Muhu sukad / Muhu Stockings II

Eelmise aasta lõpus esitlesin oma esimesi Muhu sukki.
Nüüd saan näidata teist paari.

Miks ma teise paari kudusin?
Nii palju ilusaid mustreid on, mida tahaks suka sisse kududa. Ja eelmisest paarist jäi lõnga veel piisavalt järele. Nõnda siis võtsin mustriraamatud ette ja asusin jälle kuduma.
Võrreldes esimese paariga oli harutamist märksa vähem. Eksisin vähem ja vajalik silmade arv oli eelmise paari pealt võtta. Sellele vaatamata kulus mehiselt aega. Kaks nädalat puhkust läks puhtal kujul kudumise tähe all. Hommikul, kui silmad lahti läksid, haarasin vardad ja lõpetasin, kui väsimusest pikali kukkusin. Ja ega selle ajaga sukki valmis saanudki. Ei jõudnud isegi valge osani välja. Puuduv osa sai juba tööpäevade lõppedes jupikaupa juurde kootud.

Kaks mustritriipu on võetud Hollandi mustriraamatust. Ülejäänud on koopiad vanadelt sukkadelt (abiks olid head raamatud "Meite Muhu mustrid" ja "Eesti silmuskudumine 2 sukad ja sokid).

Südamenkand istuv jalas nii kenasti, eksju

Ja ninaosa on tehtud viltuse otsakahandusega ning siksakilise kahandusmeetodiga.

Mustrilise osa kudumiseks kasutasin Filcolana New Zealand lammeuld lõnga, 50 g/300 m
Jalalaba kudusin valgest sokilõngast 100g/400 m
vardad 1,25
Mustrilõnga kulus 147 g
Jalalabale kulus 61 g lõnga

Kas võtaksin Muhu sukkade kudumise veelkord ette? Lähemal ajal kindlasti mitte. Aga kunagi tulevikus, miks mitte! Ilusaid mustreid on ju veel nii palju.
Vahepeal peaks oma uuele kampsunile nööbid ette ajama (kui õnnestub nööbid üles leida). Haapsalu sall ootab äärepitsi. Ning ideid uuteks tegemisteks jagub. Lõngakuhi ootab hävitamist.

Muhu sukad / Muhu Stockings

Kudujate koopiaklubi kanged naised lubasid 2018. a. sügisel kududa jaanipäevaks valmis Muhu sukad. Väga tore mõte, aga ma ei julgenud oma nime välja hõigata. Piilusin agaralt teiste tegemisi ja kogusin julgust. Kevade poole olin juba vaimselt valmis kuduma, aga laulupidu lähenes. Häbi tunnistada, aga ma ei mahtunud enam rahvariiete sisse ära. Nii et otsustasin Muhu sukkade kudumise mõtte maha matta ja keskendusin uutele rahvariietele.
Kui suur pidu peetud, kaevasin sukkade mõtte jälle lagedale. Korjasin kapist välja olemasolevad peenikesed lõngad ja sondeerisin pinda, kust saada puuduolevad värvid. Koopialõngadele ei õnnestunud kuidagimoodi pihta saada. Hankisin siis vajalikud värvid ja valge lõnga ning asusin Anu õpetuse järgi lõnga värvima. Nõnda sain puuduvad kiperoosa ja oranži lõnga ka värvitud. Jäin tulemusega rahule.
Mõõtsin oma jala kenasti ära ja tegin sukalõike. Otsisin välja targad raamatud ja valisin mustreid. Siis tekkis mul ketserlik mõte. Otsisin üles kuldaväärt Hollandi mustriraamatu ja hakkasin sealt mustreid valima. Kuidas need mustrid meite maale jõudsid? Küllap ikka meremehed tõid kaugelt maalt. Mulle ka toodi raamat Hollandist. Kui neid mustreid seal sirvida, siis on väga palju analoogset Muhu suka mustritega. Ja nõnda siis saigi minu sukale välja valitud kaks mustrit Muhu suka pealt ning ülejäänud on võetud sellest uhkest raamatust. Osad mustrid on üks-ühele raamatust võetud, osasid mustreid kohendasin.

Esimese kukemustriga läksin kohe alguses alt. Kudusin ühe suka kuked valmis ja vaatasin, et kuked kangesti masajalgsed. Ei taibanud kohe sellega arvestada, et kududes läheb muster rohkem laiusesse kui kõrgusesse. Ja suka lõike järgi ei tahtnud sukk päris kenasti ümber sääre istuda. Tegin mustrisse korrektiivid ning kudusin uued kuked. Nüüd kõik klappis. Edasi kudusin ainult jalga proovimisega. Sellele vaatamata sain üksjagu harutada. Kas ei klappinud midagi mustris või ei istunud sukk nii, nagu soovisin.

