Looduslikud värvid - Natural Dyes

 Oh kui ammu pole lõngu värvinud!

Sügisene metsaskäik lõppes üksikute söögiseente ja kilekotitäie verkjate vöödikute kojutarimisega. Nüüd oli kaks võimalust, kas seened ära kuivatada või ennast kokku võtta ja pada tulele sättida. Hetkel aega oli ja otsustasin oma lõngavärvimise varustuse panipaikadest välja otsida. Kaevandasin lõngalaost pakendi valget lõnga välja ja tegin viiele lõngale eelpeitsimise maarjajääga. Siis seened likku ja keema ning esimene vaimustav lõng verkjate vöödikutega oligi varsti vannitoas rippumas. Ja nüüd ei saanud enam pidama. Lõng lõnga järel läks värvimisele. Nüüd siis kõigest lähemalt.

1. Verkjas vöödik - imeline värviseen.

Seente keeduleemest sain vaid ühe toki lõnga. Vesi oli küll tumepunane, aga lõng võttis enamuse värvist endasse ja järelejäänud vesi oli nii kahvatu, et kallasin värvivee lihtsalt minema.

 2. ja 3. Sibulakoored

Sibulakoorte kogumine on imelihtne. Köögikapi nupu küljes ripub kilekott, kuhu lähvad kõik sibulakoored. Neid tasub korjata. Nendega saab ilusad värvitud munad ja lõngale hakkab nende värv ka hästi külge.

Esimene värvimine tõmbas vee päris heledaks. Igaks juhuks viskasin sinna sisse uue valge lõnga, et näha, mis sellest veest veel välja võlub. Üllatuslikult tuli päris kena helekollane. Tagantjärele tarkusega oleks võinud sinna heledasse verkjate vöödikute vette ka lõnga visata. Pea olematust värvilahusest saab lõng veel palju värvi kätte.

4. ja 5. avokaado

Olen näinud mitmete värvijate armsaid roosakaid avokaadoga värvitud lõngasid ja tahtsin ka midagi sellist saada. Esimene katsetus on avokaado kuivatatud koortega.
Alguses oli tõesti kena vanaroosa lõng. Aga mida kauem kuumutasin, seda tumedamaks lõng läks. Tegelikult on päris kena pruun.

Avokaado koortega värvitud

Värvileem jäi väga heledaks, sinna uut lõnga sisse ei pannud. Küll aga keetsin selle vee sees avokaado purustatud seemneid ja järgmine lõng läks selle vedeliku sisse. Värvitoon tuli üsna sarnane eelmise lõngaga, aga natuke heledam-beežikam. Nii et roosat ei tulnud.

Avokaado seemnetega värvitud

6. 7. ja 8. hibiskuse õied

 Meil on suur toakask, kelle mahakukkunud õied ma hoolega kokku kogun ja ära kuivatan. Nüüd siis katsetasin hibiskuse õitega värvimist.
Värvivesi sai suurepärane, lillakas-punane. Kui lõnga sisse panin, ahmisin suurest rõõmust õhku. Suurepärane lilla toon vaatas vastu. Mida aeg edasi, seda vähem jäi lillat alles ning värvimise lõpus sain kätte tumeda samblarohelise lõnga.

Vaatasin, et vesi jäi veel värviline ja tegin teise katsetuse. Kas ma polnud segamisega hoolikas või juhtus midagi muud põnevat värvimise käigus, aga lõng jäi helelilla-beeži kirju. Ei osanud selle probleemi lahenduseks muud teha, kui keetsin eraldi potis 100 g sibulakoori ja lisasin selle värvileeme eelmise lahuse potti, saatsin laigulise lõnga takkajärgi ja lisasin veel ühe vihi valget lõnga. Tulemus oli üllatav. Eelnevalt värvitud lõng sai tumedam, valge lõng heledam, aga mõlemad on väga armsad rohelised lõngad.

9. Lupiini lehed

Kuhugi mälusoppi oli pidama jäänud, et lupiini lehtedega saab lõnga värvida. Maal peenarde vahel jalutades jäid kenad noored lupiinilehed silma. Mõeldud - tehtud. Aiakäärid appi ja nõnda tõin linna kaasa korraliku peotäie lehti ja sekka kaks seemnekupardega vart. Plaan oli punt pooleks teha, ühe osaga nüüd sügisel värvida, teise poole tahtsin ära kuivatada. Panin esimese pundi likku ja keema ja olin väga pettunud. Pea olematu värvisisaldusega leem vaatas mulle potist vastu. Tõin kuivamasätitud pundi lisaks ja uus keetmine. Tulemus sai pisut parem, aga üsnagi mittemidagiütlev värvivesi. Peaaegu et pidin selle leemekese ära kallama, aga siis mõtlesin, et ega mul kaotada ka midagi pole ning panin lõnga värvima. Üllatuseks tuli täitsa kobe kollane lõng. Aga rohelist massi läks vette tervelt 650 grammi.

