Ümara passega džemper

 Juba päris mitmed aastad on mul kapis seisnud üks imeline lõng - Zitron Unisono. Olen teist mitmed korrad käes veeretanud, mõelnud ning kappi tagasi pannud. Lihtsalt ei tulnud mingit mõistlikku mõtet, mis sellest lõngast kududa. Kui järjekordne lõngakatsumise aktsioon käsil oli, tuli see õige mõte pähe. No muidugi, ümara passega džemper. Seal pääseb lõnga triibuline olemus kõige pareminei esile. Ja ei mingit mustrit, täitsa tavaline parempidine kude.

 Kuidagimoodi õnnestus leida tokkide algusele ja lõpule sobivad jätkutokid, nii et toki vahetust pole kusagil märgata. Isegi varrukatele õnnestus leida sobiv lõng.

 Kuklasse kudusin mõned lühendatud read, et kaelus kõri peale ei hakkaks.

 Üritasin leida mingit juhendit, et pääseks arvutamisest, aga midagi sobivat pihku ei jäänud. Nii et võtsin mõõdulindi ja kalkulaatori abiks ning arvutasin välja vajaliku silmade arvu ja kasvatuste rütmi. Seapuhku laabus kõik kenasti, arvutused pidasid täpselt paika.

 Kootud on ülevalt alla ja ilma õmblusteta.
Alumise sooniku kudusin juba ära, aga harutasin selle üles. Juhtus see, mis tavaliselt, alumine soonik hakkas ennast üles voltima. Nii et kudusin enne soonikut ühe horisontaalse rea ja murele lahendus leitud.

Kui sellele eraldi tähelepanu ei pööra, siis see horisontaalne vöö on üsna nähtamatu, kuna selle koha peale sattus tume lõng.

Džemper on ülimõnus kanda tänu oma luksuslikule koostisele.

Lõng: Zitron Unisono (mit Aloe Vera und Jojoba)
100% Merino extrafine, värv 1204. Kudusin ära 416 g lõnga

vardad 3,5 ja 3
 

Seamless V-neck

 Oktoobris alustasin koos Annaga v-kaelusega sviitri kudumist. Kudusin täpselt kuu aega. Ja kuu veel lisaks, et kampsun pildile saada.

Valisin kolm erineva iseloomuga lõnga üheskoos jooksma. Minu suureks üllatuseks käitusid need lõngad koos väga ühtselt. Haruharva pidin sinist lõnga pisut pingutama. Kollase ja halliga polnud üldse mingit probleemi. Oleks nagu ühest kerast lõnga võtnud.

See poolpatent-kude on väga dekoratiivne mõlema poole pealt. Viimistlus on tehtud sellise tasemega, et kui peaksin kampsuni pahupidi selga tõmbama, siis võin rahumeeli sellega edasi käia. Ka pahem pool on täiesti OK.

kollane lõng: Zegna Baruffa Lane Borgosesi, 60% villa, 40% polüamiidi, 28/2

sinine lõng: Royale Alpaca Fabifil,  75% alpakst, 25% polüamiidi, 50 g/700 m

hall lõng: Silverwing Alpaca Fabifil,  50% alpakst, 50% polüamiidi, 50 g/450 m

vardad 4,0 

Kude jäi pehme, mõnus  ja õhuline. Seda kampsunit kannatab täitsa vabalt palja kõhu peale tõmmata.

 See lõngade kombinatsioon jätab huvitava efekti. Kui kudet lähedalt vaadata, näeb kollase-sinisekirjut koepinda. Tarvitseb vaid pisut kaugemale minna, kui see on kohe täitsa roheline kampsun. Täitsa sama tonaalsusega, kui meie mündiroheline diivanikate. Kui ükskord õues nii soe on, et kannatab kampsuniga ringi lipata, peaks uued pildid tegema. Huvitav, mis värvi kampsunit siis näeb?

 
Anna kampsun on peenemast lõngast ja õhulisem. Peaks selle õhulisema variandi ka ära kuduma.

 Aitäh Annale toreda kooskudumise eest!

 Kes tahab omale samasugust sviitrit, siis muster on siin

Kirjust lõngast sviiter / Variegated Yarn Sweater

 Üks pildivõlg 2019. aasta varakevadest.

