Kõik tahavad moekad olla, mina ka.
Mustrimaailma foorumis oli meil salakudumine, kus pidi valmima kas rõngassall või müts või mõlemad. Ja ikka selline, et ajaga kaasas käia ning moekas olla. Teadsime vaid, et vajame nelja erinevat värvi lõnga, mis omavahel kokku sobiksid ja teadsime ka orienteeruvat lõnga jämedust.
Rõngassalli välistasin, sest sellise paksusega salliga ma käia ei suuda. Valikusse jäi müts.
Mõtlesin pikalt lõnga üle. See, mis oleks jämeduse poolest sobinud, ei olnud sobivat värvivalikut või lõnga koostis ei meelitanud. Mis oleks sobinud, oli jälle liiga peenike. Veereasin erinevaid lõngu ühest kastist teise, lõin kastidele kaaned peale ja jalutasin juurest minema. Siis aga õnnestus kaasal nööbist kinni võtta ja tegime kiire sutsaka Karnaluksi, kampsunitele nööpe hankima. Ja juhtus see, mis kipub juhtuma, kui jalg üle Karnaluksi ukse läve astub. Poest väljusin nööpide ja lõngakeradega. Lõng oli küll pisut peenem, kui vaja oli, aga vot seda õiget ei saanud isegi Karnaluksist.
Värvivalik siis selline, et kümme aastat tagasi poleks ma nende värvide poole isegi mitte vaadanud. Ju siis olen vastavasse vanusesse jõudnud :)
Mantel mul ka pruuni värvi, miks siis mitte mütsi põhitooniks pruuni valida.
Kudumine osutus üllatuslikult väga harutamisrohkeks. Soonikut sain mitu korda hakatatud. Kuigi testkudumine sai tehtud, osutus soonik ikka ja jälle liiga kitsaks. Topeltsoonik ei ole nii hea venivusega kui tavaline 1/1 soonik. Mõõtmine ei anna enne seda õiget tunnet, kui müts üle kõrvade on tiritud. Siis saad alles aru, kas kõrvade liigutamiseks piisavalt ruumi on. Ja järgmine nali hakkas selle mustriosaga. Alguses ei teinud pärast soonikut silmi juurde. Kudusin poole mütsi kõrguse peale välja ja jäin toppama. Kuidagi kitsas tundus. Nii soonik kui ka mustriosa. Ja siis vaatasin veel, et värvide järjekord pruun-hall-heleroheline-tumeroheline-pruun ei lähe mitte. See tumeroheline pruuni kõrval ei moodustanud piisavat kontrasti, nii et muster ei paistnud korralikult välja. Tore on, jälle varras välja ning otsast peale. Soonik laiemaks ja tegin pärast soonikut silmi juurde ning muutsin värvide järjekorda. Jõudsin jälle mütsi keskkohani välja, kui tekkis tunne, et vot nüüd on see mustriosa juba liiga lai. Harutasin kuni soonikuni üles ja jätkasin sama silmade arvuga, nagu soonikul oli.
Olin seda salamustrit juba kaks korda läbi kudunud ja mulle tundus, et kui ma midagi ei muuda, siis ma seda mütsi ei lõpetagi. Paika jäi silmade arv mustri korduses ja algne idee, sealt edasi läks omaloominguks. Kui nüüd teiste tehtud mütside-kaelustega enda kudumit võrdlen, siis jah, lähtekoht on sama, tulemus hoopis midagi muud.
Lõng: Novita Nordic Wool 50 g/115 m, 100% villa
Värvid: 060 hall, 337 heleroheline, 397 tumeroheline
Novita Nordic Wool Flow, värv 042, 100 g/230 m
varras 3,0
lõnga kulus kokku 78 grammi.
Ja nüüd tahaks natuke viriseda.
Kui toki peale on kirjutatud 100 g/230 m, siis eeldaks, et see tokk kaalub ka 100 g. Või ligilähedaselt niipalju. Kui aga 100g-ne lõngatokk kaalub vaid 88 g, siis minu meelest on see juba alla igasuguste normide ja piiride.
50 grammised tokid kaalusid kõik 47 grammi.
Ei saa oma kaalu ka süüdistada. Kaalusid kodus mitmeid ja kõik näitasid sama tulemust.