Emadepäeva sokid 2023

Ei hakka siin meelde tuletama, millal emadepäev oli. Pildid sokkidest tulevad nüüd. Parem hilja kui mitte kunagi, eksole.

Need kõrge säärega sokid said kootud Noviest- loome ja koome FB grupis. Ja ikka nii, et iga hommikul saime väikese jupikese mustrit, mille järgmiseks hommikuks ära kudusime ja siis oli jälle põnev oodata, mis järgmiseks tuleb. Kudumine läks libedalt. Otste sisseajamine ja viimistlemine jäi sügist ootama.

Muster: Niina Laitinen

Lõng: Novita Wool Rescue, 100 g/200 m, 75% villa, 25% polüamiidi, värv 780
Vardad 3,5

Lõnga kulus 162 grammi.

Jõulusokid 2019 / Christmas Socks 2019

See on puhtal kujul lõngahävitusprojekt.

Jõulukuu alguses läks FB Noviest- loome ja koome grupis lahti Niina Laitineni mustrite järgi jõulusokkide kooskudumine, kus igal hommikul saime kätte väikese jupikese mustrit. Üks muster oli pitsilistele sokkidele ja teine muster kirisokkidele.
Kudumist alustasin pitsiliste sokkidega. Kui aga nägin teiste kudujate piilupilte mustrilistest sokkidest, kaevandasin kastist välja oma Novita 7-veljestä ja Lauri Neulelanka lõngajäägid ning panin kirisokid ka varrastele.

Kudumise käigus hakkas üha enam ilmnema, et siit tuleb midagi enamat kui sokid - säär aina venis kõrgustesse. Lõpuks said sokkidest põlvikud.
Kuna ma ei lähtunud nendest värvidest, mis ette oli antud, vaid kudusin nende lõngajuppidega, mis kastist välja kaevandasin, said minu sokid hoopis teistsuguse ilmega, kui teistel kudujatel - märksa kirjumad ja mustrivööndid pole nii konkreetselt välja joonistunud, kui muster ette nägi.
Viimane mustrivihje tuli 23. detsembril. Mul said sokid omaalgatuslikult lõpetatud juba päev varem, kuna soki lõpetamisega ei andnud enam oodata, varbad hakkasid juba soki sisse ära kaduma.

Põlvikutesse kudusin ära 206 grammi lõngajääke (150g/300 m)
Vardad 3,0

Mida päev edasi, seda rohkem mulle see sigri-migri meeldima hakkab. Mul jääke veel kastis. Paneks uued põlvikud varrastele? Huvitav, kas keegi tahaks omale selliseid põlvikuid? Mul ei mahu sokid enam sahtlisse ära :)

Jagaksin rõõmuga mustrit, aga siiamaani pole Ravelry-sse mustrit ilmunud. Kui muster ilmub, jagan mustrit ka.

Gloriosa Lace Shawl

Mustrimaailma salakudumise sall.

Oktoobri alguses sai mul selline sall valmis. Saime jupikaupa mustri kätte, nii et ei teadnud, milline sall sealt lõpuks välja tuleb. Isegi suurust ei saanud täpselt ette ennustada. Nii ma siis võtsin lõpuks maksimumi, millest viitsisin ennast läbi kududa. Tegelikult oleks võinud ühe mustrikorduse veel laiusesse lisada, aga see suurus on ka juba täitsa OK.

Lõng Drops Lace värv 3620, 70% baby alpaca, 30% mulberry silk, 50 g/400 m
Kudumist alustasin 2,5 varrastega, pitsmustri alguses võtsin vardad 2,75.
Lõnga kulus 72 grammi

Salli mõõdud: kõrgus keskkohalt 46 cm, tiivasirutus 146 cm.

Mustri autor on Elena Gotlib ja muster asub Ravelry-s

Mosaiikmustriga sokid / Mosaic Socks

Mustrimaailma foorumis oli meil mosaiikmustriga sokkide kooskudumine.

Sokid disainis meile Arella Seaton.

