Väike-Maarja kindad

 Postitan ühe järjekordse Muis-i leiu, Väike-Maarja kindad. Need kindad tõmbasid tähelepanu sellepärast, et väikese pildi pealt ei saanud üldse aru, mis kindaga tegu on. Pilti suuremalt lahti võttes selgus, et originaalid on üsna kehvas seisus, sellised räbalakesed, muster vaevu arusaadav. Nüüd tekkis hasart, et kas suudan sellest muuseumikindast midagi välja võluda. 

Lõngakastis oli mitmeid punaseid ja halle lõngu valida. Aga seda päris head halli ei olnud. Oleks tahtnud ühtlasemat ja tumedamat halli, aga kõik valikud olid kirju-mirjud, mõned heledamad, mõned tumedamad. Lõngakerasid kõrvutades valisin siis tumedama kirju halli ja keskmisest natuke tumedama punase.

Kuduma hakates ei olnud kindel, kas see valik mulle meeldib. Aga otsustasin kindad valmis kududa. Lume lükkamisel pole ju palju vahet, mis värvi kindad on. Kududa polnudki niiväga lihtne vaatamata lihtsale mustrile. Lihtsalt värvid sulasid lambivalgel kokku, nii et pidi silmi pingutama, et üldse aru saada, mis värvi lõnga on vaja mustrisse visata.

Kui pildistamiseks said kindad kotist välja võetud, oli üllatus päris meeldiv. Kui toas sulab muster kokku, siis õues päikese käes läheb punane armsalt särama. Üldmulje polegi nii hull, kui arvasin.
 

Lõng - Teksrena 100% villane, 100 g/350 m
vardad 1,5
kudusin ära 90 g/315 m lõnga

Ringil 96 silma
Kinda laius: 11 cm
kinda pikkus: 28 cm
pöial 4,4 cm lai ja 7,7 cm pikk

 

Tartu kindad

 Üllatusena leidsin kindakarbist siiamaani blogimata kindad. Otsing Ravelry-st näitas, et märk on maha jäetud. Kindad kudusin 2024. a. jaanuaris. Näitan siis need ka laiemale ringile ette.

Originaalid asuvad muuseumis, ERM A 632:225/ab.
Originaalid on kogutud Tartu linnast ja näevad üsna räbalad välja. 

Kindad on kootud 1,5 varrastega ja Teksrena villasest lõngast (100 g/350 m).
Ringil 80 silma.

Lõnga kulus 76 g ja 266 m.

Kinda mõõdud: laius 10 cm, pikkus 27 cm, pöidlaavast tipuni 14,5 cm. 
pöial  - pikkus 7,5 cm, laius 4,2 cm.
 

Setu kindad

 Kolmas paar, mille välismaa muuseumist otsustasin koju kududa, on jälle Setu kindad, sedapuhku Soome muuseumist.

Järjekordsed värviplahvatused. Kuigi võrreldes eelmise paariga, siis need eelmised,  lihtsama mustriga Setu kindad meeldivad mulle isegi rohkem.

Ka need kindad on äralõigatud otsaga lõpetamisega.

Lõng - Teksrena 7/2
vardad - 1,5
lõngakulu: 82 g/287 m

Siia lõppu siis kolm paari kindaid rõõmsasti koos.

Seal välismaa muuseumi kataloogis jäi veel nii mõnigi kindapaar silma. Küllap otsin sealt veel, mida koju kududa.

Setu kindad

Järgmiseks kindapaariks, mida välismaa muuseumist koju kududa, valisin Rootsi muuseumist Setu kindad. Muuseumipilt ei olnud suurem asi, kuid nägin nendes kinnastes suurt potensiaali.

Silmade arvu järgi otsustasin, et optimaalseks valikuks on 7/2 Teksrena lõng. Õige valik.
Kõik värvid olid oma varudes olemas. Ainus lõng, mis oli pisut kahvatum, oli lilla. Aga kuna poodi uue lõnga järele minna ei olnud mingit soovi, läks see kahvatum lilla käiku.

Ma ei pidanud oma valikus pettuma. Mulle need kindad meeldivad kohe väga-väga.

Setu kinnastes on seda värvirõõmu, lausa värviplahvatust. Seda on vahepeal hingele väga vaja.

Nendel kinnastel on traditsiooniline Setu kinnaste lõpetamine, tipp ei ole terav, vaid on "ära lõigatud". Iseenesest käes väga mugav.

