Minu lemmiktegevus on harutamine

30. dets 2019

Muhu sukad / Muhu Stockings

Muhu sukad / Muhu Stockings

Kudujate koopiaklubi kanged naised lubasid 2018. a. sügisel kududa jaanipäevaks valmis Muhu sukad. Väga tore mõte, aga ma ei julgenud oma nime välja hõigata. Piilusin agaralt teiste tegemisi ja kogusin julgust. Kevade poole olin juba vaimselt valmis kuduma, aga laulupidu lähenes. Häbi tunnistada, aga ma ei mahtunud enam rahvariiete sisse ära. Nii et otsustasin Muhu sukkade kudumise mõtte maha matta ja keskendusin uutele rahvariietele.
Kui suur pidu peetud, kaevasin sukkade mõtte jälle lagedale. Korjasin kapist välja olemasolevad peenikesed lõngad ja sondeerisin pinda, kust saada puuduolevad värvid. Koopialõngadele ei õnnestunud kuidagimoodi pihta saada. Hankisin siis vajalikud värvid ja valge lõnga ning asusin Anu õpetuse järgi lõnga värvima. Nõnda sain puuduvad kiperoosa ja oranži lõnga ka värvitud. Jäin tulemusega rahule.
Mõõtsin oma jala kenasti ära ja tegin sukalõike. Otsisin välja targad raamatud ja valisin mustreid. Siis tekkis mul ketserlik mõte. Otsisin üles kuldaväärt Hollandi mustriraamatu ja hakkasin sealt mustreid valima. Kuidas need mustrid meite maale jõudsid? Küllap ikka meremehed tõid kaugelt maalt. Mulle ka toodi raamat Hollandist. Kui neid mustreid seal sirvida, siis on väga palju analoogset Muhu suka mustritega. Ja nõnda siis saigi minu sukale välja valitud kaks mustrit Muhu suka pealt ning ülejäänud on võetud sellest uhkest raamatust. Osad mustrid on üks-ühele raamatust võetud, osasid mustreid kohendasin.
Merklap Motieven

Esimese kukemustriga läksin kohe alguses alt. Kudusin ühe suka kuked valmis ja vaatasin, et kuked kangesti masajalgsed. Ei taibanud kohe sellega arvestada, et kududes läheb muster rohkem laiusesse kui kõrgusesse. Ja suka lõike järgi ei tahtnud sukk päris kenasti ümber sääre istuda. Tegin mustrisse korrektiivid ning kudusin uued kuked. Nüüd kõik klappis. Edasi kudusin ainult jalga proovimisega. Sellele vaatamata sain üksjagu harutada. Kas ei klappinud midagi mustris või ei istunud sukk nii, nagu soovisin.

Muhu sukad / Muhu Stockings

Muhu sukad / Muhu Stockings
Muhu sukad / Muhu Stockings

Muhu sukad / Muhu Stockings
Muhu sukad / Muhu Stockings

Muhu sukad / Muhu Stockings

Muhu sukad / Muhu Stockings
Mustrilise osa kudumiseks kasutasin Filcolana New Zealand lammeuld lõnga, 50 g/300 m
Jalalaba kudusin valgest sokilõngast 100g/400 m
vardad 1,25
Mustrilõnga kulus 120 g
Jalalabale kulus 54 g lõnga

Muhu sukad / Muhu Stockings
Üks ebaõnnestumine tuli ikka ka. Ma ei tulnud selle peale, et enne kudumist kõik lõngad läbi pesta. Kui sukad vette panin, värvus pesuvesi sekunditega punaseks ja kohe oli see värv valge lõnga küljes kinni. Sain neid sukki ikka väga paljudest kausitäitest läbi lobistada, enne kui vee puhtaks sain. Aga valge lõng enam puhtaks ei läinudki. Kui enne pesu oli mustri valge ja labajala valge väga ligilähedase tooniga, siis pärast pesu oli mul kaks erinevat valget, mõlemal eri tugevusega roosa jume küljes. Esimese hooga võttis see apsakas igasuguse tuju ära. Sättisin sukad kuivama ja ma ei läinud neid nädala jooksul isegi mitte vaatama.
Aga sellele apsakale vaatamata on sukad mõnusad, täpselt jala järgi, soojad ja värvikirevad.
Pesin järelejäänud ploomililla lõnga läbi ja silmitsen seda mustriraamatut. Tahaks sealt veel midagi kududa. Äkki millalgi...