  Üksjagu tegemist oli selle mustriga. Iseenesest pole seal midagi keerulist, aga kudumine edenes visalt. Mõned apsakad kudusin ka sisse. Üks viga jäigi parandamata. Avastasin selle siis, kui enamus sokist oli juba valmis. Otsustasin seekord silma kinni pigistada ja defekti efektiks lugeda.

Lõngaks Drops Nord sidrunhein mix 10 ja kuldkollane 18, 45%alpaca 30% pm 25% vill, 50g/170m
Lõnga kulus 79 grammi
2,5 ringvardad

Sokid on hästi soojad ja jalas mõnusad.

Aitäh, Arella, toreda mustri ja kooskudumise eest!

Mustrimaailma VIP sokisalakas / Socks

Mustrimaailmas käib meil praegu vahva salajane sokikudumine.

Alustasime varvastest, lõpetame säärega.
Muster on väga vahva ja kand oli minu jaoks täiesti uus variant. Igatahes väga vahva salajane kooskudumine.
Päris täpselt juhendi järgi ei õnnestunud kududa. Lillevanik jooksis servapidi juba kanna sisse (mis teha, kui suured jalad on). Seetõttu ei saanud seda vanikut kanna tagant kenasti kokku, nagu juhendis oli. Kanna alguse juures jooksis mul juhe kokku. Vaatasin mustrilehel lillekesi ja ei saanud enam aru, mismoodi muster jookseb. Põrnitsesin mustrit ja soigusin, et ei saa aru. Loll on loll. Panin kudumise käest, võtsin mõne aja pärast uuesti ette, ja ikka sama seis. Vahepeal tekkis juba mõte, et polegi neid lilli sinna kanna kõrvale vaja, siis aga panin mustrilehe käest ja vaatasin lilli soki peal. No milles küsimus, kõik on ju lihtne ja loogiline, mis sellest, et lill on servast näksitud. Kanna lõpetuse juurde kudusin alguses veel poolikud lilled ka, aga muster jäi segane, ega seal seda lille enam väga ära ei tundnud. Nii et võtsin jälle jupi tagasi ja jätsin poolikud lilled ära.

Kombineerisin seda lillemustrit oma äranägemise järgi edasi. Ei saanud seda mustrit ka kõrgemal kanna kohal kokku, sest mul ei õnnestunud koondada piisaval arvul silmi kanna kohal. Lihtsalt sokk ei tulnud enam üle kanna ja pidin osa sokki tagasi haritama ning jätma pisut rohkem silmi alles.
Enam tagantjärele ei oskagi öelda, mitu korda harutasin. Probleeme oli ka oma hajameelsusega, lihtsalt unustasin uue lillega alustada ja sain jälle sokki tagasi võtta.
Harutamine pole minu jaoks probleem. Ma ei nuta taga varraste väljatirimist. See on kõik loomulik osa kudumise juures.
Nüüd tegelikult jõuan siiamaale, mis mind nende sokkide juures hakkas tõsiselt häirima. Kohe nii tõsiselt, et vahepeal olin valmis kõik üles harutama ja uuesti otsast peale hakkama.

Ma tegin totaalselt vale lõngavaliku.
Lõngad: Drops Delight, värv 13, 50 g /175 m (75 % superwash villa, 25 % polüamiidi)
Novita Venla, värv 337, 100g/420 m (75 % villa, 25 % polüamiidi)

Mõlemad lõngad kõrvuti pannes oli värvikombinatsioon imekena. Omavahel kokku kududes see ilu kadus. Värvid oma intensiivsuselt on liiga sarnased ja mustri ilu ei paista välja. Lisaks kõigele Delight lõnga mõlema toki säravamad ja kontrastsemad toonid jäid tokki, soki sisse sattusid kahvatumad osad. Lõnga võtsin kahe toki seest. Tokke valides tundus, et seal sees on kontrastsed värvid olemas, tegelikkus tuli selline, nagu oleks erineva värvikoodiga lõnga kasutanud. Vasaku jala sokile punast ja erku oranži ei sattunudki. Lisaks oli selle toki lõng ääretult ebaühtlane. Kord oli lõng jäme ja sealsamas oli nii peenike, et seda võis võrrelda Toscana nähtamatu juuksenõelaga Kolmest apelsinist. Mitme koha peale võtsin lausa paralleelselt teise lõnga jooksma, sest see lõng oli lootusetult peenike. Kuna aga tegu on üleminekuvärvidega, siis on selge, et sealt lõnatoki pealt võttes on lõng totaalselt teist karva. Ja kui see peenike-peenike lõng sattus lille sisse, siis see rida oligi nähtamatu. Või siis lisalõnga korral jooksis lillest mingi teist värvi triip läbi.