Igatahes tasub selle taimega tulevikuski katsetada.

10. ja 11. Must tee

Mingist ajast on jäänud seisma tavalist musta tee puru. Oli seegi vaja ära proovida. Keema läks 68 grammi teepuru. Sellest leemekesest tegin kaks värvimist ja tulemusega väga rahul. Teine tõmmis jäi küll üsna hele, aga tumedate lõngade sisse on ju heledat lõnga lisaks vaja.  Lisaks levis toas väga mõnus teelõhn.

esimene tõmmis

teine tõmmis

12. ja 13. Kuusehabe

 
Selle samblikuga pidi saama halli lõnga, aga mina ei saanud. Tuli hoopis mõnus sooja värviga kollane. Keetmise ajal levis köögis üsna mõnus lõhn.

esimene tõmmis

Kuna vee sees tundus värvi veel jaguvat, panin ka teise lõnga potti. Sellele lõngale ei tahtnud värv enam kuidagimoodi külge hakata. Sooja kollase asemel sain kahvatukollase. Eks tulevik näitab, kas leiab sellisel kujul rakendust või läheb ülevärvimisele.

teine tõmmis

14. Soolikarohi

 Need taimed on mul juba väga ammu korjatud ja kasti sisse peidetud. Kui seal kasti sees kaevandasin, jäi see punt pihku. Pundis olid pikad varred koos lehtede ja õitega. Panin kõik keema ja lootsin kena kollase saada. Potist vaatas vastu üllatus, tugev sinepikollane. Lõng võttis peaaegu kogu värvaine ära, nii et teist tõmmist ei hakanud tegema. Igatahes tasub selle taimega katsetada.

Postituse päises olev lõngarida sai lähemalt kirjeldatud. Pärast seda pildistamise käiku sai veel neli vihti lõnga ära värvitud.

15. Ratsuritähe lehed ja sügisaster

 

 

Järgnev lõng on mängulise eksperimendi tulemus. Lõikusin oma ratsuritähtedel lehed pealt ära ja saatsin taimed puhkusele. Toppisin lehed kotti ja pidin need komposteerimisele saatma. Siis aga tekkis mõte, et paneks nad hoopis keema. Vaasis olid ka mõned oksad sügisastrit, mis enam silma ei rõõmustanud. Panin need ka potti. Mul polnud vähimatki aimu, kas sealt üldse mingit värvainet eraldub. Aga midagi sealt tuli. Ei olnud küll mingi eriline toon, aga kuna eelnevalt on peaaegu olematust värvileemest täitsa värviline lõng värja tulnud, siis läks ka seekord lõng vette. Tegelikult sain sealt päris armsa lõnga. Ei oskagi määratleda, mis värv see täpselt on, mingi kollaka tooniga roheline või roheka tooniga kollane. Igatahes tasus katsetamist. Kas mõlemad taimed andsid värvi või üks nendest, jääbki seekord saladuseks.

16. Tomati viljavarred

Ka see liigitub mängulise eksperimendi kilda. Pesunööril rippunud järelvalminud tomatid läksid konserveerimisele. Vaatasin seda kuivanud varte kuhja ja kahju oli neid lihtsalt niisama minema visata. Varsi sai 12-liitrise ämbritäie ja panin kõik keema. Ma ei kirjelda seda haisu, mis sealt potist hakkas eralduma, aga abikaasa tormas kohe kõiki aknaid ja uksi avama, kui koju tuli. No ühesõnaga, päris rõve hais. Ja kui nüüd seda tulemust vaadata, siis võin öelda, et lõng ei vääri seda kannatuste rada, mida seal poti ääres seismine tekitas.