2020. a. kevadel tuleb ERM-i osalussaalis näitus "Meie argipäeva viduse pidamise aeg", kus saab näha koopiakudumise klubi naiste uhkeid Muhu sukki. See saab vägev näitus olema!

16. dets 2019

Kindad Lobotkast / Mittens

Sügisesest pildistamise sessioonist on esitlemata veel üks paar kindaid.

Kindad Lobotkast / Mittens

Mustri lugesin maha Ermi kogus olevatelt kinnastelt. Kel huvi, piilub siia.
kihelkond Setomaa, vald Krupa, küla Põrstõ, originaalid kudus Vanamets, Pelageja

Randmed kudusin omatahtsi ja värvid pole ka need, mis originaalil.

https://www.muis.ee/museaalview/529111

Lõngaks Läti Teksrena 100% villast 100g/350m
vardad 1,5
lõnga kulus 75 grammi
Lõnga värvid: mustjas-sinine ja vana-roosa ning lilla vahepealne.

Kindad Lobotkast / Mittens

25. nov 2019

Lady Claire Socks / Charity

18. sept. 2019 aastal lahkus meie sealt üks tore disainer Adrienne Fong, vähk oli temast tugevam.
Sattusin tema disainidele juhuslikult ja tema lugu ning disainid liigutasid mind.
Adrienne lasi kõik oma disainid Ravelry keskkonnas vabaks sooviga, et tema disaini kasutamise eest tehtaks annetus võitluseks vähi vastu.

Lükkasime Mustrimaailmas käima ühise heategevusliku kooskudumise "Koome elu eest".
Idee siis selline, et valime Adrienne mustrite hulgast endale meeldiva välja, teeme annetuse vähiravifondile Kingitud elu, koome mõnuga ning valmis kudumit kasutab iga kuduja oma äranägemise järgi. Olgu see siis kootud omale, sõbrale, kingituseks või omakorda heategevuseks.

Lady Claire Socks / Charity

Valisin kudumiseks välja Lady Claire sokid.

Lady Claire Socks / Charity
See on imeline muster, mille kudumine on puhas rõõm. Lisaks sain kanna kudumiseks uue nipi, mida varem pole kasutanud. Nimelt pole sellel sokil tavapärast kannakiilu, vaid silmade koondamine on tehtud talla all. Selliselt kootud kand istub jalas päris kenasti.

Lady Claire Socks / Charity
Lõng: Drops Nord, värv 13 Old Pink (vanaroosa)
45% alpaka, 30% polüamiid, 25% vill, 50 g/ 170 m 
Vardad 2,0
Lõnga kulus 86 grammi

Drops Nord
Lady Claire Socks / Charity

Lady Claire Socks / Charity

Lady Claire Socks / Charity
Lady Claire Socks / Charity

Armsad Ravelry kasutajad! Kutsun teid kõiki ühinema selle heategevusega. On ju tore kududa omale või kingtuseks ühed (või mitmed) toredad sokid, samal ajal kinkida läbi vähiravifondi kellelegi elupäevi juurde.
Sukelduge imelistesse mustritesse, leidke sealt midagi, mis teid kõnetab ja teeme koos head.
Mul on juba paar uut mustrit välja valitud...

23. nov 2019

Alpikannipunane kampsun / Cyclamen Red Cardigan

Kui kaua läheb aega, et ühe kudumi pildid tehtud saab? Paistab, et palju. Selle kampsuni puhul üle 3,5 aasta. Arvepidamine näitab, et kampsun sai valmis 8. märtsil 2016.a.

Alpikannipunane kampsun / Cyclamen Red Cardigan
Selle kampsuniga olen näinud vett ja vilet.  Kes tahab, piilub minevikku.