Vardad 1,5.
Lõng 7/2 Teksrena
Kudusin ära 82 g/282 m
 

Vigala kindad

 Nende kinnaste aluseks on võetud Vigala kindad EVM E 309:55/ab, link muuseumikogusse: https://www.muis.ee/museaalview/1263629

Nende kinnastega on selline lugu, et neid saab lähemalt vaadata näitusel alates 12. märtsist, Pikk tn 22, Tallinnas.
Kudujate Koopiaklubi naised olid vahepeal jälle hästi tublid ja kudusid näituse tarbeks hulga Vigala kindaid ja ka Muhu sõrmikuid. Minu kudumiseks valitud kindapaar ei ole väga traditsiooniline Vigala kinnas. Seda põhimustrit on seal kootud küll, kuid teiste värvidega. Sinist tooni on Vigala kandi kinnastes ikka päris vähe. Ja sellist vitsa ei kohta ka eriti tihti.

 Mulle see värvikombinatsioon meeldis väga ja nii ma sellised kindad kudumiseks välja valisingi.
Muuseumi originaalil on kootud käelaba küljelaiendus. Minu käsi on aga nii pisike, et küljekahandust polnud mõtet kududa.
Alustasin kahevärvilise vitsalise loodusega pöidla tagant. Labaosa lõpetus on kolmetahiline ja mustrisse kootud.

Vitsa harutasin ka ühe korra üles. See kude on põhimustrist igal juhul venivam ja serv jäi liialt lai. Nii et vitsa jaoks võtsin silmi vähemaks.

Panin siia pildi, kus üks kinda vits on tagurpidi pööratud. Mulle meeldib see pahempidine külg ka väga.

Kudumiseks kasutasin Filcolana New Zealand Lammeuld lõnga, 100 g/600 m, 100% villane
Vardad 1,25.

Peenikeste varrastega on paras ikaldus.
Kaks komplekti oli korraga kasutuses ja mõlemast komplektist üks varras läks abikaasa kätte ülelihvimisele. Üks hetk hakkas lihtsalt lõng takerduma ja kui lähemalt uurima hakkasime, selgus, et varraste pealmine kiht hakkab maha kooruma. Alguses sai karedamaid kohti üle lihvitud, aga mida rohkem lihvida, seda karedamaks varras läks. Ei jäänudki muud üle, kui vigased vardad täielikult üle lihvida ja pealmisest kattekihist vabastada. Ilmselt on aja küsimus, millal järgmised vardad karvaseks lähvad. Olen kuulnud, et kattekihi koorumine on viimase aja varraste probleem. Ma pean kurvastusega tõdema, et mul on juba üsna vanad vardad. Ja probleem lõi ka nendel välja. Kurb. Normaalset asendust pole vähemalt praegu kusagilt võtta.

 

Pöide kindad

Kudumise aluseks on võetud muuseumikindad ERM A 509:2970

Muuseumikindad kudus Ekaterina Silla (sünd 1850)Saaremaal, Laimjala valla Paio-Kurla (Paju-Kurdla) külas Putti talus. Kudumise täpne aeg teadmata.

Algselt soovisin kindad kududa emale. Nimelt on tema juured pärit sealt piirkonnast, üsna lähedalt. Aga nagu ikka kipub juhtuma, kõik ei sujunud nii, nagu plaanisin.

Kõigepealt lõngade valik tekitas probleeme. Teksrena 7/2 lõngad olid justkui olemas, aga kui muuseumikinda suurelt ette võtsin, siis selgus, et labaosas pole mitte must lõng, vaid hoopis mustjaspruun. Seda värvi mul aga polnud. 8/2 lõngad samuti olemas, välja arvatud see mustjaspruun. Uurisin internetist, et kas on kusagilt võimalik tellida emba-kumba jämedust, aga kus seda varem oli olnud, siis hetkel lõng välja müüdud. Üritasin ise värvida, aga nojah, pakendi sees ei olnud tumepruuni värvi puru. Seda värvimise saagat saab lugeda varasemast jaanuarikuisest postitusest.

Tartu Aardla lõngapoe riiulipildilt justkui paistis tumepruuni lõnga. Kuna õnnestus üks Lõuna-Eesti sõit teha tööpäeval, siis põikasime Tartust läbi ja oh imet, seal oli täitsa õige 8/2 lõng olemas.

Niisiis, kudumine võis alata. Oi, kuidas mulle meeldib selle kinda randmeosa. Sellist lainelist rannet ma polegi varem kudunud.

Saaremaa kindad on üsna lühikese randmega. Kuna tean, et emale meeldivad pikemad randmed, siis nendele kinnastele lisasin mustrikordasid juurde.

Kindad said valmis. Kindaid üle andes selgus aga tõsiasi, et minu käsi on ema käest palju pisem. Kuna kindad mulle parajad, siis ilmselgelt on need kindad emale kitsad. Ups, saingi kindad omale ja emale tuleb uued kududa. Ilmselt 7/2 lõngast kududes oleks parajad kindad saanud. Aga mis teha, kui õiget värvi lõnga polnud.