Parema jala soki sisse sain natuke punast tooni ka. Nina alguses on natuke punast ja sääre peal on punane tänu sellele, et tume lõng sai järsku lihtsalt otsa ja tuli sõlm ning lõng jätkus punase tooniga, mis sujuvalt jälle selleks oranžikas-pruuniks tooniks üle läks. Sääre ülemise serva peal tuli uus sõlm ning sellest oranžikas-pruunist sai järsku tumepruun. Kudusin sääre lõpuni, vaatasin oma kirjusid sokilõpetusi, kus üks oli kenasti ja teine oli nagu võõrkeha järsu värvimuutusega. Harutasin sääre tagasi kuni sõlmeni ja lõpetasin soki lihtsalt rohelise lõngaga. Eks pidin sama ka teise sokiga tegema.
Tagantjärele tarkusena võib arvata, et nende värvidega kududes oleks natuke parema tulemuse saanud, kui oleksin lilled rohelised teinud ja taustale üleminekuvärvidega lõnga jätnud.
Kui nüüd peaks kunagi tekkima soov sama mustriga sokke kududa, oleksin palju targem lõngade valikul. Ja tuhka sellest, et sokid justkui erinevast ooperist on. Need on jalas mugavad ja väga soojad.

Kudusin varrastega nr. 2,0
Drops Delight lõnga kulus 42 grammi
Novita Venla lõnga kulus  47 grammi.

Kingikoti salakudumine / Secret knitting

Päkapikkudele kõige kiiremal ajal toimus Mustrimaailma foorumis salakudumine - üks kiire kudum kingikotti.
Võtsin sellest osa.

Esimene vihje läks kähku. Lõnga valikuga pead ei vaevanud. Haarasin sallide kudumise lõngajäägi, panin sellele kõrvale jooksma ühe ülipehme peenikese mohääri ja algus oli kiirelt tehtud. Algus oli paljulubav ja arvasin, et kingikotti see asi ei jõua. Pigem tuleb mulle endale.

I vihje

Kui teine vihje saabus, ei olnud ma enam päris kindel, et ma tahan seda kaelust samamoodi jätkata, nagu õpetuses kirjas. Nimelt selgus, et esimese vihje mustrit tuli mitmed korrad korrata, nii et sellest pidi tulema ehtne torusall, mida saab kaela ümber nööbi abil parajaks sättida. Aga mulle meeldib selline kaelus rohkem, mis hoiab ilma sättimata ümber kaela. Ja nii ma siis harutasin parempidise koe üles, tegin portsu kahandamisi, augurea ja jälle kahandamised ja sooniku ümber kaela. Ja nööbiliist tuli ka.

Ühe asjaga panin siiski mööda. Kas oleksin pidanud ääremustri ja soonikuvahelise osa lühema tegema või üleüldse kõik üles harutama ja palju rohkem silmi üles looma, mõlemad variandid oleksid aidanud. Nüüd aga oli mul pehme ja mõnus kaelus, mis siiski ei sobinud ümber minu kaela.

Kui tütar oma perega külla tuli, näitasin oma äpardunud kaelust teistele ka. Naljaviluks sai kaelus tütretütrele kaela proovitud ja üllatus-üllatus, temale istus kaelus nagu valatult. Tänasin ennast, et suures agaruses kaelust üles polnud veel harutanud.

Aga mul endal pole ikka veel kaelust. :)

Lõng:
Alize Lanagold 800 51% akrüül, 49% vill, 100 g/800 m
värv 684 (helehall)
Lisaks tundmatu mohäär kõrval jooksmas
vardad 3,0 ja 3,5

PS! Tütrele aitäh kaeluse pildi eest. Ma ise veel pildistamiseni ei jõudnudki, kuna ma polnud kindel, et kaelus keraks tagasi ei saa.

