Lodumüts ja kaelus / Beanie and Cowl

Panen siia postitusse kaks asja korraga, mütsi ja kaeluse.
Need ei ole komplektis ja on mõeldud kahele erinevale inimesele, müts tütrele ja kaelus mu emale.
Juhtus nii, et ajasin mõlemad asjad omale üll ja piltidel asjad koos, nii et polnud mõtet kahte eraldi postitust tegema hakata.

Dropsi lehel mustreid lapates jäi silma kaelus 104-43. Tahtsin seda kududa, oli vaja välja mõelda, kellele. Mõtlesin ema peale, et talle kaelused meeldivad (hoiab valutava kukla kenasti soojas) ja oligi ohver leitud, keda oma järjekordse kudumiga üllatada.

Päris üks-ühele juhendit ei jälginud, natuke tegin ikka omaloomingut ka.
Kudusin kaks lõnga kokku:

Eldorado Home handycraft Cameo, värv 6684, 100% villa, 50 g/132 m

Drops Delight värv 06, 50 g /175 m, 75 % superwash villa, 25 % polüamiidi

vardad 3,5

Kaelus istub kenasti, nii et kiidan mustrit. 

 

 

Kaelus seisis juba mitu nädalat nööpide ootel, aga mitte ei leidnud aega, et poodi nööpide järele minna. Kuna oli plaanis ema külastada, siis kallasin oma nööbikarbi kummuli ja leidsin mingisugused nööbid, mis lausa vastu ei karjunud.

Emale kaelus meeldis. Selgus, et emal on kaeluseid kogunenud juba 4 erinevat viimase kahe aastaga. Alles hiljaaegu oli mu õde emale kaeluse kudunud, lisaks veel kaks varasemat, üks minu kootud ja teine emaga kahasse. Aga ema minu kootud kaelust tagasi ei andnud. Nüüd tal lausa nelja kaeluse vahel valida. Õigus kah, ühel õigel daamil peabki valkut olema.

Ja nüüd siis mütsist.

FB Teeme koos grupis jagas Julia kunagi vahvat lodumütsi õpetust. Kooskudumiseni ma ei jõudnud. Kui tekkis mõte tütrele uus müts kududa, siis otsisin juhendi ja lõngad välja, tegin väikese silmuste ümberarvutuse ja mütsi ülemine osa oli kahe õhtuga valmis. Hea kiire kudumine, mis ei seganud televiisori vaatamist.

 

 

Kuna kõrvad kipuvad tuult kartma ning probleem on ka suure koheva juuksepahmakaga, mis kipub kõik mütsid peast ära puksima, siis kudusin mütsi serva kahekordse sooniku.

Kui olin mütsi valmis saanud, ajasin mütsi omale pähe, tegin paar selfiet ja saatsin pildid tütrele. Esialgu sain vastuse, et talle piisab täiesti minu kootud herilasepesa mütsist, aga oli valmis ikkagi mütsi omale pähe proovima. Mis salata, mütsi põhitoon on tütre kampsunist ülejäänud kõng ja see värv talle meeldib.

Lõngad: 

Sloveenia Albin Promotion, värv 110, 50 g/110 m, 100% alpaka

Drops Delight värv 03, 50 g /175 m, 75 % superwash villa, 25 % polüamiidi

Vardad 3,0 

Minu rõõmuks tunnistati müts omaks. Ainult et serva pidin lahti võtma ja sooniku laiemaks kuduma. Sooniku lõpetamiseks kasutasin uut meetodit, mille õppisin ära randmesoojendajaid kududes. See lõpetamine sobib sellisele topeltsoonikule väga hästi.

Eks varsti kuulen, kuidas müts tuult peab ja kas peas ka püsib.

Peaks omale ka midagi sellist kuduma. Fotosessiooni ajal tundus, et müts istub kenasti peas.

Kingikoti salakudumine / Secret knitting

Päkapikkudele kõige kiiremal ajal toimus Mustrimaailma foorumis salakudumine - üks kiire kudum kingikotti.
Võtsin sellest osa.

Esimene vihje läks kähku. Lõnga valikuga pead ei vaevanud. Haarasin sallide kudumise lõngajäägi, panin sellele kõrvale jooksma ühe ülipehme peenikese mohääri ja algus oli kiirelt tehtud. Algus oli paljulubav ja arvasin, et kingikotti see asi ei jõua. Pigem tuleb mulle endale.