Mustrilise osa kudumiseks kasutasin Filcolana New Zealand lammeuld lõnga, 50 g/300 m
Jalalaba kudusin valgest sokilõngast 100g/400 m
vardad 1,25
Mustrilõnga kulus 120 g
Jalalabale kulus 54 g lõnga

Üks ebaõnnestumine tuli ikka ka. Ma ei tulnud selle peale, et enne kudumist kõik lõngad läbi pesta. Kui sukad vette panin, värvus pesuvesi sekunditega punaseks ja kohe oli see värv valge lõnga küljes kinni. Sain neid sukki ikka väga paljudest kausitäitest läbi lobistada, enne kui vee puhtaks sain. Aga valge lõng enam puhtaks ei läinudki. Kui enne pesu oli mustri valge ja labajala valge väga ligilähedase tooniga, siis pärast pesu oli mul kaks erinevat valget, mõlemal eri tugevusega roosa jume küljes. Esimese hooga võttis see apsakas igasuguse tuju ära. Sättisin sukad kuivama ja ma ei läinud neid nädala jooksul isegi mitte vaatama.
Aga sellele apsakale vaatamata on sukad mõnusad, täpselt jala järgi, soojad ja värvikirevad.
Pesin järelejäänud ploomililla lõnga läbi ja silmitsen seda mustriraamatut. Tahaks sealt veel midagi kududa. Äkki millalgi...

2020. a. kevadel tuleb ERM-i osalussaalis näitus "Meie argipäeva viduse pidamise aeg", kus saab näha koopiakudumise klubi naiste uhkeid Muhu sukki. See saab vägev näitus olema!

Pättidele tallad alla / Muhu Slippers

Ajasin kahele pätipaarile tallad alla.

Need vahvad sussid tikkis Piret Rünne. Pildid on lisatud Pireti nõusolekul.

Kassikestega sussid tekitasid meie peres elevust. Need on tõesti armsakesed.

Seekordse tallutamisega proovisin ära, mis tunne on, kui nahanõel sõrme torgata. See läheb sõrme sisse nagu sulavõi sisse. Ja verd tuleb pärast päris palju. Ja korra sain nahanõela ka nõelasilma poolsest otsast sõrme sisse. Ma ei ole siiamaani ära õppinud sõrmkübara kasutamist. See abivahend segab mind täiega. Tänasin õnne, et augustatud said erinevad sõrmed.

Muhu pätid / Muhu Slippers

Sain valmis pätid pisikesele neiule. Jala suurus 19 cm.

Nii väikestele sussidele valmis mustrit ei leidnud, niisiis kombineerisin mustri ise kokku.

Eelmisest tegemisest on nahanõel kõndima läinud. Järgmiste susside tegemiseks tuleb uus nõel hankida. Tavalise nõelaga naha õmblemine on täielik piin. Sõrmed on nõela sikutamisest veel mitu päeva tagantjärele valusad.


Loodan, et uus omanik jääb sussidega rahule.

Muhu pätid / Muhu Slippers

Murphy seadused kehtivad täiega. Kui midagi vussi minna ei saa, siis ilmtingimata läheb midagi vussi.


Enamasti mulle ei meeldi asju ette planeerida. Pigem tuleb kõik spontaanselt. Ette planeeritud asjad kipuvad minema oma rada.
Plaan oli, et naistepäevaks saan mõlemad sussid valmis, tegelikkus oli hoopis teine. Etteplaneerimatud asjad surusid ennast vahele ja nii sain teise sussi alles täna liistu pealt maha.

Võin enda üle uhke olla, sest teise sussi tallutasin algusest lõpuni ilma abi ja juhendamiseta ära ja tuli sama hea, kui esimene suss. Hurraa! Sain hakkama ja töö nüüd selge! 


 Sellised nad siis tulid. Kahju, et suurus pole päris õige, aga villase sokiga saab kanda küll.
Ja kuna mul tegemine nüüd selge, tuleb lihtsalt teised sussid õige suurusega teha.


Kui nüüd keelelgi peaks kusagil nr. 24 või 24,5 liistud jõude seisma, siis võib neid mulle pakkuda. Oleksin liistude omamisest huvitatud. Või on keegi, kes saab vahepeal mulle sellise suurusega liiste laenata?

Muhu susside tallutamine

Täna oli siis selline õnnis päev, et sussid hakkavad juba sussi moodi välja paistma.