See on läbi ja lõhki minu värvi lõng, mille ostsin kindla mõttega omale kampsun kududa, kuid läks ikkagi teisiti.

https://ingas-handicrafts.blogspot.com/2016/02/mis-teoksil-ehk-pohitahelepanu.html
Kõik oli hästi senikaua, kuni kampsun pärast kudumist pessu läks. Teadsin, et sellest lõngast kudum venib, aga ma polnud valmis selleks, kui palju see venis. Katsusin küll kuivama sättides kudumit igat moodi lühemaks sättida, kuid tuleb nentida, et villane pole siiski meriino. Kampsun sai minu maitsele liiga pikk. Kere pikkusega oleksin peaaegu et leppinud, varrukate pikkus oli minu jaoks liig mis liig. Kampsun seisis nädalate kaupa nukralt diivani nurgas. Oleksin pidanud harutamisega tegelema, aga mul oli sellest kampsunist tõeliselt siiber. Selga panna ei tahtnud, harutada ei viitsinud. Mitte veel.
Ja siis üks hetk ajas tütar selle omale selga ja kilkas rõõmust, et täitsa tema kampsun. Et varrukad on maailma õigeima pikkusega. Olin valmis hetkega oma lemmikvärvi kampsunist loobuma. Juhei, ma ei pea rohkem selle kampsuniga oma pead vaevama!
Tütre kampsuni jaoks oli mul hangitud tema lemmikvärvi lõng. See on siiamaani kampsuniks kudumata. Küllap kunagi...
Alpikannipunane kampsun / Cyclamen Red Cardigan
Alpikannipunane kampsun / Cyclamen Red Cardigan
Lõng: Novita Nordic Wool 100% villa
50 g/115 m, värv 561
vardad  3,5
lõnga kulus ainult 8 tokki

Kootud on ilma õmblusteta ja ülalt alla.

Alpikannipunane kampsun / Cyclamen Red Cardigan
 Kampsunit pole küll igapäevaselt kantud, aga lõng pole topiliseks läinud ja vormi on kudum ka kenasti hoidnud. Kampsun näeb siiamaani nagu uus välja. On ikka hea lõng, pole midagi kurta!
Alpikannipunane kampsun / Cyclamen Red Cardigan

Alpikannipunane kampsun / Cyclamen Red Cardigan

Mis teoksil / What's up

Juhuu!

On jäänud veel pundar otsi sisse ajada ja saan varsti eputama hakata.

Mis teoksil / What's up

Loodan, et pildid tulevad kiiremini kui aasta pärast.

18. nov 2019

Petseri kindad /Mittens

Need kindad kudusin ERM-i varasalves olevate kinnaste järgi. Kogutud on need Setomaalt, Petseri vallast, Kossolka külast.

Petseri kindad /Mittens

Lõngaks Läti Teksrena 100% villast 100g/350m
vardad 1,5
lõnga kulus 79 grammi

Petseri kindad /Mittens

Petseri kindad /Mittens

13. nov 2019

Järva-Madise kindad II / Mittens

Järva-Madiselt pärit mustriga kindaid on mul teine paar veel.

Järva-Madise kindad / Mittens

Lõngaks Läti Teksrena 100% villast 100g/350m
vardad 1,5
lõnga kulus 69 grammi

Need kindad on eelmistest kinnastest pisut tagasihoidlikuma värvikombinatsiooniga. Mingil seletamatul kombel mulle see murtud toonidega variant meeldib. Kuigi kudumise ajal tekkis paar korda selline tunne, et valitud värvid ei tööta.

Järva-Madise kindad II / Mittens

Originaal on pärit Järva-Madiselt ja need kindad on ERM-i varasalves

Järva-Madise kindad II / Mittens

12. nov 2019

Gloriosa Lace Shawl

Mustrimaailma salakudumise sall.

Gloriosa Lace Shawl

Oktoobri alguses sai mul selline sall valmis. Saime jupikaupa mustri kätte, nii et ei teadnud, milline sall sealt lõpuks välja tuleb. Isegi suurust ei saanud täpselt ette ennustada. Nii ma siis võtsin lõpuks maksimumi, millest viitsisin ennast läbi kududa. Tegelikult oleks võinud ühe mustrikorduse veel laiusesse lisada, aga see suurus on ka juba täitsa OK.

Lõng Drops Lace värv 3620, 70% baby alpaca, 30% mulberry silk, 50 g/400 m
Kudumist alustasin 2,5 varrastega, pitsmustri alguses võtsin vardad 2,75.
Lõnga kulus 72 grammi

Salli mõõdud: kõrgus keskkohalt 46 cm, tiivasirutus 146 cm.