 Selle sviitriga ei läinud nii nagu plaanisin. Tuuleluuast ostsin kolm viimast kera Schoppel-Wolle Zauberwolle 1701 Papagei lõnga ja ei tea, miks mõtlesin, et sellest lõngast tuleb sviiter välja. Hakkasin kuduma ja lõng vähenes hirmuäratava kiirusega. Välja oleks tulnud jupats lühikeste varrukatega topp, aga see on topi jaoks liialt paks ja soe lõng. Kammisin mööda lõngapoode, et äkki veab ja saan kusagilt kera-kaks lõnga juurde. Sama värvi lõnga polnud kusagil. Tellisin siis Tuuleluuast juurde sama lõnga, aga teise värvikombinatsiooniga - 1535 Blau. Hoidsin pöidlad peos, et see sinine toon sobiks olemasoleva lõnga sinisega kokku. Ohkasin kergendatult, kui uus lõng saabus. Harutasin natuke kere pikkust lühemaks ja varrukad ka jupiks ning hakkasin kahte erinevat värvi omavahel triibutama. Kui Kudumise lõpetasin, võisin tulemusega rahule jääda. Isegi väga rahule. Need sinised triibud sobivad sinna mu meelest päris hästi.

Lõng: Schoppel-Wolle Zauberwolle, värv 1701 Papagei, 100% meriino, 100 g/250 m,
kudusin ära 274 g/685 m
Schoppel-Wolle Zauberwolle, värv 1535 Blau, 100% meriino, 100 g/250 m,
kudusin ära 80 g/200 m

vardad 3,5

Angelic Sweater

 Snitti sai võetud Dropsi mudelist 213/8 Summer Halo.

Vajalik silmade arv sai ümber arvutatud vastavalt minu lõngale ja varrastele ja muutsin ka mustrit. Kuna minu sviiter originaali ei kopeeri, siis sai kudum uue nime - Ingellik sviiter. Nimi tuleneb lõngast, see on tõepoolest ingellik.

Sviiter sai valmis juba 2019. aasta aprillis. Neljal õhtul pisut vardaid keerutatud. natuke aega läks proovilapi kudumiseks ja vajalike silmade arvutamiseks, ülejäänu oli puhas lõbu. Fotodega läks üllatavalt palju aega. See on üks kudumitest, mida ma olen endaga korduvalt maale kaasa tarinud ja sama targalt linna tagasi toonud. Nii palju on tegemist, et ei jõua mingite piltide tegemise peale isegi mitte mõelda. Aga nüüd siis on see vaev ka ära nähtud.

 Lõng: Lang Yarns Angelina, värv 87. 50 g/151 m, 60% siidi, 40% meriinot.
Lõngatootja ise iseloomustab lõnga järgnevate sõnadega:

A sublime mixture of silk and extra fine merino to set every heart aflutter. The delicate wool provides a colour contrast to the neutral sheen of the silk, giving the yarn its particular structure.

Olen sellega 100% nõus. See on imeline ja luksuslik lõng, mis koob ennast ise.

Vardad: 4,0

Kudusin ära 828 m/276 g lõnga

Sea Fog Jumper

 Nüüd tuleb midagi pehmet ja karvast.

Selle lõnga ostmise ajan Kaisuka kaela. Tema ahvatles ja siis taris lõngad Soomest mulle koju kätte. Aga ega ma ostu kahetse. Lõng on ülimõnus.

 

Sellest karvasest lõngast midagi keerulist teha ei tahtnudki. Esialgne plaan oli kahest erinevast toonist midagi triibulist  kududa, aga siis hakkas kahju, ei tahtnud lõnga lõikuma hakata. Väike proovikudumine näitas, et tuleb ühest värvist sviiter välja küll, kui ei taha midagi ülearu pikka kududa. Ja nõnda valmiski midagi hästi lihtsat.

 

Arvutasin välja vajaliku silmade arvu ja alustasin kaelakaarest, ülalt alla. Selja taha kudusin mõned lühendatud read, et kaelus mugavam saaks. Ei midagi keerulist, ümar passe ja varrukad ühes tükis ringselt külge. Eelnev arvutamine oli väga täpne. Ei mingit harutamist. Kõik sujus kui õlitatult.

