Emadepäeva sokid 2023

Ei hakka siin meelde tuletama, millal emadepäev oli. Pildid sokkidest tulevad nüüd. Parem hilja kui mitte kunagi, eksole.

Need kõrge säärega sokid said kootud Noviest- loome ja koome FB grupis. Ja ikka nii, et iga hommikul saime väikese jupikese mustrit, mille järgmiseks hommikuks ära kudusime ja siis oli jälle põnev oodata, mis järgmiseks tuleb. Kudumine läks libedalt. Otste sisseajamine ja viimistlemine jäi sügist ootama.

Muster: Niina Laitinen

Lõng: Novita Wool Rescue, 100 g/200 m, 75% villa, 25% polüamiidi, värv 780
Vardad 3,5

Lõnga kulus 162 grammi.

Mu õeraas / Siskoni Mun

 Nende sukkade muster on pärit raamatust "Villaste sokkide uus aasta", autor Niina Laitinen.

Raamatu soovitus olid peenemad lõngad, aga mul on kudumiskäekiri ilmselt märksa tugevam kui Niinal, nii et valisin kohe jämedamad lõngad ja õigesti tegin. Ma ei saanud nii värvikirevaid sukki, nagu Niina kudus, sest sellise jämedusega lõngad, mis minu valikusse kuulusid, polnud nii värvikirevad. Aga miks ka mitte sellist värvi liblikad. Muidugi tagantjärgi tarkusena oleks võinud põhilõngaks võtta täiesti valge, siis oleks liblikad rohkem eristunud. Huvitaval kombel ei tundu see põhilõng selle sinise-lilla kõrval üldse beež, vaid tundub hoopis hallina.

Lõngad: Novita Nalle, 75% villa, 25% polüamiidi, 100 g/260 m, värv 61 meleeritud beež, kudusin ära 110 g
Novita Kajastus, 75% villa, 25% polüamiidi,100 g/280 m, värv 812 Sadekuuro,
kudusin ära 64 g lõnga

Vardad 2,5

 

Karamell / Toffee

Blogis on kevadest saadik suur vaikus olnud. Katsun ennast parandada. Kudunud olen vahelduva eduga ja midagi olen isegi vahepeal valmis saanud.

Selle kampsuni kudusin tütrele sünnipäevaks. Vähemalt oli eesmärk vardad töös hoida.

Kudusin ülalt alla. Mustri algne idee tuli internetiavarustest, aga kui proovilappi hakkasin kuduma, selgus, et muster on vigane. Panin mustri kõrvale ja aretasin ise midagi edasi. Läksin algsest pildist üsna kaugele ja see variant, mis varrastele läks, tundus täitsa kobe olema.

Õlad tegin ripskoes ja lühendatud ridadega.
Varrukat alustasin mitu korda, enne kui sobiva variandi leidsin. No see mind enam üldse ei üllata. Jätkan traditsiooni ühele kampsunile kolm varrukat :)

Et varruka kudumine liiga igavaks ei läheks, panin ühe mustrikorra ülalt alla jooksma.

Külje laienduseks ajasin mustri lahku ja tegin pahempidised lisasilmused mustri keskele ning jätsin parempidise silmarea külgjoont markeerima. Kaenla alt ei hakanud silmi üldse kokku võtma, sest see muster hoiab ise natuke kehasse.
Nööbiliistu kudusin eraldi külge ja tegin lühendatud ridadega lisaridasid, et nööbiliist kiskuma ei hakkaks. Ja nööpaugud tegin üsna suured, et saaks natuke suuremaid nööpe valida.

Nööpe otsides olin meeldivalt üllatunud, et valikut oli. Poodi minnes eeldasin, et seda värvi lõngale sobivate nööpide leidmine on ilmvõimatu.
Valikut oli seekord isegi liiga palju. Kui tavaliselt vaevlen nööbiseina ääres seetõttu, et ei suuda sobivaid nööpe leida, siis seekord oli mul korv nööbitorusid täis. Ja siis olin hädas, mida võtta ja mida jätta. Valisin lõpuks kirjud nööbid. Mulle tundus, et nendel nööpidel oli kõige sarnasem toon lõngaga ja väike muster ei tee ka ju paha, eksole.
 

Lõng: Novita Nordic Wool, 100% villa, 50 g/115 m, värv 629 tofee (siit tuli ka kampsunile nimi)
Vardad 3,5

Kudusin ära  430 grammi lõnga