 Õnnetuseks oli minu valitud muster minu jala jaoks pisut liiga suur.
Mul oli valida, kas teha sussid kellelegi kingituseks ja võtta suuremad pakud või ohverdada osa mustrit ning teha sussid niipalju suuremad, et saan neid ise kanda, aga näiteks villaste sokkidega.
Oleks suured pakud kohe võtta olnud, oleksid tulnud siit sussid kinkimiseks. Aga suuri pakkusid hetkel saadaval polnud ja otsustasin teha ikkagi sussid endale. No pole hullu, külmavares nagu ma olen, villased sokid pole mingi probleem.

Ja minu idee tume mooniõis siseküljele panna laideti teiste poolt täielikult maha. 

Kui kõik laabub planeeritud rada mööda, on äkki nädala pärast sussid valmis!

Muhu pättide pealsed valmis

Jõudsin lõpuks muhu pättide pealsed valmis.
Juba eelmisel nädalal hõõrusin vaikselt käsi ja rõõmustasin, et tikkimine on kohe-kohe valmis.
Siis aga sättisin pealsed kõrvuti ja kõik tundus valesti. Esiteks heledam muster on sattunud sisemise külje peale ja tumedam väljapoole. Siis veel paistis mustri paigutus selline, et vägisi tahaks jalad ära vahetada.

Võtsin siis pisut mõtlemisaega ja joonistasin sussi siseküljele mustrit juurde, nii et siseküljest saaks teha väliskülje.

Tulemus siis selline.

Esimese tikkimistööna pole vist kõige viletsam tulemus. Vähemalt ise jäin lõpuks rahule.

Nüüd jääb teha järgmine etapp - tallutamine.

Tikkimise vaevad / Trouble with embroidering

Ei edene see tikkimine.
 Esiteks selgus, et pole piisavalt vajalikke värve ja avasin "nõiaköögi".
Mitu õhtut sain kerida, nii et muskel valus ja köök paksult auru täis.
Ja teisel värvimise õhtul, kui järjepanu ei õnnestunud õiget punast värvi kätte saada, selgus, et see peenvillane, mille ma ostnud olin, polegi päris peenvillane. Mis koostis seal tegelikult on, ei tea, aga villase värvidega seda õiget tooni kätte ei saagi. Kaasa ärgitusel viskasin värvipotti ka ehtsat maavillast lõnga ning tulemus oli see, mida ootasin. Segasin siis kokku nii villase kui ka puuvillase värvi ja tulemus paranes, kuid lõngadele jääb ikka justkui pisut plastiku välimus.

Mõlemad sussid sain sellele kaugusele, kui pildil näha ja siis korraga hüppas puidust tikkimisraam töö pealt maha.
Kurvastuseks pidin tõdema, et ma ei oska raamiga tikkida. Kas ei oska kangast sinna raami vahele õigesti pingutada või sikutan lõnga muretult liialt pingule, kuid tikitud kohad võtsid kanga lainesse. Võtsin ka plasikust raami kangalt maha, et teist sussi kontrollida. Lainetust oli vähem, kuid ikkagi oli. Vaatasin tehtud tööd küll ühe külje pealt, küll teise pealt, et kas lainetust on piisavalt palju, et töö üles harutada...
Ja tegin raske südamega otsuse, et kõik töö üles võtta... Hea, et niigi läits... et see raam selles etapis maha hüppas...

Uus katsetus tuleb sedapuhku ühekordse lõngaga tikituna, sest mulle hakkas aina rohkem tunduma, et kahekordselt pandud lõng jääb liialt paks ja värvide hajutamine on keeruline. Ja tikin ilma raamita. Ei mingit krookimist-lainetamist. Ju ma siis olen selline kontrollifriik, et pean iga liigutuse üle kontrolli omama.

Muhu pätid / Embroidered Slippers

Koolitusel alustatud töö näeb siis selline välja.

Tekkis soov midagi juurde õppida.
Miks mitte teha endale ehtsad Muhu pätid.

Osalesin täna esimesel koolitusel Rahvakunsti Klubis. Meid oli koos vahva seltskond ja õpetaja oma ala asjatundja.

Õnneks sain poest ka väärt raamatu.
Probleemiks on veel lõngad. Ühte-teist on omal veel vanadest tagavaradest olemas, midagi peab kindlasti juurde värvima.

See oli väga ammu, kui sai Muhu tikandit tehtud. Esialgu ei laabu kõik nii lihtsalt nagu tahaks, aga küllap varsti kõik töövõtted meelde tulevad.