Sviiter sai väga õhuline ja kerge. Kasutasin ära vaid neli kerakest lõnga. Kudumine läks väga kiirelt, viiel õhtul pisut nokitsemist. 3,75 varras on minu jaoks juba päris suur number, sellega läheb töö lennates. Kaeluses kasutasin väiksemaid vardaid.
Mõnda aega mõtlesin, kas sviitrile mingi nimi ka panna. Lõng viis mind  mereudu juurde. See hetk, kui taevas ja maa saavad üheks, samas päike paistab läbi udu ja merel on mitmevärviline nägu.

Lõng: Create with Adlibris Alpaca Cotton, 50% puuvilla, 35% alpakat, 15% villa, 160 m/50 g

Kudusin ära täpselt 4 kera, 200 g

Vardad  3,0. 3,5 ja 3,75

Harlequin Dreams, Drops 158-11

Minu versioon  Drops  158-11 sviitrist.

Selle lõnga ostsin kindla eesmärgiga - kududa mingi lipi-lapi kampsun. Mõnda aega veeretasin kerasid niisama peos, siis läksin Dropsi lehele ideid ammutama. Silma jäi arlekiini sviiter. Aga päris juhendi järgi ei kudunud. Kudusin ühe lapikese valmis, siis mõõtsin ja kalkuleerisin ja võtsin kudumise alustamiseks need arvutused aluseks. Esimese ringi kudusin ühest kerast, siis võtsin iga ruudupaari jaoks oma kera, üks lõngaots seest, teine väljast ja alustasin möllamist. Oli väga vahva kudumine. See värvimäng kutsus aina uusi ruudukesi kuduma, vardaid oli raske käest ära panna. Ainus häda, need lõngad kippusid omavahel sassi minema. Vahepeal meenutas kogu see kudum kassikangast.
Iga järgneva rea ruudud on alumisest pisut väiksemad, et saada ülespoole kahanev kampsun.

Varrukad kudusin ülalt alla ringselt. Esimene varrukas sai parempidise koega küünarnukini valmis, kui leidsin, et see koepind ei lähe mitte. Lõng oli nii ebaühtlane, et üldpilt oli pehmelt öeldes masendav. Harutasin üles ja keerasin kampsuni pahupidi ning kudusin varruka sedapidi külge. Sain endiselt parempidi kududa, aga koepind sai pahempidine. See meeldis märksa rohkem. Natuke pidin vaeva nägema, et leida selline kera, mis annaks teise varruka enam-vähem samasuguse triibustikuga. Peaaegu läks korda.

Kaelusega sain päris palju mässata. Alguses tegin lihtsalt pisikese ripsis kaeluse, aga see jäi kuidagi iseloomutu. Siis proovisin kõrget soonikut, aga see meeldis veelgi vähem. Siis võtsin ette ripsis laieneva kaeluse. Esimene variant sai liiga lai ja hoidis ennast väga naljakalt. Teine variant sai parem. Sellega võib peaaegu et rahule jääda.

Nüüd siis lõngast. See pani mind tõsiselt vanduma. Kasutasin viit kera ja nendest ükski polnud veatu. Vahepeal läks lõng nii peenikeseks, et selle nägemiseks oli luupi vaja. Vahepeal oli lõng väga topiline. Hullud topilised kohad lõikasin lihtsalt välja ja peenemate kohtade peal panin topelt lõnga jooksma. Seal oli omajagu klapitamist, et lisalõnga värv oleks ligilähedaseltki sama põhilõngaga. Ja oh neid sõlmi ja juppe, mis keradest välja tulid. Ikka kaks-kolm meetrit ja jälle katkestus. Pärast katkestust tuli hoopis teine värv, mitte see, millega lõpetasin eelmise jupi. Kõge naljakam jätkamine oli see, et otsa oli sõlmitud uus lõng, mis oli kolmekordselt. Kui olin selle kerast lõpuni välja tirinud, selgus, et see polnudki kolmest erinevast jupist, vaid üks lõng oli kolmeks keeratud ja siis otsa sõlmitud. Mis on sellise asja mõte? Või lihtsalt suur lohakus? Igatahes nendest juppidest siis valisin välja neid värvilaikusid, mis sobisid lisalõngaks peenikese lõnga kõrvale. Mässamist oli rohkem, kui ma eales eeldada oskasin. Üks suur kollane pusa jäi esikülje peale. Kudumise ajal vaatasin, et see jääb kenasti tagumise poole peale, aga pärast pesu otsustas see topp ennast kudumi parema poole peale vedada ja enam sealt ära teda ei saanudki. Nüüd pean tänama seda lohmakat kraed, mis selle pusa kenasti ära varjab.