17. ja 18. Naistepuna

Pärast tomativatrega piinlemist tahtsin hinge paitada mingi taimega, mis annab kindlapeale toreda tulemuse. Mõtisklesin oma varanduse kasti ääres ja silmasin naistepuna. Juhei! Leidsingi midagi head. Olen näinud naistepunaga värvitud punakaid lõngasid ja oli suur lootus ise ka midagi sarnast kätte saada.  

esimene tõmmis

Vesi oli leotamise ja keetmise peale pigem juba kirsipruun nii et ainuüksi seda vett vaadates ei olnud enam lootust punast tooni saada. Tuli mingi pruunika varjundiga samblaroheline. Kuna värvileem oli veel värviline, läks ka teine lõng potti.

teine tõmmis

Teine tõmmis ei saanud seda pruunikat tooni sealt veest enam kätte, kuigi seda oli seal veel sees palju. Välja tuli hoopis kena keskmine samblaroheline.

Küll tahaks veel katsetada, aga ups, lõngad said otsa. Ja mul on veel suuuuur kastitäis igasugust põnevat kraami, millega saaks värvimist katsetada. Proovimata on ka teistsugused peitsid peale maarjajää. Loomulikult võiks ju 100-grammised vihid väiksemaks kerida, siis oleks katsetamise jaoks palju rohkem võimalusi. Aga kui tahan lõngast midagi teha ka, siis väikeste nutsakutega ei ole väga palju peale hakata. Ütleme siis nii, et katsuks vahepeal elektriarve ära maksta ja pisut kosuda, küll kunagi lõngavaru täieneb ja saan jälle katsetada.

 

Looduslikud värvid - seened / Natural Dyes

Vahepeal olen õhtuti värvimisega möllanud.

 Esimene katsetus oli põdramokkadega.

Koju sai taritud suur ämbritäis põdramokkasid. Sorteerisin seened kahte lehte: suured ja vanad seened läksid potti ja noored-pisemad jäid järge ootama. Seened läksid keetes süsimustaks, värvivesi oli tumepruun. Panin maarjajää ja lõnga keeduvette ning jäin põnevusega tulemust ootama. Pool keeduaega juba möödas, lõng ikka valge. Nuta või naera.
Kuna olin kusagilt lugenud, et põdramokad ei tarvitse ilma nuuskpiirituseta pigmenti välja anda, otsisin oma nuuskpiirituse üles, tegin akna korralikult lahti, ventilatsiooni tööle ja hakkasin nuuskpiiritust tilgutama. Mul polnud vähimatki aimu, kui palju seda lisada tuleks. Pidasin vahepeal pausi, vaatasin, kas lõngale mingit värvi külge hakkab jääma, lisasin jälle nuuskpiiritust ja ootasin jälle. Lõpuks oli mu pudelil põhi püsti, mul süda nuuskpiiritusest ja seenehaisust paha, vesi nagu tökat ja - lõngale hakkas ka vaikselt midagi külge jääma, võiks öelda, et päris kena tumerohekas lõng oli. Kui kuumutamise aeg oli täis, tõstsin poti tulelt ja jäin ootama, millal lõnga välja saan pesta.
Kui lõnga loputama asusin, kadus suurem osa värvist lõnga seest kanalisatsiooni. Pähh!

Järgmisel õhtul panin sama poti tulele, lisasin vette pisut raudvitrioli, et äkki saan mingi korraliku halli vähemalt kätte. Lõnga loputamine ei olnud meeldiv. Lõng tundus käte vahel ebameeldivalt rasvane, vaatamata sellele, et värvimisele läks korralikult pestud pehme mõnus lõng. Pesin lõnga mitu korda pesuvahendiga läbi, et sellest rasvasest tundest lahti saada. Koos rasvaga kadus kanalisatsiooni ka suurem osa lõnga sees olevast värvist. Ja ei mingit halli. Pigem oli lõng pruunika tooniga.

põdramokkadega värvitud lõngad

Vaatasin oma ootele jäetud põdramokkasid, tuletasin meelde, mis jube hais köögis oli ja kui niru lõpptulemuse sain ning seened läksid prügikasti. See mässamine ei tasunud vaeva.

Teise katsetuse materjal on näha kilekotis.

