pruunikirju lehevaip. Nojah, mu järgmised tunnid möödusid metsa all roomates. Ikka ruutmeetri kaupa lehti ümber pöörates ja seeni kokku korjates. Oli näha, et kuiv periood oli seente kasvule pärssivalt mõjunud. Suuri seeni oli üsna vähe. Kui aga vihmasem aeg peale tuli, olid külmad ööd ka platsis ning valdav osa seentest olid kõigest nööpnõelapeast pisut suuremad. Arvuliselt sain väga palju seeni, koguseliselt mitte nii väga palju. Aga silma järgi võis hinnata, et vähemalt paari keetmise jagu neid seeni ikkagi leidsin. Boonusena ka mõned kukeseened ning oi kui palju suurepäraseid kirjusid vahtralehti lebas metsa all. Kui seeneplats sai risti-põiki läbi kammitud, tegin veel korraliku jalutuskäigu metsas. Koju jõudsin juba hämaras, jalad all tudisemas. Aga hing laulis.
Postitan abikaasa loal siia ühe tema tehtud pildi, siis näete, millise pildistamise ilma vahetasin seente vastu :)
Ja nüüd siis lõnga värvimisest. Pooled seened panin potti, pooled kuivatasin ära ja jätsin ootele.
Peitsiks maarjajää, värvi andjaks verkjad vöödikud.
Sama värvivett ekspluateerisin 6 korda. Lõngad on värvimise järjekorras vasakult paremale. Üllatav oli see, et kolmandast värvimisest sain imearmsa heleroosa lõnga. Neljas värvimine andis jälle oranžika tooni, viies värvimine oli pigem punaka varjundiga roosa. Ja need lõngad on tumedamad kui kolmas värvimine. Kuuendale värvimisele panin näpuotsaga kurkumit, et äkki saan mingi heleda oranžika varjundiga lõnga, aga pean järjekordselt nentima, et kurkum on nii võimas värvaine, et roosast pole enam midagi järel ja oranži ka ei saanud.
13. nov 2015
Maagilised lilled / Magic Flowers V
V VIHJE
Proovin kõigest väest teistele järele rebida. V vihje on kootud.
Nüüd on jäänud veel ainult 1 vihje. Sellega ei tohiks enam väga kaua minna, sest nuppude hulk on pisut väiksem.
PS. Uue MM salasalli I vihje avaldatakse täna lõuna ajal. Pitsi on tore kududa. Leiaks vaid inimesed, kellele mu salle vaja oleks.
Proovin kõigest väest teistele järele rebida. V vihje on kootud.
Nüüd on jäänud veel ainult 1 vihje. Sellega ei tohiks enam väga kaua minna, sest nuppude hulk on pisut väiksem.
PS. Uue MM salasalli I vihje avaldatakse täna lõuna ajal. Pitsi on tore kududa. Leiaks vaid inimesed, kellele mu salle vaja oleks.
11. nov 2015
Maagilised lilled / Magic Flowers IV
IV VIHJE
Edeneb, aga visalt.
Nii juhtub, kui palju töid on korraga käsil ja palgatöö tahab tegemist.
Paljudel on juba imeilusad rätuid valmis. Mul on aga kaks vihjet veel kudumata.
Edeneb, aga visalt.
Nii juhtub, kui palju töid on korraga käsil ja palgatöö tahab tegemist.
Paljudel on juba imeilusad rätuid valmis. Mul on aga kaks vihjet veel kudumata.
10. nov 2015
100% villane / 100% Wool
Laupäevasest Mardilaadal käigust on juba mõni päev möödas.
Seal oli, mida vaadata. Kahjuks sai külastuspäevaks laupäeva hommikupoolik valitud ja see oli vale valik. Rahvast oli meeletult. Kui käsitöö poole peal sai veel liikumisega hakkama, siis toiduosakond oli lihtsalt seisev inimmass.
Üritasin rahvamassile vaatamata kõigele pilgu peale heita, kuid see ei olnud kerge. Nii mõnegi leti äärde lõpuks ei jõudnudki, sest lihtsalt ei pääsenud ligi.
Ilma ostudeta ma sealt ei lahkunud. Nelja müüja käest ostsin erinevaid 100% villaseid lõngu. Esindatud on Eesti, Läti, Leedu ja Norra lammaste kasukad.
Paar raamatut, üks vööde kudumise videoõpetus ja Türi tanu tikkimise õpetus-tööleht leidsid minu juures uue kodu ning söögiosakonnast leidsin palju head ja paremat.
Positiivse üllatusena oli kaardimakse võimalus enamus kohtades, kust ostud tegin.
Järgmisel aastal tuleb võimaluse korral Mardilaadale varem minna. Selline trügimismaraton ei ole päris see, mida ma laadalt otsima lähen.
Seal oli, mida vaadata. Kahjuks sai külastuspäevaks laupäeva hommikupoolik valitud ja see oli vale valik. Rahvast oli meeletult. Kui käsitöö poole peal sai veel liikumisega hakkama, siis toiduosakond oli lihtsalt seisev inimmass.
Üritasin rahvamassile vaatamata kõigele pilgu peale heita, kuid see ei olnud kerge. Nii mõnegi leti äärde lõpuks ei jõudnudki, sest lihtsalt ei pääsenud ligi.