Esimesed kaks pilti postituses on varjus tehtud, teised on rohkem või vähem päikese käes pildistatud. Tuleb välja, et tõelist värvidemängu näeb varjus tehtud piltide pealt. Päike teeb isegi lilla tooni nii soojaks, et värvilaigud hakkavad ühte nägu minema.

Lõng: Scheepjes Invicta Colour, toon 974. 100 g/420 m
755 willa, 25% polüamiidi

Lõnga kulus 1714 m/408 g

Vardad 3,0

Raglaan džemper / Raglan Jumper

Kevadel sai valmis üks väga mõnus džemper. Mulle meeldib see lõng oma värvide ja pehmuse poolest. Ja seda kandes tunnen ennast mugavalt.

Lõng: Novita Aalto, värv 812 rannik, 100 g/235 m
Kudumile kulus 386 g lõnga.
vardad 3 ja 3,5

 Kootud on ülalt alla ja ringselt.
Kaeluse seljatagune osa on kootud lühendatud ridadega, et anda kuklale kõrgust juurde. Kaeluse algatus sai nii mõnusasti veniv, et parema hoidmise jaoks tegin ülesloomise rea järele heegelketi. Visuaalne pilt sellest ei kannata, küll aga võitis kaelus. Kudum istub kenasti õlgadel.

Varrukat sain mitu korda hakatatud. Kuidagimoodi ei saanud seda õiget kahandamise sammu kätte, et varrukas mugav oleks. Mõõtsin ja arvutasin, aga mu käsi ei arvanud sellest arvutamisst kohe üldse midagi.
Kereosa kudusin lühema, kui ma tavaliselt teen. Selliseid pikki džempreid, kus tagumik kenasti soojas on ja teksadega mugav kanda, neid jagub. Aga kui on vaja seeliku peale midagi tõmmata, siis selliseid nagu polegi. Nõnda saigi seekord tehtud selline kehakate, mis sobib nii teksadega kui ka seelikuga kandmiseks.

Mingit mustrit sellele lõngale mõtet tekitada ei ole. Lõng ise moodustab kena triibumustri.
Alumisele servale heegeldasin tagantjärele kaks heegelketti läbi kudumi lisaks.
Alguses arvasin, et seda pole vaja, aga kandes kippus alumine serv ikkagi kergelt ülespoole keerama.. Nüüd seda üleskruttimise probleemi enam pole.

Ümara kaelusega kampsun / Round Neck Sweater

Juba rohkem kui aasta aega tagasi sai mul valmis üks tore kampsun, mustriline ja soe. Tore, et lõpuks kampsuni ka pildile sain.

Lõng: Sandnes Garn Peer Gynt 50 g/ 91 m
5226 lilla ja 3511 roosa
Lõnga kudusin ära 12 tokki lillat ja 2 tokki roosat. Kampsun kaalub 710 grammi.
Mis varrastega kudusin, seda enam tagantjärele ei teagi. Mõtlesin, et mul on andmed Ravelry-sse sisse kantud, aga võta näpust, seal polnud projekti isegi mitte avatud.

Mustri leidsin Sandnes Garni lehelt. Kellel huvi, siis link mustrile on siin:
https://www.sandnesgarn.no/media/publicfiles/MO_1702_Genser_med_rundt_b_restykke_dame.pdf
Muster on norra keeles. Aga ega sellest suurt probleemi pole, skeem on igas keeles loetav.

Tähelepanelik vaataja kindlasti märkab, et mul on enamus piltide peal kampsun tagurpidi seljas. Panin vahepeal teist kampsunit pildistamise jaoks selga ja oh õnnetust, teist korda ajasin kampsuni tagurpidi selga. Ei märganud mina, ei märganud abikaasa. Nüüd piltide pealt näen küll, et osadel piltidel kipub lõua alla voldike tekkima ja mustri vahetuse koht on ka märgata. Kudusin lühendatud ridadega kukla peale mõned lisaread, eks need nüüd volditavad lõua all. Paraku tagurpidi kampsuni pildid tulid paremad, sest saime paremad valgusolud ja seaded pildi tegemiseks. Aga selle apsu pärast ei hakka uusi pilte ka tegema. Tegelikult istub kampsun ikka ilma voldikeseta kenasti seljas :)