Minu Soktoober

FB Käsitöö grupis sai oktoobrikuu endale uue hellitusnime: Soktoober.
 Kuulutati välja sokikudumise võistlus koos auhindadega.

Võistlustingimuste järgi kvalifitseerusid sokid, mis on kootud oktoobrikuu vältel. Minu sokid olid selleks ajaks juba valmis. Spetsiaalselt ilma vajaduseta polnud plaanis sokke vorpima hakata. Nii et minu plaan oli võistluses mitte osaleda.

Aga samal ajal oli Mustrimaailmas salasokkide kudumine ja mina alustasin oma sokid justnimelt oktoobris. Postitasin oma ainsa kvalifitseerunud sokipaari võistlusele. Käisin aeg-ajalt sokialbumit piilumas ja imetlesin nobenäppusid. Tublimatel tuli sokke kui Vändrast saelaudu - päev ja sokipaar. (minu lapiliste peale kulus koos harutamistega tervelt 8 õhtupoolikut)
Samas oli tore vaadata, kuidas see lipi-lapiline ja erivärviline sokipaar rahva seas elevust tekitas. Aga et sealt mingi auhind minule potsataks, seda ei osanud ma parimas unes ka ette näha.

Nimelt tuli mulle ühe sponsorfirma auhind - kaks tokki imepehmet-siidist laamalõnga firmalt Woolmint. (Kes tahab endale soetada väärt lõngasid, soovitan kindlasti selle firma e-poodi külastada.)

Uudist kuuldes tänasin õnne, et parasjagu istusin, muidu oleks vist pikali kukkunud.
Nüüd ma siis istun, klaviatuuri kõrval kaks imepehmet kerakest, mida on nii tore vahepeal silitada ja vastu põske suruda. Teraapia missugune!

Aitäh, Anniki ja tema meeskond!

Sokisalakas 2016 vol. 2/ Secret Knitting, Socks

Mustrimaailmas on järjekordne salasokkide kudumine.
No kuidas siis muidu, ikka võtan osa!

Sedapuhku ei sukeldunud saladusse kohe esimese hooga. Kange tahtmine oli oma kampsun enne varrastelt maha saada. Ja kuna sokkide lõngavalikuks anti mitmetisi vihjeid, siis otsustasin kõigepealt esimesed piilukad ära oodata ja siis teha alles lõngavalik.

Esimesed piilukad olid paljulubavad. Kraamisin oma sokilõngade jäägid välja ja otsustasin, et nendele sokkidele uut lõnga ei võta. Korjasin peotäie omavahel sobivaid lõngasid välja ja alustasin esimese sokiga. Et koon, kaugele süda lustib ja siis vahetan lõngasid.
Mida kaugemale esimese sokiga jõudsin, seda selgemaks sai, et lasen sama lõngakombinatsiooniga lõpuni ja teise soki jaoks läheb käiku järgmine lõngapaar.

Esimese soki kudusin kannani. Lugesin juhendist, et kanna jaoks tuleks võtta abilõng ja kand hiljem külge kududa. Mõtlesin siis, et kui keeruline selle mustri käimaajamine pärast kanda ikka olla saab. Et teen kohe lühendatud ridadega kanna ja pusin sinna otsa oma tarkusega selle sääreosa mustri.
Kanda sain siiski kaks korda kududa. No mis teha, kui televiisor hõivas nii palju tähelepanu, et kand arenes omasoodu ja mitte päris nii, nagu vaja oleks olnud. Tagasikudumine osutus niivõrd vaevaliseks, et tõmbasin lõpuks vardad välja ja harutasin kogu kanna üles. Uus katsetus tuli normaalne välja.