verkjad vöödikud ja kukeseened

 Seened on korjatud 25. oktoobril Võrumaalt. Olin emal külas. Pidime hakkama õunamahla tegema. Ihu ja vaim olid selleks valmis pandud. Aga ema oli kangelast mänginud ning üksi selle mahlalaari valmis teinud. Mis siis muud, kui sammud metsa poole. Oli valida, kas verkjate vöödikute kasvukoht üle vaadata või fotoaparaadiga luusima minna. Ilm oli pildistamiseks tegelikult müstiline. Aga seened said võidupunkti omale. Fotoaparaadi jätsin koju. Mõtlesin, et kui seeni ei ole (mis võiks olla tõenäoline, arvestades kuupäeva), siis lippan koju aparaadi järele.
Jõudsin oma seenekohta ja olin üsna nõutu. Maapind oli ühtlase kihina tammelehtedega kaetud. Täitsa üllatav, et tammed oma lehtedest nii palju juba kaotanud olid. Põrnitsesin maapinda, liigutasin lehti ja seeni ei kusagil. Tatsasin metsa all ringi ja korraga avastasin, et tallusin seente otsas. Pikalilükatud seene oranžikas vars säras lehtede vahel. Kükitasin maha ja hakkasin ümbrust uurima. Ja tõepoolest seened! Tõusen püsti, ei näe ühtegi seent, on vaid pruunikirju lehevaip. Nojah, mu järgmised tunnid möödusid metsa all roomates. Ikka ruutmeetri kaupa lehti ümber pöörates ja seeni kokku korjates. Oli näha, et kuiv periood oli seente kasvule pärssivalt mõjunud. Suuri seeni oli üsna vähe. Kui aga vihmasem aeg peale tuli, olid külmad ööd ka platsis ning valdav osa seentest olid kõigest nööpnõelapeast pisut suuremad. Arvuliselt sain väga palju seeni, koguseliselt mitte nii väga palju. Aga silma järgi võis hinnata, et vähemalt paari keetmise jagu neid seeni ikkagi leidsin. Boonusena ka mõned kukeseened ning oi kui palju suurepäraseid kirjusid vahtralehti lebas metsa all. Kui seeneplats sai risti-põiki läbi kammitud, tegin veel korraliku jalutuskäigu metsas. Koju jõudsin juba hämaras, jalad all tudisemas. Aga hing laulis.
Postitan abikaasa loal siia ühe tema tehtud pildi, siis näete, millise pildistamise ilma vahetasin seente vastu :)

Ja nüüd siis lõnga värvimisest. Pooled seened panin potti, pooled kuivatasin ära ja jätsin ootele.
Peitsiks maarjajää, värvi andjaks verkjad vöödikud.

Sama värvivett ekspluateerisin 6 korda. Lõngad on värvimise järjekorras vasakult paremale. Üllatav oli see, et kolmandast värvimisest sain imearmsa heleroosa lõnga. Neljas värvimine andis jälle oranžika tooni, viies värvimine oli pigem punaka varjundiga roosa. Ja need lõngad on tumedamad kui kolmas värvimine. Kuuendale värvimisele panin näpuotsaga kurkumit, et äkki saan mingi heleda oranžika varjundiga lõnga, aga pean järjekordselt nentima, et kurkum on nii võimas värvaine, et roosast pole enam midagi järel ja oranži ka ei saanud.

Looduslikud värvid - kermesmari / Natural Dyes

Pean järjekordselt tõdema, et kermesmari on suurepärane värvitaim.

Sel aastal oleksin äärepealt ilma marjadeta jäänud. Helistasin emale ja uurisin, kuidas kermesmarjad elavad, et kuidas nad öökülmadele vastu on pidanud. Ema ütles, et tal enamus taimi juba pealt maha lõigutud, kuid on veel prügimäele viimata. Oi appi! Tegin siis kaupa, et kui kannatab neid marju nädalavahetuseni hoida, siis oleksin väga õnnelik.

Nädalavahetusel jõudsime maale küll, kuid ees ootas hunnik õunu, mis tahtsid mahlaks saada. Marjad polnud selle rabelemisega enam meeleski. Mahl sai tehtud, riistad lambivalgel pestud ja enne tuppa minekut tulid marjad meelde. Uurisin, emalt, kus marjad on. Tuli välja, et sealsamas peenra servas kuhjas. Pealamp valguseks kaasa, oksakäärid näppu, ämber kaasa ja sodikuhja sorteerima. Tuli välja, et seal kuhjas olid marjad päris hästi säilinud. Külm oli õige pisut näpistanud, kuid ei midagi hullu. Lõikusin viisakad marjakobarad kuhjast välja ja läksin seda põõsast üle vaatama, mis oli veel maha võtmata. Seal oli seis märksa nukram. Tõlvikud olid nukralt rippu, marjad vesised, aga korjasin ka need ära.