Gloriosa Lace Shawl

Mustri autor on Elena Gotlib ja muster asub Ravelry-s

2. nov 2019

Järva-Madise kindad / Mittens

Järjekordne näide sellest, et kudumine on lihtne, pildile panek ülimalt keeruline.
Kindad said valmis juba 4. veebruaril, pildid sai alles nüüd tehtud. Kevadel-suvel vedasin valmis kudumeid suure kotiga maale kaasa, et saaks need kõik pildile püütud, tegelikkus oli hoopis teine. Lõpuks ma loobusin koti edasi-tagasi tassimisest. Eks katsun nüüd tasapisi möödunud talve ja kevade kudumeid esitleda.

Järva-Madise kindad mittens
Järva-Madise kindad
Minu meelest väga armas muster. Originaal on pärit Järva-Madiselt ja need kindad on ERM-i varasalves https://opendata.muis.ee/object/529367

Järva-Madise kindad mittens

Lõngaks Läti Teksrena 100% villast 100g/350m
vardad 1,5
lõnga kulus 60 grammi

Järva-Madise kindad mittens

Järva-Madise kindad mittens

29. okt 2019

Kas porgand on puuvili?

Seekord tuleb hoopis teistmoodi postitus.

Kuidas sai porgandist puuvili?
Loe lähemalt: https://parnu.postimees.ee/2144283/kuidas-sai-porgandist-puuvili

Tegelikult on mul täiesti ükskõik, kas porgandid ja kõrvitsad on puuviljad, juurviljad, köögiviljad või mis-iganes veel. Aga moosi neist saab ja moosi neist tegin. Väga huvitav, miks eurodirektiiv ei luba köögiviljast tehtud moosi moosiks nimetada?

Sel suvel-sügisel on päris palju moose-siirupeid-salateid-mahlasid vaaritatud. Tegelikult tegelen sellise kokkamisega igal aastal. Väike vahe on võrreldes eelmiste aastatega. Nimelt olen vähendanud koguseid, mis ühe korraga moosiks olen teinud. Samas purkide hulk esiku seina ääres ei ole vähenenud. Nimelt võtan korraga väiksemad kogused ette ja proovin iga kord sama moosi pisut teistmoodi maitsenüansiga teha. Selliselt toimides saan moosi kiirelt tehtud, ei pea vaevlema hommikust õhtuni pliidi ääres ning huvitav on ka, milline toodang seekord purki jõuab. Tuleb tunnistada, et kõige tavalisemat õunamoosi sel aastal pole teinudki. Et mis on kõige tavalisem õunamoos? No ikka see kooritud-tükeldatud õunad vähese veega pudruks keeta, suhkur sisse ja moos purki.

No näiteks selline moos, kus potti läks kõik see, mis pildil näha.


Tegelikult ingverit läks pisut vähem, sest suure koguse ingveriga moosi sees ma ei saa lihtsalt hakkama. Väike kogus ingverit aga annab mõnusa särtsu nüansi. Väga huvitav, aasiapärase supi sees pole ingver probleemiks :)
Pildilt puudub pakike moosipaksendajat. Ma pole seda toodet kunagi varem isegi uurinud. Aga nüüd tekkis hirm, et kõrvits teeb moosi liiga vedelaks ning seadsin sammud poodi paksendaja paki järele. Kirjas on, et looduslik pektiin. No miks mitte katsetada!
Selle moosiga sain natuke häda näha. Tükeldasin õunad ja kõrvitsad ära ja lõin kõik ühte potti kokku. Seda liigutust pidin varsti kahetsema. Kõrvits ei kavatsenudki pehmeks keeda. Kahjuks andis saumikser saba, nii et polnud lootustki tükke katki saada. Õun oli juba ammu pudruks keenud, kõrvits ikka krõmps. Minu hommikune lootus, et pliidi ääres veedan mõned tunnid laupäevast, läks vett vedama. Enne ei saanudki moosi valmis, kui kaasa õhtul koju jõudis. Mis nipiga ta saumikseri nõnda kokku sai, et sellega töötada oli võimalik, seda ma ei tea. Ma ise ei olnud nii osav. Aga moos sai tehtud. Ja oi kui maitsev tuli! Päeva jooksul kogunenud frustratsioon sai õnneliku lõpu.
Mis ma sellest moositeost õppisin? Kõrvits tuleb eraldi potis pehmeks keeta ja alles siis komponendid kokku kallata. Mis veel? Saumikser teeb imesid. Moos sai imeliselt kreemine ning üks pakike paksendajat on parasjagu nii palju, et moos püsib vabatahtlikult röstleiva peal. Ah mis, tegelikult kaob moos pea sama kiirelt purgist, kui lusikas suu vahet käia jaksab.

kõrvits

Ega ma täpselt nüüd ei teagi, on see üldse kõrvits, mis moosi sisse läks. Äkki on hoopis ülemäära täiskasvanud suvekõrvits?

