Kirikindad / Mittens

Üle hulga aja sain valmis ühed kirikindad.

Nende kinnaste muster on mul juba ammu meeles mõlkunud. Vaata üht varasemat postitust siit

Võtsin selle postituse fotolt mustri maha (no tont teab, kuhu selle vana kinda vahepeal torganud olen), lõin silmused vardale ja sellised need kindad saidki.
Silmi lõin vardale rohkem, kui näidiskinda peal, sest plaan oli teha pisut suuremad kindad.

Kui kindad juba valmis olid, tuulasin natuke arhiivikinnaste seas ringi.
Tahtsin teada, kust see muster pärit on. Minu näidiskinnas siis Võrumaalt pärit.
Sarnase põhimotiiviga kindaid leidsin mitmeid
Märjamaa, vesikilgikiri: http://muis.ee/museaalview/528969
Tartumaa: http://muis.ee/museaalview/528836
Piirkond teadmata: http://muis.ee/museaalview/506095
Märjamaa, Sipa: http://muis.ee/museaalview/504330
Pärnumaa, Kihnu: http://muis.ee/museaalview/868433
Pärnumaa, Tõstamaa: http://muis.ee/museaalview/502603
Kõik ridamisi kenad kindad, aga muster pole täpselt selline, mille kindalt maha võtsin.

Ja lõpuks jõudsin sama mustrini
kindad Setomaalt: http://muis.ee/museaalview/1796547
Värv on hoopis teine ja randmeosa teistmoodi. Kuna ise kudusin musta-halli- valgega ja eelnevad muuseumikindad olid ka pigem sinnakanti toonidega, siis Setomaa kinnas on hoopis teise iseloomuga. Ei saa salata, mulle täitsa meeldib. Mine tea, äkki koon kunagi selle värvikombinatsiooniga kindad ka valmis.

Kirju patentkude, sall / Multicolour Brioche, Scarf

Kahevärvilist patentkudet olen juba koolipiigana kudunud. Kudusin omale mütsi ja salli. Ja ühe uhke kampsuni, mis pärast pesu põlvini venis.
Siis tuli pikk vahe, kuni sel kevadel tegin lihtsa salli.
Proovisin alguses patentkoes mustrilist salli teha, kuid mustrit ette võtta polnud ja pildi järgi pusimine ei andnud rahuldavat tulemust. Parem pool jäi OK, kuid pahem pool mulle ei meeldinud.

Sel kevadel tõin USA reisilt kaasa Nancy Marchanti ülivinge patentkoes kudumite raamatu ja selle raamatu abiga kudusin tütrele salli, mis sobib pruunides toonides mütsiga suurepäraselt kokku (vaata eelmist postitust).

Salli idee tekitajaks olid lõngad. Nimelt sellest musta-valgekirjust lõngast kudusin omale sviitri (ehk saan ka selle kudumi ükskord pildile) ja lõnga jäi piisavalt palju järele. Pruunikate toonidega lõng oli ka sviitrile mõeldud, kuid sinna ma seda ära ei kasutanud. Ja kuna lõng on oma olemuselt väga mõnus ja pehme, sai sellest lõngajäägist sall.

Salli algus oli pisut vaevaline, sest esimeste ridade kudumise ajal kippusid silmused ennast väga suvaliselt ümber varda keerama ja raske oli aru saada, milline asend see õige on. Paar korda kippus asi nii metsa minema, et harutasin alustuse üles ja läksin uuele katsele. Ja esimestel ridadel on ka keeruline aru saada, mis värviga mispidi silmust teha. Tütar kõrvalt uuris, kas see asi on seda pusimist väärt. Aga kui salli oli paari mustri jagu kõrgusesse kasvatatud, arvas ta, et oli pusimist väärt.
Kuna mõlemad lõngad on kirjud, tumedast heledani välja, siis ei saagi tegelikult öelda, kumb pool nüüd see õige ja kumb pahem pool on. Nagu tütar kommenteeris, siis on meeleolusall. Vastavalt meelolule siis kas üks või teine pool sallist pealmiseks keerata.

Ja ega ma ilma suurema harutamiseta ikka hakkama ei saanud. Sall oli pea poole peal, kui avastasin, et üsna alguses olin ühed keerud valesti kokku kudunud. Ei jäänud muud üle, kui pidin salli veani üles harutama.

Mustrilise patendi kudumine on ülimalt maagiline tegevus. Selle kinnituseks mainin, et uue mustriga sall on juba varrastel.