Värvisin kolmes erinevas jaos.
Esimene kolmandik marju läks potti koos vaskvitrioliga. Eelmisest aastast jäi meelde, et värvivesi tuli tugevalt lilla. Selle aasta vees jätkus lillat täpselt niikaua, kuni vesi soojaks läks. Siis oli vesi pigem pruuni värvi. Kas põhjus selles, et marjakobarad ei jõudnud suvega valmis saada? Pool kobarast oli alles roheline ja patta nad sedamoodi läksid ka.

Vasakult esimene lõng on esimene viht värvipotist. Kena roheline, kuid tundus, et värv jäi pisut tuhmike. Järgmise lõnga jaoks lisasin värvivette kurkumit, õige pisut teelusika otsaga. Tulemus sai täitsa mokka mööda. Kolmas ja neljas lõng samas lahuses andis kena pastelse rohelise. Tagantjärele tarkusena oleks pidanud vähemalt ühe lõnga veel potti viskama.

Teine värvilahus, kermesmari ja maarjajää.

Lõngade potti panemise järjekord jälle vasakult paremale.
Esimene lõng sai minu meelest üsna tavaline beež. Maarjajääd sai ilmselgelt liiga vähe pandud ja värv ei tahtnud külge hakata. Käiku läks jälle kübeke kurkumit ja maarjajääd juurde ja oh sa poiss, kus hakkas kollast värvi lõnga tulema! Nüüd ma ei teagi öelda, kui palju siin kermesmarja ja kui palju kurkumi mõju on. Kurkumit lisasin endistviisi marginaalsed kübemed.

Pärast heledama kollase lõnga väljatõstmist lõin patta kolmanda portsu marju.

Vasakult esimene ja teine lõng on raudvitrioli lisandiga. Lootsin saada hallikaid toone, aga halli ei tulnud kusagilt. Teine lõng jäi jälle üsna hele, vesi aga endistviisi tume nagu öö. Kas peitsi jäi väheseks, ei oska öelda. Panin jälle natuke kurkumit vette, raudvitrioli juurde ja kolm tõmmist sellest veest riburada üksteise kõrval.

Siin siis kogu see ilu läbisegi pingi seljatoel.

Igatahes mina olen tulemusega väga rahul.

Ükskord peaks selle kurkumi eraldi ette võtma ja vaatama, mis see puru endast tegelikult kujutab.

Taimsed värvid / Natural dyeing

Eile hommikupoolikul sai näpistatud paar tundi metsas kolamiseks. Kuna aega oli vähe, ei saanud pikemat reisi ette võtta. Sõitsime mõned kilomeetrid linnast välja ja põikasime metsa alla. Õigem vist öelda padrikusse. Kaasa lohistasin fotovarustust ja igaks juhuks ka kaks ämbrikest - mine tea, mis põnevat metsa alt leiab.

Esimesena tervitasid mind kasepuravikud. Kolm vanakest ja kaks värsket puravikubeebit. Tegin mõned klõpsud ja jätsin seened ootama. Küll üles nopin, kui auto suunas tagasi lähen. Täpselt tee ääres ju teised.

kasepuravikud

  Järgmine oli ka puravikuleid. Selline tõsiselt vana ja nälkjate poolt auguliseks puretud kivipuravik. Ning siis, voila! Täpselt see, mida ma salamisi leida lootsin! Verev vöödik vaatas mulle heina seest vastu.

verev vöödik

 Ja siis veel ja veel mõned kübarad. Sekka ka mõned verkjad vöödikud ning isegi peotäis kollakat kukeseent vöödikute vahel. Osad kukeseened suutsin isegi ära trampida, sest kui ikka punased kübarad silme ees virvendavad, on muud raske märgata. Tiirutasin väiksel territooriumil ja üritasin kätte saada kõik punased kübarad, mis nina välja olid pistnud.

Sattusin ka korraliku tatikate koloonia peale.

lehmatatikad

 Neid oli seal tõsiselt palju. Pildi peal on väike osa sellest, mis seal kasvas.
Puravikkudega olen korra värvinud ja ei saa öelda, et see oleks nüüd nii vau efektiga olnud, et endale seda seeneuputust koju vedada. Kui aega piiramatult käes oleks, võiks mässata, aga hetkel nutan iga vaba hetke taga ja ei saa endale lubada kohustuslikku seenekeedupäeva. Minust jäid need kasvama.

Ühe koha peal oli päris palju liivtatikaid. Pildil mõned noored eksemplarid.

liivtatikad

 Näha oli ka tavavahelikke. Nii et kui on kange isu seentega värvima hakata, võib metsa minna küll. Materjal metsa all täitsa olemas ja aega selle väljatoomiseks polegi niiväga palju vaja, paarist tunnist piisab. Lisaks veel värske õhk, võimalus oma kangeksistutud konte liigutada ning tööasjadest aju välja lülitada.

