Olete homseks valmis?
Mina olen.
3 paari välismaa muuseumitest koju kootud kindaid.
Kinnastest lähemalt mõnes järgmises postituses.Olete homseks valmis?
Mina olen.
3 paari välismaa muuseumitest koju kootud kindaid.
Kinnastest lähemalt mõnes järgmises postituses.Sügisel otsisin taga veekanistreid, et transpordi jaoks õunamahla sisse panna. Teadsin, et pööningul peaks kanistrite tagavara olema. Kahjuks kanistreid ei leidnud. Küll aga jäi silma üks pisike kindaräbal. Minule see tuttav ei tundunud, nii et näitasin räbalat emale. Ta kinnitas, et tema pole seda kinnast kudunud, vaid see on kootud minu Lätis elanud vanaema poolt ja kellelegi minu vendadest või hoopis õe kinnas.
Nüüd pean vist natuke selgitama vanaema tausta. Vanaema (ja siis ka minu isa) pere elas Vana-Laitsna vallas, mis kuulus kunagi Võrumaa koosseisu aga Vabadussõja järel Lätiga maadevahetuse käigus läks see piirkond Lätile. Ja mu isa sündis juba Läti territooriumil. No küll oli seletamist, kui meil kodakondsuse määramine käis. Isa oli hädas ja mina olin hädas. Läti kodakondsus - palun. Aga Eesti kodakondsust ei saa! Ei lugenud midagi, et kunagi kuulus see piirkond Eestile ja pere oli läbi-lõhki Eesti pere, juured kõik Mulgimaalt ja Karulast. Isa sai lõpuks kodakondsuse eriliste teenete eest, mina aga pidin teisi kanaleid kasutama, sest isa kaudu mulle Eesti kodakondsust ei antudki. Ema ei sobinud ka kodakondsuse saamiseks, kuigi ta on läbi ja lõhki eestlane. Sünniaeg jäi määramise daatumist valale poolele. Lõpuks sain kodakondsuse oma Saaremaalt pärit vanaisa kaudu. Aga enne oli oi kui palju võitlemist ja paberitega sebimist.
Nii et need kindad on kootud täitsa eestlase poolt, mis sest, et asukoht Läti territoorium. Kust see kindamuster pärit on, ei tea, pole enam võimalik küsida. Kas vanaema mõtles selle mustri ise välja või oli tal mingi eeskuju ees, võta sa nüüd tagantjärele kinni. Igatahes pole ma seda mustrit varem kusagil kohanud. Ääretult lihtne muster kududa, mustrikordus vaid 4 silma. Kootud on see räbal ilmselt vanaema lammaste villast. Ise ta ketras, korrutas ja värvis lõnga. Kinnaste värvivalik läheb väga sinna Kagu-Eesti ja Setomaa piirkonna poole.
Pakkisin räbala kilekotti ja võtsin linna kaasa. Kui tuli üleskutse kanda Vabariigi sünnipäeval ehtsaid Eesti kindaid, otsisin oma räbala välja ja asusin kuduma. Ma tahan 24. veebruaril kanda justnimelt neid kindaid, sest see on minu jaoks väga oluline.
Lõngaks Teksrena 100% villane, 100g/350m
vardad 1,5
lõnga kulus 69 grammi.
#kannaneestikindaid
Oktoobris alustasin koos Annaga v-kaelusega sviitri kudumist. Kudusin täpselt kuu aega. Ja kuu veel lisaks, et kampsun pildile saada.
kollane lõng: Zegna Baruffa Lane Borgosesi, 60% villa, 40% polüamiidi, 28/2
sinine lõng: Royale Alpaca Fabifil,
75% alpakst, 25% polüamiidi, 50 g/700 m
hall lõng: Silverwing Alpaca Fabifil, 50% alpakst, 50% polüamiidi, 50 g/450 m
vardad 4,0
Kude jäi pehme, mõnus ja õhuline. Seda kampsunit kannatab täitsa vabalt palja kõhu peale tõmmata.
Kes tahab omale samasugust sviitrit, siis muster on siin
Kaks aastat tagasi detsembris sai mul üks väga tore lühendatud ridadega kootud müts valmis. Oi kui palju kordi olen mütsi endaga kaasa tassinud, et saaks pildid tehtud, kuid pilte ei tulnud kusagilt. Nüüd oktoobris said pildid tehtud, aga postitajat pole kusagil. Parandan vea. Niisiis, müts TOPH by Woolly Wormhead. Kellel tekkis huvi seda mütsi kududa, siis Ravelry lehelt saab mustri alla laadida. Tõsi, muster on tasuline, samas internetiavarustes ringlevad mustrijupid, mis on virutatud või järele joonistatud ja mille eest raha ei küsita. Soovitan ikkagi endale mustri osta, et hinnata disaineri tööd. Muster asub SIIN
lõng: Schoeller+Stahl Fotrissima Color 6-fach, värv 158, 150 g/375 m, 75% villa, 25% polüamiidi
Four Seasons Gründl Hot Socks Sesia 6-fach, värv 10, 150 g/375 m, 75% villa, 25% polüamiidi
Tegu on tüüpilste sokilõngadega, aga lõng on piisavalt pehme, nii et pead sügelema pole ajanud.