Mustri alustamine sinna kanna peale sujus tõrgeteta. Tegin sokisääre kusagil poole peale valmis ja võtsin paarilise kudumise ette.
Kanna sain kenasti tehtud, kuid mustri hakatamine kanna peale ei tahtnud enam sujuda. Keerutasin neid ruutusid sinna kanna peale küll ühtepidi, küll teistpidi, ikka jooksis kusagil midagi valesti. Ega ei saanudki aru, kus see viga sisse tuli. Hakatasin neid ruudukesi kohe mitu korda, enne kui mustri jooksma sain. Kaks rida ruutusid sain tehtud. Tõmbasin mõlemad sokid jalga ja jõudsin järsku arusaamisele, et tallaosa on liiga pikk. Kui sokk pesust läbi lasta, siis venib see juurde ja siis võib juba sokinina kahekordselt varvaste alla keerata.

Jälle harutamine. Kogu mu vaevaga pusitud ruudukesed ja kand sai üles tõmmatud ja jalalaba pealt kaks rida ruudukesi vähemaks võetud. Hakkasin uuesti kanda tagasi kuduma ja kohale jõudis mõistuse vaheaeg. Ei saanud enam aru, kas olen harutamisega õige koha peale jõudnud või harutasin juba liiga palju või peaks äkki midagi hoopis tagasi kuduma. Ja kuhu täpselt see kand siis istuma peaks? Kudusin ja harutasin, kudusin ja harutasin. Enam ei mäleta, mitu korda hakatasin, kui kanna paika sain. Ja siis hakkas trall nende ruutudega sinna kanna peale. Jälle harutamine. Sain neid ruutusid sinna peale ikka mitu korda sätitatud, kuni muster jooksma hakkas.

Müstifikatsioon teise sokiga.
Harutasin seda sokki ka tagasi, et talla lühemaks saaks. Kui olin kanna uuesti taastanud, ei jäänud punast lõnga peaaegu üldse järele, kuigi oleks pidanud 10 rea jagu lõnga üle jääma. No ei kudunud pehmemalt kui enne. Aga kuhu see lõng nüüd sai, see jääbki mõistatuseks.
Aga vähemalt ruudud hakkasid kohe õigesti kanna peale jooksma. Võiks öelda, et õigemini kui eelmisel variandil, sest säär ei ole enam nii lai, nagu enne oli.

Kui nüüd keegi küsib, kuidas ma need sokid kudusin, siis jään kindlalt vastuse võlgu. Mul oli ammu pea segamini ja juhendist ei olnud ka karvavõrdki kasu pärast korduvaid harutamisi. Ma ei osanud enam ennast sinna juhendisse paigutada. Lihtsalt ühel hetkel hakkas kõik õigesti jooksma ja ma ei juurelnud selle üle, miks nõnda juhtus.

 Ära sai kootud neljast sokipaarist ülejäänud lõng.
Kudumiseks kasutasin vardaid 1,5.
Sokid kaaluvad 88 grammi ja lõnga kulus 340 meetrit.

 Kudumiseks kulus rekordaeg - 8 päeva nokitsemist. Ise ka ei usuks, kui poleks kalendris näpuga järge ajanud.

Kui nüüd kellelgi tekib küsimus, kas mul on kodus teine selline sokipaar veel, siis vastus on: ei ole. Vot ongi selline kelmikas sokipaar.




Sall Must tulp / Shawl Black Tulip

Esitlen oma järjekordset kooskudumise salli. Kudusin koos  Wool and Woolleni pitsikudujatega samast poest ostetud lõngast.

 Korra sain ka harutada. Nii võib juhtuda, kui jalgpall saab suurema tähelepanu osaliseks. Kudusin ühe lolli vea sisse. Oleksin selle saanud kuidagimoodi ilma harutamata ka ära klattida, aga süda ei andnud rahu. Kootud oli juba liiga palju, et tagasi kududa, nii et tõmbasin vardad välja. Silmade varda peale tagasisaamine oli paras kannatuse rada. Aga pika pusimise peale sain hakkama.

Minu must tulp sai kootud sinises variandis.

Haapsalu sallilõng/Haapsalu Shawl Yarn 100g/1400m, värv sinine 520
varras 2,5
lõnga kulus 62 grammi
Salli mõõdud: 194x97 cm

Aitäh, Malle, imeilusa mustri eest!