Lõng: 8/2 100% villane (100 g/400 m)
vardad 1,25

 

Helme kindad

 Lappasin kindaraamatuid ja mõtlesin, millised kindad järgmisena varrastele luua. Ees oli Eesti silmuskudumine, 3 raamat. Jõudsin Helme lillade kinnaste juurde ja pilk naelutus sinna. Muster pigem ei olnud oluline, olulised olid värvid. Lilla ja tumesinine ning ranne lilla-kollane-roheline. Ma ei saanud sellelt värvikombinatsioonilt pilku ära ja otsus oli sündinud, minu järgmine kuduprojekt on see. Ja kindad minule, sest mul on punakaslilla jope.

Rõõmustav oli ka see,  et mu lõngavalikule ja varrastele sobisid need kindad üks-ühele. Suurepärane!

Abikaasa vaatas mu tegemist kaugemalt ja märkis ära, et jube kribu muster on. Tõepoolest, see muster ei kuulu mu lemmikute hulka, aga ma oleksin mistahes mustri sinna värvikombinatsiooni sisse kudunud. See oli kohe nii õige!

Tõepoolest, see kribu muster jooksutas vahepeal aju kokku, et kuhu poole nüüd mingit värvi silmust teha. Panin mõned korrad mööda ka ja sain tagurpidi tagasi kududa. See pole muster, kus silmad pigem televiisori ekraanil püsivad. Lased mõtte korra lendama ja järgmisel ringil avastad, et oled jälle mingi silmuse vale värviga teinud.

Lilla ja sinine lõng on Teksrena 100% villane, 100g/350m
kollane ja sinine on taimedega väevitud
vardad 1,5
lõnga kulus 69 grammi.

Muuseumikindaid saab vaadata siit: https://www.muis.ee/museaalview/562359

 

Pööninguleid

Sügisel otsisin taga veekanistreid, et transpordi jaoks õunamahla sisse panna. Teadsin, et pööningul peaks kanistrite tagavara olema. Kahjuks kanistreid ei leidnud. Küll aga jäi silma üks pisike kindaräbal. Minule see tuttav ei tundunud, nii et näitasin räbalat emale. Ta kinnitas, et tema pole seda kinnast kudunud, vaid see on kootud minu Lätis elanud vanaema poolt ja kellelegi minu vendadest või hoopis õe kinnas.

Nüüd pean vist natuke selgitama vanaema tausta. Vanaema (ja siis ka minu isa) pere elas Vana-Laitsna vallas, mis kuulus kunagi Võrumaa koosseisu aga Vabadussõja järel Lätiga maadevahetuse käigus läks see piirkond Lätile. Ja mu isa sündis juba Läti territooriumil. No küll oli seletamist, kui meil kodakondsuse määramine käis. Isa oli hädas ja mina olin hädas. Läti kodakondsus - palun. Aga Eesti kodakondsust ei saa! Ei lugenud midagi, et kunagi kuulus see piirkond Eestile ja pere oli läbi-lõhki Eesti pere, juured kõik Mulgimaalt ja Karulast. Isa sai lõpuks kodakondsuse eriliste teenete eest, mina aga pidin teisi kanaleid kasutama, sest isa kaudu mulle Eesti kodakondsust ei antudki. Ema ei sobinud ka kodakondsuse saamiseks, kuigi ta on läbi ja lõhki eestlane. Sünniaeg jäi määramise daatumist valale poolele. Lõpuks sain kodakondsuse oma Saaremaalt pärit vanaisa kaudu. Aga enne oli oi kui palju võitlemist ja paberitega sebimist.

Nii et need kindad on kootud täitsa eestlase poolt, mis sest, et asukoht Läti territoorium. Kust see kindamuster pärit on, ei tea, pole enam võimalik küsida. Kas vanaema mõtles selle mustri ise välja või oli tal mingi eeskuju ees, võta sa nüüd tagantjärele kinni. Igatahes pole ma seda mustrit varem kusagil kohanud. Ääretult lihtne muster kududa, mustrikordus vaid 4 silma. Kootud on see räbal ilmselt vanaema lammaste villast. Ise ta ketras, korrutas ja värvis lõnga. Kinnaste värvivalik läheb väga sinna Kagu-Eesti ja Setomaa piirkonna poole.

Pakkisin räbala kilekotti ja võtsin linna kaasa. Kui tuli üleskutse kanda Vabariigi sünnipäeval ehtsaid Eesti kindaid, otsisin oma räbala välja ja asusin kuduma. Ma tahan 24. veebruaril kanda justnimelt neid kindaid, sest see on minu jaoks väga oluline.