I vihje

Kui teine vihje saabus, ei olnud ma enam päris kindel, et ma tahan seda kaelust samamoodi jätkata, nagu õpetuses kirjas. Nimelt selgus, et esimese vihje mustrit tuli mitmed korrad korrata, nii et sellest pidi tulema ehtne torusall, mida saab kaela ümber nööbi abil parajaks sättida. Aga mulle meeldib selline kaelus rohkem, mis hoiab ilma sättimata ümber kaela. Ja nii ma siis harutasin parempidise koe üles, tegin portsu kahandamisi, augurea ja jälle kahandamised ja sooniku ümber kaela. Ja nööbiliist tuli ka.

Ühe asjaga panin siiski mööda. Kas oleksin pidanud ääremustri ja soonikuvahelise osa lühema tegema või üleüldse kõik üles harutama ja palju rohkem silmi üles looma, mõlemad variandid oleksid aidanud. Nüüd aga oli mul pehme ja mõnus kaelus, mis siiski ei sobinud ümber minu kaela.

Kui tütar oma perega külla tuli, näitasin oma äpardunud kaelust teistele ka. Naljaviluks sai kaelus tütretütrele kaela proovitud ja üllatus-üllatus, temale istus kaelus nagu valatult. Tänasin ennast, et suures agaruses kaelust üles polnud veel harutanud.

Aga mul endal pole ikka veel kaelust. :)

Lõng:
Alize Lanagold 800 51% akrüül, 49% vill, 100 g/800 m
värv 684 (helehall)
Lisaks tundmatu mohäär kõrval jooksmas
vardad 3,0 ja 3,5

PS! Tütrele aitäh kaeluse pildi eest. Ma ise veel pildistamiseni ei jõudnudki, kuna ma polnud kindel, et kaelus keraks tagasi ei saa.

Roheline kaelus / Green Cowl

Nädalavahetuse mõnus nokitsemine oli kaelus.
Sõitsime maale emale külla. Tavapäraselt sai ka käsitöö kaasa võetud. Või pigem käsitöökott koos peotäie varraste ja lõngaga. Plaan oli üks kaelus emale varrastele panna.
Proovisin kõigepealt kaks lõnga kokku panna: meriino ja peenemat sorti karvane lõng. Kude jäi pigem õrnake, nii et ema praakis selle valiku välja. Panin siis kaks meriinot ja karvase lõnga koos jooksma, see oli meelepärane kombinatsioon.
Võtsin proovitüki pealt sobiva silmade arvu ja alustasin kudumist. Sooniku probleem - alguses on kude üüratult lai. Kohe nii lai tundus olema, et ei usaldanud mõõtmist, harutasin alustuse üles ja võtsin silmi vähemaks.
Mida pikemaks soonik kasvas, seda rohkem hakkas kripeldama, et esimene variant oli õigem.  Aga nii kindel endas ikkagi polnud, et oleks esimese katsetuse taastanud. Et kui ei sobi emale, otsin mõne lapse, kellele kaelus paras on.
Korra sain veel harutada. Kui nööbiliistu olin juba vaheliti kokku kudunud, susserdasin midagi silmade ja mustriga, nii et nööbiliistu juures hakkas muster metsa kiskuma. Lihtsalt mõistuse vaheaeg jõudis kohale ja patentkoe ridade vahetuse ajal käkkisin mustri ära. Kui mõistus jälle oma koha peale saabus, oli hetkega asi selge. Varras välja, susserdatud read ülesse kuni nööbiliistuni ja kõik hakkas nagu õlitatult klappima.

Tegelikult kaelus ei saanudki liiga väike. Kohe päris paras sai.
Hommikul otsis ema oma nööbivaramust sobivad nööbid ka ette ja soe kaelasoojendaja oligi valmis.
Sel korral läks modelliga kohe väga hästi.
Panin kaeluse kaela ja läksin õue peale kekutama, et näe, ema, mul kaelus kaelas. Abikaasa ajas õue peal parasjagu fotoaparaadiga linnukesi taga ja nagu muuseas oli kaelus ka pildile püütud.

Lõngad:
Nako Elegant 100% meriino, 50 g/250 m, värv 4889, lõngakulu 72 g
Ica Yarns Termico Alpaca, 25% alpaca, 27% vill, 24% akrüül, 24% polüamiid, 30 g/300 m, lõngakulu 24 g

vardad 4,5

Kaelus sai nii pehme, soe ja mõnus, et peaks omale ka samade lõngadega ühe kaeluse kuduma. Lisan kudumise nimekirja...