Minu versioon Drops 158-11 sviitrist.
![]() |
Selle lõnga ostsin kindla eesmärgiga - kududa mingi lipi-lapi kampsun. Mõnda aega veeretasin kerasid niisama peos, siis läksin Dropsi lehele ideid ammutama. Silma jäi arlekiini sviiter. Aga päris juhendi järgi ei kudunud. Kudusin ühe lapikese valmis, siis mõõtsin ja kalkuleerisin ja võtsin kudumise alustamiseks need arvutused aluseks. Esimese ringi kudusin ühest kerast, siis võtsin iga ruudupaari jaoks oma kera, üks lõngaots seest, teine väljast ja alustasin möllamist. Oli väga vahva kudumine. See värvimäng kutsus aina uusi ruudukesi kuduma, vardaid oli raske käest ära panna. Ainus häda, need lõngad kippusid omavahel sassi minema. Vahepeal meenutas kogu see kudum kassikangast.
Iga järgneva rea ruudud on alumisest pisut väiksemad, et saada ülespoole kahanev kampsun.
Varrukad kudusin ülalt alla ringselt. Esimene varrukas sai parempidise koega küünarnukini valmis, kui leidsin, et see koepind ei lähe mitte. Lõng oli nii ebaühtlane, et üldpilt oli pehmelt öeldes masendav. Harutasin üles ja keerasin kampsuni pahupidi ning kudusin varruka sedapidi külge. Sain endiselt parempidi kududa, aga koepind sai pahempidine. See meeldis märksa rohkem. Natuke pidin vaeva nägema, et leida selline kera, mis annaks teise varruka enam-vähem samasuguse triibustikuga. Peaaegu läks korda.
Kaelusega sain päris palju mässata. Alguses tegin lihtsalt pisikese ripsis kaeluse, aga see jäi kuidagi iseloomutu. Siis proovisin kõrget soonikut, aga see meeldis veelgi vähem. Siis võtsin ette ripsis laieneva kaeluse. Esimene variant sai liiga lai ja hoidis ennast väga naljakalt. Teine variant sai parem. Sellega võib peaaegu et rahule jääda.
Nüüd siis lõngast. See pani mind tõsiselt vanduma. Kasutasin viit kera ja nendest ükski polnud veatu. Vahepeal läks lõng nii peenikeseks, et selle nägemiseks oli luupi vaja. Vahepeal oli lõng väga topiline. Hullud topilised kohad lõikasin lihtsalt välja ja peenemate kohtade peal panin topelt lõnga jooksma. Seal oli omajagu klapitamist, et lisalõnga värv oleks ligilähedaseltki sama põhilõngaga. Ja oh neid sõlmi ja juppe, mis keradest välja tulid. Ikka kaks-kolm meetrit ja jälle katkestus. Pärast katkestust tuli hoopis teine värv, mitte see, millega lõpetasin eelmise jupi. Kõge naljakam jätkamine oli see, et otsa oli sõlmitud uus lõng, mis oli kolmekordselt. Kui olin selle kerast lõpuni välja tirinud, selgus, et see polnudki kolmest erinevast jupist, vaid üks lõng oli kolmeks keeratud ja siis otsa sõlmitud. Mis on sellise asja mõte? Või lihtsalt suur lohakus? Igatahes nendest juppidest siis valisin välja neid värvilaikusid, mis sobisid lisalõngaks peenikese lõnga kõrvale. Mässamist oli rohkem, kui ma eales eeldada oskasin. Üks suur kollane pusa jäi esikülje peale. Kudumise ajal vaatasin, et see jääb kenasti tagumise poole peale, aga pärast pesu otsustas see topp ennast kudumi parema poole peale vedada ja enam sealt ära teda ei saanudki. Nüüd pean tänama seda lohmakat kraed, mis selle pusa kenasti ära varjab.
Esimesed kaks pilti postituses on varjus tehtud, teised on rohkem või vähem päikese käes pildistatud. Tuleb välja, et tõelist värvidemängu näeb varjus tehtud piltide pealt. Päike teeb isegi lilla tooni nii soojaks, et värvilaigud hakkavad ühte nägu minema.
Lõng: Scheepjes Invicta Colour, toon 974. 100 g/420 m
755 willa, 25% polüamiidi
Lõnga kulus 1714 m/408 g
Vardad 3,0