Üks ebameeldiv asi on ka, sel aastal paistab väga palju põdrakärbseid liikvel olema. Aeg-ajalt oli neist õhk lausa paks. Ühtelugu oli vaja neid krae vahelt ja juustest välja õngitseda. Ämbris oli iga seene kohta vähemalt 1 kärbes ja suurel hulgal sai neid elukaid riiete vahel koju tassitud.

Ja siis läks järsku pimedaks, päike oli kadunud ja taevataat avas luugid. Vett tuli alla nagu ämbrist. Autoni oli mõned-sajad meetrid, sellest piisas, et ma meenutasin pigem uppunud kukke, läbivettinud ja sorgus. Ja kasepuravikubeebid jäidki korjamata...

Üks vahva episood oli ka. Kui ma läbimärjana ja tilkuvana auto juurde jõudsin, grillis üks meesterahvas parkimisplatsi kõrval asuval grilliplatsil liha. Vihmavarju kasutas ta otse loomulikult lõkke ja liha kaitsmiseks, mitte enda varjutamiseks. Eks me olime mõlemad üsna pikkade nägudega, mina tema grilliponnistuse peale, tema minu seeneämbri sisu peale. Näitas teine näpuga mu punaste seente peale ja uuris, kas ma pärast nende manustamist veel elus ka olen. Ja et kas midagi paremat tõesti metsast ei leidnud?

Minu punaste seente saak paberil kuivamas. Pole paha, või mis? Kui oma eelmise aasta seened ka kotist välja otsin, saan juba oma punase lõnga katsetuse ära teha.
Äkki kunagi leian selle metsa ka üles, kus ei pea verevaid vöödikuid tikutulega taga otsima.

vöödikud

Looduslikud värvid / Natural Dyes

Mida ikka Jõululaupäeval süüa kui mitte punast kapsast :)

Tegelikult polnud see üldse plaanis, aga abikaasa leidis rõdult ühe kapsapea, mis ootas hädasti potti panemist. Tõin selle juba nädalaid tagasi poest lõnga värvimise jaoks ja loomulikult unustasin sinna. Nüüd aga oli kapsapea rõdult kööki tiritud ja mul oli valida, kas kapsas ära keeta või jätta paremaid päevi ootama, mis ilmselt kapsale parimateks päevadeks poleks enam klassifitseerunud.
Ja nii siis juhtuski, et Jõululaupäeval oli meil söögiks keedetud punane kapsas.
Kapsa keeduleem läks koos hapukapsa leemega lõngavärvimise potti, lisaks veel natuke maarjajääd ja tulemus siis selline.

Lootsin vaikselt, et see hapukapsa vedelik aitab lõngale lillakat varjundit lisada. Värvivesi läks küll super-kärts-punakas-lillaks, kuid lõng jäi ikka jonnakalt sinakas-halli karva. Ega nendel värvidelgi viga ei ole, peab nentima.

Looduslikud värvid / Natural Dyes - Must leeder

Järgmine katsetus marjadega: must leeder / black elder.

Marjad sain Kuninguste Talupoe healt haldjalt Marialt.

See värvivesi seal potis oli võimas - tumelilla ja lõhn oli tugev. Kõik pakkusid, et keedan seeni!

See siin juba neljanda keetmise vesi. Ikka veel vapralt lilla. Kuigi lillat lõnga sealt ei tulnud.

must leeder / black elder

Esimene lõngaviht tuli korralik tume punakas-pruun (paremalt teine).
Järgmised lõngad viskasin värvivette juba kahekaupa, et seda pruuni veel saada. Aga pruun oli kõik juba esimese vihi sisse kadunud. Järgmised vihid jäid mitme astme võrra heledamad ja lillaka tooniga. Viimased vihid juba kergelt roheka varjundiga hallid. Kõikide lõngade juures on kasutatud maarjajää peitsi.
Sättisin neid lõngu pildistamise jaoks erinevatesse kohtadesse erinevatel valgustingimustel. Üllatuseks avastasin, et see pruun lõng on enam-vähem sama tooniga sõltumata valgusest,  heledamad toonid aga muutusid värvi. Varjus on need hallid-rohekad,

must leeder / black elder

loojuva päikesega tuli kõikidest lõngadest punakas toon välja, rohelisest polnud enam jälgegi.

must leeder / black elder