Lõng:
Austermann Murano Lace 100 g/400 m, 53% uusvill, 47% akrüül, värvid 004 ja 012
lõngakulu 144 g
vardad 3,5

See on nüüd selline lõng, mida ma e-poest ilma katsumata kindlasti ostnud poleks. Aga kui Karnaluksis sellest lõngast mööda jalutasin, siis pugesid need kerad vastuvaidlematult korvi sisse. Väga mõnus lõng on.

Herilasepesa 7, 8 ja 9 / Wasps Nest Hats

Herilasepesasid on kootud  praeguseks juba 9 tk. (Tegelikult on mitu tükki rohkem valmis kootud, aga neid, mis kerasse tagasi on saanud, arvesse ei võta.)
No mis teha, kui need istuvad peas nõnda hästi!

Roheline herilasepesa

Seda hakkasin kuduma veel siis, kui ilm oli üsna sügisene.

Aga üldsegi mitte nende lõngadega, mis siin pildil näha on.
Soov oli saada rohelistes toonides sügisese ilma müts. Kaevasin oma lõngavarudest välja rohelised toonid ja hakkasin proovilapikesi kuduma. Enam ei mäletagi, kui mitu varianti sai ära proovitud, enne kui sõelale jäi Nako Elegant 100% meriinovillane, 2 erinevat tooni rohelist. Mitu korda sain alustatud ja üles harutatud, sest ääresoonik ei saanud sellise tugevusega, nagu meeldis. Lõpuks sain mütsi valmis, aga see ei istunud nõnda peas, nagu vaja. Kas lõng polnud see või hoopis tunne oli vale, aga tõstsin mütsi kõrvale ja see õnnetuke ootab siiamaani keraks tagasi saamist.

Vahetasin lõngad välja. Jälle mitmed proovikudumised, kuni valikusse jäid Lang Yarns Mille Colori Socks & Lace ja Ice Yarns Termico Alpaca.
Seda mütsi sain kolm korda kududa. Esimene müts ei tahtnud hästi peas püsida. No ei olnud õiget tunnet. Teine müts sai liiga laia soonikuosaga. Sain jälle mütsi üles harutada. Kolmas müts oli juba peaaegu õige, aga tahtis kõrgust juurde saada. Päris kõike enam üles harutama ei pidanud. Alumised kaks rulli jäid paika. Kui lõpuks mütsi valmis sain, oli suur kergendus. Kui mitu nädalat ma mütsiga jauranud olin, kes seda enam mäletab. Igatahes sügisest oli vahepeal sügav talv saanud. Aga ega kevad ju mägede taga pole :)

Lõngad:
Lang Yarns Mille Colori Socks & Lace, 100 g/400 m, 75% uusvillane, 25% polüamiid, värv 870016
lõngakulu 32 g
Ice Yarns Termico Alpaca, 25% alpaka, 27% vill, 24% akrüül, 24% polüamiid, värv Grey Melange, 30 g/300 m
lõngakulu 16 g
Varras 4,0

Pruunides toonides herilasepesa

 Novita USVA ja Drops Delight lõngadega mütse olen juba eelnevalt 4 tükki valmis kudunud. Eelmistest mütsidest oli vaja pisut väiksema ümbermõõduga müts kududa. Võtsin oma vana mütsi ette, lugesin silmad kokku, mõned silmad arvestusest maha ja kudumine võis alata. Aga midagi läks ikkagi väga valesti. Muudatus eelmiste sarnaste mütsidega oli teistsugune soonik alumises servas. Müts tuli liiga väike. Kude tundus ka kuidagi jäigem, kui varasemal mütsil. No selge, tähendab see enesepiitsutamine, et koo tihedamalt, oli vilja kandnud. Võtsin jämedamad vardad ja tegin uue sooniku. Ikka kude liiga tihe. Veel jämedamad vardad, ikka oli soonik liiga kitsas. Ma ei saanud enam midagi aru. No tõesõna, enam ei oska mütsi kududa!
Harutamine, harutamine, harutamine... lõputu ring.
Lugemine läks sassi, mitmenda katse mütsiks tegin.
Kui sain lõpuks mütsiomaniku ja mütsi kokku viidud, selgus tõsiasi, et müts sai liiga suur!
Tänasin õnne, et lõngad olid ära katkestamata. Müts sai jälle keraks. Võtsin pool numbrit väiksemad vardad ja tegin sama silmade arvuga uue mütsi. Muidu sai seekord kõik hea, aga üks rull jäi mütsi kõrgusest puudu. Jälle pool mütsi üles harutada ja uus lõpetamine. Seekord tõesti lõpetamine.