Või hoopis porgandimoosi?


Õunad samad, mis eelmise moosi sees. Õunasort on Sidrunkollane taliõun. Minu meelest väga mõnus moosiõun. Hautamisega väga pikalt ei vaevelnud. Uus saumikser tegi kiirelt oma töö ära. Pakike moosipaksendajat läks ka sisse ning väga maitsev kreemine moos sai jälle valmis. Sellise moosi teeb vabalt tööpäeva lõpus ära. Kogused siis sellised, et 9-liitrise poti lõikusin õunu täis, lisasin natuke üle ühe kg porgandeid, ühe sidruni ja näpuotsaga natuke kardemoni. Õunte koorimisega ennast ei vaevanud. Saumikser lööb kõik nagunii peenikeseks kreemiks. Milline kokkuhoid ajas! Oma aia õuna koor on ikka kohe täitsa öko, nii et milleks seda väärtuslikku osa õunast eemaldada.

Üheks lemmikuks on kujunenud õunamoos sidruni ja tšilliga. Seda olen teinud päris mitmed potitäied, iga kord on maitse pisut teistsugune, sest ma ei mõõda koguseid. Mõnikord lisan pisut ingverit ka.
Abikaasal on oma moosid. Temale meeldib õunamoos suure koguse ingveriga, kuhu on natuke sidrunimahla ka lisatud. Tšillit võib ka panna. Vot see moos on minu jaoks liig mis liig. Ainuüksi vänge ingveri lõhn lööb mul hinge kinni. Abikaasa rõõmustab. Vähemalt on olemas sellised moosid, mida mina ei puutu.

Suhkrut panen moosidele väga vähe. Suvel keedan moosi Valgest klaarist, siis, kui seemned hakkavad kergelt pruunikat jumet võtma. Ja juba siis on need õunad nii magusad, et 9-liitrise poti kohta panen kusagil 1 klaasitäie suhkrut. Sidrunkollane taliõun on oma olemuselt pisut hapukam, nii et sinna läheb pisut rohkem suhkrut, aga tempimist alustan ikka klaasitäiega. Siis lisan natuhaaval juurde, kui tundub vähe olema. Moosi keedan üsna vähe aega. Pigem hautan õunatükid pehmeks madalal temperatuuril, siis purustan, lisan suhkru ja maitselisandid, lasen veel natuke aega madalal temperatuuril pliidil olla ning moos läheb kuumutatud purkidesse, kaaned võtan keeva vee seest. Sellist kuuma pole moosidele andnud, et sinna vaht peale tekiks. Siiamaani on moosid alati hästi säilinud.

Siin on väike valik selle sügise moosidest. Tagumises reas kaks siirupit ka, üks on viirpihlaka siirup, teine kreegi-viinamarja siirup.
Eile õhtul tegin loodetavasti selle sügise viimase õuna-tšilli moosi. No vähemalt on rõdu pealt kõik õunad ära moositatud. Aga maalt saab ju alati õunu juurde tuua. :)

Suur kiusatus on purke järjest lahti võtma hakata. Aga tegime sellise reegli, et sööme vaheldumisi, üks eelmise aasta moos ja üks uus moos. Siis jälle eelmise aasta moos, kuniks kapp tühi on. Motivatsiooniks päris hea. Kaks riiulit on juba päris hõredaks söödud.

Nüüd paar pilti silmarõõmust - viirpihlakast.