Ilma ostudeta ma sealt ei lahkunud. Nelja müüja käest ostsin erinevaid 100% villaseid lõngu. Esindatud on Eesti, Läti, Leedu ja Norra lammaste kasukad.
Paar raamatut, üks vööde kudumise videoõpetus ja Türi tanu tikkimise õpetus-tööleht leidsid minu juures uue kodu ning söögiosakonnast leidsin palju head ja paremat.
Positiivse üllatusena oli kaardimakse võimalus enamus kohtades, kust ostud tegin.
Järgmisel aastal tuleb võimaluse korral Mardilaadale varem minna. Selline trügimismaraton ei ole päris see, mida ma laadalt otsima lähen.
9. nov 2015
Ligita sall / Ligita Shawl
Osalesin ühel vahval testkudumisel: http://www.ravelry.com/projects/kuduja/ligita-ratt
Aitäh, Anna!
Lõnga valiku osas olid vabad käed. Alguses mõtlesin kududa Aade ühekordsest villasest kirjust lõngast. Kuid kui olin lõnga kapist välja võtnud, selgus, et see sirelivärvides lõng on mul hoopis kahekordne. Niisiis langes see lõng mu valikust välja. Mitte et sellest ei oleks saanud kududa, vaid mu vaimusilmas oli see rätt peenemast lõngast.
Kaevusin kapisügavusse ja leidsin järgmise, mulle sobiva variandi.
Ice Yarns Baby Alpaca Fine
30% Baby Alpaca
70% Superwash Merino
50 gr/350 m
Lõnga kulus 96 grammi
Lõnga kiidan. Hea kududa, kergelt siidise olekuga, hoiab hästi vormi.
Ees oli üle lahe sõit ja see testkudumine sobis sinna reisile kui rusikas silmaauku. Kaks väikest lõngatokki, ühed ringvardad ja mustrilehe-vaba kudumine. Pooleli oli veel mitu tööd, aga nende kaasavõtmine ja laevas kudumine ei oleks stressivaba olnud.
Isegi nii lihtsa kudumise juures suutsin paar korda harutada. Kas jätsin äärele vajaliku sulmuse lisamata või olin aukude kudumisega liiga agar. No mis teha, lemmiktegevus see harutamine.
Algselt oli plaan räti külgekootav serv teha valge lõngaga. Kui põhiosa oli varrastelt maha kootud, vaatasin, et halli on piisavalt veel järel ja teen serva sama lõngaga. Kudusin-kudusin ja järsku avastasin, et lõngaviht paistab kahtlaselt läbi. Nojah, serv on tehtud kahekordse lõngaga ning see neelas lõnga rohkem kui ma karta oskasin. Andsin siis varrastele valu, et äkki jõuan rea ikka enne ära lõpetada, kui lõng otsa saab (justnagu kudumise kiirusest sõltuks lõnga kulu).
Igatahes läks hästi. Kui silmused olid maha kootud, jäi veel väike nutsakas lõnga alles. Serv sai kitsam, kui planeerisin, aga pole ka sellel serval midagi viga.
Väiksemate rättide kudumist pean veel õppima. Plaan oli teha selline natuke väiksemat sorti sall, mis sobiks hästi jope alla kaela soojendama. Aga nagu ikka, kui sall venitusest tuli, sain ikka suure õlaräti.
Aitäh, Anna!
Ligita rätt by Anna |
Kaevusin kapisügavusse ja leidsin järgmise, mulle sobiva variandi.
Ice Yarns Baby Alpaca Fine
30% Baby Alpaca
70% Superwash Merino
50 gr/350 m
Lõnga kulus 96 grammi
Lõnga kiidan. Hea kududa, kergelt siidise olekuga, hoiab hästi vormi.
Ees oli üle lahe sõit ja see testkudumine sobis sinna reisile kui rusikas silmaauku. Kaks väikest lõngatokki, ühed ringvardad ja mustrilehe-vaba kudumine. Pooleli oli veel mitu tööd, aga nende kaasavõtmine ja laevas kudumine ei oleks stressivaba olnud.
Isegi nii lihtsa kudumise juures suutsin paar korda harutada. Kas jätsin äärele vajaliku sulmuse lisamata või olin aukude kudumisega liiga agar. No mis teha, lemmiktegevus see harutamine.
Algselt oli plaan räti külgekootav serv teha valge lõngaga. Kui põhiosa oli varrastelt maha kootud, vaatasin, et halli on piisavalt veel järel ja teen serva sama lõngaga. Kudusin-kudusin ja järsku avastasin, et lõngaviht paistab kahtlaselt läbi. Nojah, serv on tehtud kahekordse lõngaga ning see neelas lõnga rohkem kui ma karta oskasin. Andsin siis varrastele valu, et äkki jõuan rea ikka enne ära lõpetada, kui lõng otsa saab (justnagu kudumise kiirusest sõltuks lõnga kulu).
Igatahes läks hästi. Kui silmused olid maha kootud, jäi veel väike nutsakas lõnga alles. Serv sai kitsam, kui planeerisin, aga pole ka sellel serval midagi viga.
Väiksemate rättide kudumist pean veel õppima. Plaan oli teha selline natuke väiksemat sorti sall, mis sobiks hästi jope alla kaela soojendama. Aga nagu ikka, kui sall venitusest tuli, sain ikka suure õlaräti.
Tellimine:
Postitused (Atom)