MM Sokisalakas 2016 / Secret Knitting Socks

Märtsi alguses läks Mustrimaailma foorumis lahti salasokkide kudumine.

Hirmus isu oli kaasa lüüa, mida aga nappis, oli kuduaeg. Plaanis oli väga palju kudumeid lühikese ajaga valmis saada ja sokke sinna vahele lükkida ei õnnestunud kohe mitte kuidagi. Aprilli teises pooles said sokid siiski vardale pandud. Justnimelt vardale, sest kudumine käis ringvarrastega ja kaks sokki korraga ühel ringil. Sedamoodi polnud ma varem sokke kudunud, nii et päris huvitav kogemus.

Kudumist alustasime sokkide kandadest. Mingil hetkel olin sunnitud ühe soki ringvardalt ära tõstma, sest ringvardad ei olnud piisavalt pika tamiiliga. Siis kudusin vaheldumisi ühte sokki ringvarrastega ja teist sokki tavaliste varrastega. Väikeseks probleemiks see ikkagi kujunes. Tavaliste sokivarrastega kootud sokk tuli õige pisut pisem kui ringvarrastega kootud sokk. No ei ole vardad päris ühe mõõduga, kuigi number on sama. Aga üles harutama ka ei hakanud. Lihtsalt järgmiseks korraks teadmiseks, et ei aita ka vaheldumisi kudumine.

Sokid said valmis mai lõpus, pildile õnnestus alles pärast jaanipäeva saada.

Lõng: Drops Fabel Print 75% villa, 25% polüamiidi, 50g/205m, värv 904.
lõnga kulus 77 grammi
vardad 1,5

Nende sokkide mustri leiate siit 

Lilleväli, salakudumine / Secret Knitting I-II

Olen hetkel andnud käe kolmele salakudumisele: sall, sõrmkindad ja sokid.
Salliga olen ree peal, kinnaste vihjed on kõik käes, mul veel teine vihje lõpetamata, sokkide teine vihje käes, mul alles lõng kastist välja tõstetud.
Ega väga endaga kurjustada pole mõtet. Sel ajal on tegelikult palju kootud, kuigi pildile ei kipu midagi jõudma. Varsti ongi mu blogi alustatud ja poolikute piilukate näitamise koht. (Nüüd peaksin nurka häbenema minema)

II vihje

I vihje

See on siis Isetegija foorumi salakudumine.

Salakudumine 2016-1 / Secret Knitting, I vihje

Selle aasta esimene salakudumine, millest osa võtan.
I VIHJE

Vaadates seda, mis pärast I vihje kudumist näha on, võib oletada, et tegu on kinnastega :)

Kaasa küsis, et miks ei võiks ühte asja normaalselt alustada?
Pole viga, minu tegemisi vaadates on ta nii mõndagi õppinud :)

Maagilised lilled / Magic Flowers

Lõpuks saan Maagilised lilled ette näidata.
Sall on juba päris ammu valmis, aga pildile pole varem saanud.

Pildid on, nagu on, sellised põlve otsas ja pimedas, aga ega sall sellest kehvemaks jää. Lisaks kõigele ei taha punased toonid oma õiget ilu pildil välja paista lasta.

Lõngaks siis Midara Haapsalu salli lõng 100 g/1400 m,
värvus selline päris kärts roosa, on teine vist natuke selle Muhu roosa moodi.
Vardad 2,5. Ei tea, kas oleks pidanud veel peenemad vardad võtma? Sall sai väga tõsiseltvõetavad mõõdud: 238 x 110 cm. Venitamisega olin tõeliselt hädas. Mine või naabrite käest ruumi juurde küsima, et raam põrandale ära mahuks! Ülemise vöö pidin lausa kahest pisemast latist kokku jätkama, et saaks selle teise pika raamilati diagonaaliks ära kasutada. Sellele vaatamata korralikku venitust teha ei saanudki. Pole kohta, kuhu diivan eest ära veeretada raamimise ajaks.

Lõnga kulus 79 grammi.

Aitäh Wool & Woollen poele vahva kudumise algatamise eest ja eriline tänu  Tiinale ülikauni mustri eest!