Vot see on üks väga väärt puukene meie aias. Ma ei teadnud selle aastani, kuidas teda kutsuda. Alles sel suvel sain teada, et tegu on viirpihlakaga. Natuke pihlaka moodi, aga mahedama maitsega. Marjad on suuremad kui pihlakal. Suvel on marjad kenad lillaka varjundiga punased, sügisel mustjaspunased. Sel aastal ei kannatanud marju väga pikalt puus hoida. Kõik asjad said varem valmis kui tavaliselt. Lõuna-Eestis oli väga pikalt kuiv aeg, nii et marjad hakkasid juba augustis krimpsu minema. Esimese laari siirupit tegin juba augustis ära. Teise portsu korjasin septembris. Marjad olid jõudnud natuke tumedamaks minna, aga praaki oli juba väga palju sees. Selle siirupiteoga läks märksa kauem aega, sest kõik kobarad tuli ükshaaval üle kontrollida ja vigased välja noppida. Tegelikult oleks võinud kõik marjad juba augustis siirupiks teha, sest ma ei täheldanud, et hilisem siirup parem või värvilisem oleks saanud. Ainult ajakulu suurenes.
Mahla kättesaamiseks kasutasime õunapurustit ja suurt pressi. Marju oli piisavalt, nii et saime terve pressitäie korraga töösse panna.



Siirup tuli jumalik. Ühe väikese portsu tegin seda kõige tavalisemat siirupit, 1 osa mahla, üks osa suhkrut. Suurem osa tuli pigem mahl suhkrulisandiga. Tempisin suhkru parasjagu selliseks, et kui klaasi põhja panna sorts mahla ning vesi peale kallata, saab mõnusa kosutava morsi, mis pole liiga magus.

Õunamahla sai sel aastal palju tehtud. Õunu oli palju ja väga hea kvaliteediga. Mahlad tulid väga maitsvad. Üks nipp, mida ma kasutan - ma ei keeda mahla, vaid tõstan kuumuse 80 kraadi peale, hoian nõnda 20 min. ning panen mahla kuumutatud purkidesse. Nõnda säilib värske õunamahla maitse paremini kui läbikeedetud mahlal.

Nüüd on siis kuduhooaeg avatud

6. okt 2019

Metsviinapuu randmesoojendajad / Virginia Creeper Mitts

Vaatan aknast välja ja imetlen taamal seisvaid kirjude lehtedega puid. Imeilus aeg on praegu.
Ja siis meenub, et enam-vähem aasta tagasi sai tehtud pilte randmesoojendajatest, kenad värvilised vahtralehed peos. Aga ma ei mäleta, et oleksin nende piltidega blogis eputanud. Kontrollin, tõepoolest pole. Võtan pildikataloogi välja ja mis ma näen, pildid on kõik juba kenasti töötlusest läbi käinud. Polegi rohkem midagi teha, kui mõni sõna juttu juurde kirjutada. Vähe sellest, et pildistamine kipub väga vaevaliselt minema, ma ei suuda isegi blogisse valmis pilte üles panna. Ega see endale häbi tegemine midagi paranda. On juba kuidagi nõnda kujunenenud, et mind huvitab see kudumise protsess rohkem kui valmis tööde esitlemine.

Aga siit need pildid tulevad

Metsviinapuu randmesoojendajad / Virginia Creeper Mitts

Metsviinapuu randmesoojendajad / Virginia Creeper Mitts

Seda mustrit olen kudunud päris mitmed korrad läbi. Mulle see oksaväädi motiiv koos marjadega meeldib väga. Omale tegin mustri sedavõrd lihtsaks, et neid nuppe ma varrastega ei pusi, nupud teen kõik heegelnõelaga. Sedamoodi läheb nupu tegemine märksa kiiremini ja lihtsama vaevaga.

Metsviinapuu randmesoojendajad / Virginia Creeper Mitts

Metsviinapuu randmesoojendajad / Virginia Creeper Mitts
Lõngaks Novita Nordic Wool 50 g/115 m, värv 184 petrool
Vardad, 2,5 ja 3,0
Lõnga kulus täpselt üks tokk.

Metsviinapuu randmesoojendajad / Virginia Creeper Mitts

Metsviinapuu randmesoojendajad / Virginia Creeper Mitts
Metsviinapuu randmesoojendajad / Virginia Creeper Mitts

Metsviinapuu randmesoojendajad / Virginia Creeper Mitts

Sama mustriga on mul mitmed randmesoojendajad veel. Peaks uurima, kas pildid on tehtud