Lõngad:
Novita USVA 100 g = 140 m (75 % villa, 25 % polüamiidi), värv 884
lõngakulu 62 g
ja Drops Delight 50 g = 175 m (75 % superwash villa, 25 % polüamiidi), värv 10
lõngakulu 36 g
vardad 4,5

Üks varasem herilasepesa on veel näitamata.
Olgu siis selle mütsi pilt ka blogis olemas.

Lõngad:
Drops Eskimo 50 g/50 m, värvid beež ja pruun, lõngakulu kokku 92 g
Drops Delight 50 g/175 m, värv 04, lõngakulu 18 g
Vardad 6,5

See müts sai kootud mulle endale, aga tegelikult läks hoopis teisiti. Ema tuli mulle külla. Kurtis, et kukal ja pea valutavad. Otsis endale kuklasse midagi sooja. Mul oli see müts just valmis saanud ja nõnda ma selle mütsi talle pähe pakkusin. Et äkki on peal hea. Oligi hea. Ja nõnda see müts ema omaks saigi.

Minu Soktoober

FB Käsitöö grupis sai oktoobrikuu endale uue hellitusnime: Soktoober.
 Kuulutati välja sokikudumise võistlus koos auhindadega.

Võistlustingimuste järgi kvalifitseerusid sokid, mis on kootud oktoobrikuu vältel. Minu sokid olid selleks ajaks juba valmis. Spetsiaalselt ilma vajaduseta polnud plaanis sokke vorpima hakata. Nii et minu plaan oli võistluses mitte osaleda.

Aga samal ajal oli Mustrimaailmas salasokkide kudumine ja mina alustasin oma sokid justnimelt oktoobris. Postitasin oma ainsa kvalifitseerunud sokipaari võistlusele. Käisin aeg-ajalt sokialbumit piilumas ja imetlesin nobenäppusid. Tublimatel tuli sokke kui Vändrast saelaudu - päev ja sokipaar. (minu lapiliste peale kulus koos harutamistega tervelt 8 õhtupoolikut)
Samas oli tore vaadata, kuidas see lipi-lapiline ja erivärviline sokipaar rahva seas elevust tekitas. Aga et sealt mingi auhind minule potsataks, seda ei osanud ma parimas unes ka ette näha.

Nimelt tuli mulle ühe sponsorfirma auhind - kaks tokki imepehmet-siidist laamalõnga firmalt Woolmint. (Kes tahab endale soetada väärt lõngasid, soovitan kindlasti selle firma e-poodi külastada.)

Uudist kuuldes tänasin õnne, et parasjagu istusin, muidu oleks vist pikali kukkunud.
Nüüd ma siis istun, klaviatuuri kõrval kaks imepehmet kerakest, mida on nii tore vahepeal silitada ja vastu põske suruda. Teraapia missugune!

Aitäh, Anniki ja tema meeskond!

2 sviitrit / 2 Sweaters

Õues juba rohkem kui nädala jagu lumehanged, aga mul on arvutis veel sügisesed pildid, mis pole blogisse jõudnud.

Tellisin oma sviitri jaoks Malabrigo lõnga. Tellimise lehel oli värvinäidiseks sinakas-hallikas toon. No midagi mere värvigammast. Kui lõnga kätte sain, olin väga pettunud. Seal oli rohelist ja kollast tooni väga palju sees. Ja ei midagi hallist toonist. Üldmulje hoopis teine, kui lootsin näha. Olin täiesti kindel, et see pole värv, mis mulle meeldiks. Kui praegu Malabrigo lehel selle tooni värvinäidist vaadata,  siis on see lõng pigem lillakates toonides. No telli siis sobiva värviga lõnga!
Kuna ma oma seljas seda värvi näha ei soovinud, sai üks tütardest omale sviitri.

 Malabrigo Silky Merino, 881 Lluvia
51 % siidi
49 % meriinovilla
50 gr/136 m

Lõnga kulus 222 grammi
varras 3,0

Selle sviitri kudusin tavapäraselt alt ülesse, eraldi tükkidena ja õmblesin kokku.

Lõnga jäi palju alles. Kohe peaaegu et niipalju, et saaks teise sviitri ka kududa. No natuke jääks puudu. Mul oli olemas 1 tokk 866 Arco Iris lõnga ja oma olemuselt sobitus see sinna Lluvia kõrvale hästi. Nõnda saigi teine tütar ka omale kudumi selga. Ainult et teist värvi triibud said sisse kootud.

See sviiter on kootud ülalt alla, ühes tükis ja varrukad on kohe külge kootud.
Lõnga kulus 250 grammi
vardad 3,0

Lõng on oma koostiselt ikka super-lux. Kui vaid saaks lõnga tellides kindel olla oma värvivalikus...