Peaks sellele mustrile mingi nime välja mõtlema. Vanaema lillepeenar? Naabri aed? Lilleaed?

 Lõngaks Teksrena 100% villane, 100g/350m
vardad 1,5
lõnga kulus 69 grammi.

#kannaneestikindaid

 

Vormsi kindad

 Sain tellimuse kinnastele. Ette sain värvid, mida kasutada: sinine-must-valge. Ja et oleks klapiga kindad. Kõik muu jäi minu otsustada-valida.

Klapiga kindaid ei taha väga keeruka mustriga teha, et oma elu mitte liiga keerukaks elada. Ja siis meenus mulle üks muuseumiräbal Vormsilt. Oli musta ja valge lõngaga. Kas seal ka sinist oli, seda ei mäletanud. Aga kui olin räbala Muis-ist üles otsinud, nägin seal ka sinist värvi. Vähe küll, aga oli olemas. Ja kuna veel praegu on Hiina kalendri järgi jäneseaasta, siis oli muster leitud.

 Siis meenus, et olen seda mustrit kusagil kindaraamatus näinud. Väike otsimine ja muster oli olemas, nii et polnud räbala pealt vaja maha joonistama hakata.

Kudumisel juhtus väike äpardus ka. Olin juba pöidlaaugust jupp maad edasi jõudnud, kui jäin neid jäneseid pika pilguga takseerima. Kuidagi väga näljased jänesed olid mu kinda peal, üldse mitte sellised, nagu Muisi pildil. Võtsin raamatu ekraani juurde ja hakkasin rida realt mustrit originaaliga võrdlema. No muidugi, raamatus oli muster vigane. Kohe mitme silma jagu mitmel real. Nii et ei saanud lihtsamalt. Joonistasin raamatu mustri õigeks ja harutasin oma jänesed üles.

Pildistamise jaoks ajasin kindad omale kätte. Mulle on need kindad natuke pikavõitu, aga pildid said ära tehtud.

Muis-is ringi liikudes leiab seda põhimustrit päris paljudest piirkondadest. Ka minu Lätimaal elanud vanaema varustas kogu meie peret sellise mustriga kinnastega. Igaüks sai muidugi erineva värvikombinatsiooniga kindad. Nii et täitsa lapsepõlve muster. Lisaks veel väga lihtne ja mõnus kududa.

Lõngaks Teksrena 100% villane, 100g/350m
vardad 1,5
lõnga kulus 109 grammi.

 Originaalkindad Muis-is: https://www.muis.ee/museaalview/995167

Petseri kindad, klapiga

Sel aastal sain ühe toreda kindatellimuse. Soov oli saada samasugused kindad, nagu olen juba varem kudunud, aga et oleks sobilikud mehe käele ja et oleks klapiga kindad. Ja kinnaste sihtkoht on Holland.

Pusimist oli palju. Esiti sain pildi käest, mis pidi neid kindaid kandma hakkama. Pildi järgi arvasin, et ilma pöidlakiiluta vist välja ei tule. Käsi paistis pöidla juurest päris lai olema. Ja muidugi eelmiste kinnaste mustrikordustega ei tulnud ka kuidagimoodi välja. Joonistasin mustri paberile ja otsisin sobiliku koha, kuhu pöidlakiil tekitada. Ilma probleemideta see pöidlakiilu kudumine ikkagi ei möödunud, sest ma ei alustanud kiiluga kohe randme juurest ja seniks, kui sain vajaliku silmade arvu pöidla jaoks, oli kinnas juba liiga pikaks veninud. Harutasin kinda randmeni üles ja alustasin kiiluga varem. Igatahes palju parem sai.

Selleks, et kinnas käes mugav oleks, kudusin klapi alla poolest saadik sõrmikud. Siis pole karta, et külm kusagilt klapi vahelt ligi pääseks.

See muster pole kõige sobilikum klapiga kinnaste kudumiseks, sest mustris pole kohta, kus poleks kahe värvi kasutamist. Nii et otsisin mustris sellise koha, kus klapi algust oleks kõige vähem märgata. Väike jõnksakas muidugi on, aga õnneks pole väga silmatorkav.

Lõngaks Läti Teksrena 100% villast 100g/350m
Randme triipudesse läks lisaks natuke taimedega värvitud 8/2 maavillast lõnga.
vardad 1,5
lõnga kulus 136 grammi.

 
Kindad on kenasti Hollandisse jõudnud ja kinnaste omanik olla rahul.

Kes tahab ERM-i originaale näha, siis need asuvad siin.