Oh kui ammu pole lõngu värvinud!
Sügisene metsaskäik lõppes üksikute söögiseente ja kilekotitäie verkjate vöödikute kojutarimisega. Nüüd oli kaks võimalust, kas seened ära kuivatada või ennast kokku võtta ja pada tulele sättida. Hetkel aega oli ja otsustasin oma lõngavärvimise varustuse panipaikadest välja otsida. Kaevandasin lõngalaost pakendi valget lõnga välja ja tegin viiele lõngale eelpeitsimise maarjajääga. Siis seened likku ja keema ning esimene vaimustav lõng verkjate vöödikutega oligi varsti vannitoas rippumas. Ja nüüd ei saanud enam pidama. Lõng lõnga järel läks värvimisele. Nüüd siis kõigest lähemalt.
1. Verkjas vöödik - imeline värviseen.
Seente keeduleemest sain vaid ühe toki lõnga. Vesi oli küll tumepunane, aga lõng võttis enamuse värvist endasse ja järelejäänud vesi oli nii kahvatu, et kallasin värvivee lihtsalt minema.
2. ja 3. SibulakooredSibulakoorte kogumine on imelihtne. Köögikapi nupu küljes ripub kilekott, kuhu lähvad kõik sibulakoored. Neid tasub korjata. Nendega saab ilusad värvitud munad ja lõngale hakkab nende värv ka hästi külge.
Esimene värvimine tõmbas vee päris heledaks. Igaks juhuks viskasin sinna sisse uue valge lõnga, et näha, mis sellest veest veel välja võlub. Üllatuslikult tuli päris kena helekollane. Tagantjärele tarkusega oleks võinud sinna heledasse verkjate vöödikute vette ka lõnga visata. Pea olematust värvilahusest saab lõng veel palju värvi kätte.
4. ja 5. avokaadoOlen näinud mitmete värvijate armsaid roosakaid avokaadoga värvitud lõngasid ja tahtsin ka midagi sellist saada. Esimene katsetus on avokaado kuivatatud koortega.
Alguses oli tõesti kena vanaroosa lõng. Aga mida kauem kuumutasin, seda tumedamaks lõng läks. Tegelikult on päris kena pruun.
|
Avokaado koortega värvitud
|
Värvileem
jäi väga heledaks, sinna uut lõnga sisse ei pannud. Küll aga keetsin
selle vee sees avokaado purustatud seemneid ja järgmine lõng läks selle
vedeliku sisse. Värvitoon
tuli üsna sarnane eelmise lõngaga, aga natuke heledam-beežikam. Nii et
roosat ei tulnud.
|
Avokaado seemnetega värvitud
|
6. 7. ja 8. hibiskuse õied
Meil on suur toakask, kelle mahakukkunud õied ma hoolega kokku kogun ja ära kuivatan. Nüüd siis katsetasin hibiskuse õitega värvimist.
Värvivesi sai suurepärane, lillakas-punane. Kui lõnga sisse panin, ahmisin suurest rõõmust õhku. Suurepärane lilla toon vaatas vastu. Mida aeg edasi, seda vähem jäi lillat alles ning värvimise lõpus sain kätte tumeda samblarohelise lõnga.
Vaatasin, et vesi jäi veel värviline ja tegin teise katsetuse. Kas ma polnud segamisega hoolikas või juhtus midagi muud põnevat värvimise käigus, aga lõng jäi helelilla-beeži kirju. Ei osanud selle probleemi lahenduseks muud teha, kui keetsin eraldi potis 100 g sibulakoori ja lisasin selle värvileeme eelmise lahuse potti, saatsin laigulise lõnga takkajärgi ja lisasin veel ühe vihi valget lõnga. Tulemus oli üllatav. Eelnevalt värvitud lõng sai tumedam, valge lõng heledam, aga mõlemad on väga armsad rohelised lõngad.
9. Lupiini lehed
Kuhugi mälusoppi oli pidama jäänud, et lupiini lehtedega saab lõnga värvida. Maal peenarde vahel jalutades jäid kenad noored lupiinilehed silma. Mõeldud - tehtud. Aiakäärid appi ja nõnda tõin linna kaasa korraliku peotäie lehti ja sekka kaks seemnekupardega vart. Plaan oli punt pooleks teha, ühe osaga nüüd sügisel värvida, teise poole tahtsin ära kuivatada. Panin esimese pundi likku ja keema ja olin väga pettunud. Pea olematu värvisisaldusega leem vaatas mulle potist vastu. Tõin kuivamasätitud pundi lisaks ja uus keetmine. Tulemus sai pisut parem, aga üsnagi mittemidagiütlev värvivesi. Peaaegu et pidin selle leemekese ära kallama, aga siis mõtlesin, et ega mul kaotada ka midagi pole ning panin lõnga värvima. Üllatuseks tuli täitsa kobe kollane lõng. Aga rohelist massi läks vette tervelt 650 grammi.Igatahes tasub selle taimega tulevikuski katsetada.10. ja 11. Must tee
Mingist ajast on jäänud seisma tavalist musta tee puru. Oli seegi vaja ära proovida. Keema läks 68 grammi teepuru. Sellest leemekesest tegin kaks värvimist ja tulemusega väga rahul. Teine tõmmis jäi küll üsna hele, aga tumedate lõngade sisse on ju heledat lõnga lisaks vaja. Lisaks levis toas väga mõnus teelõhn.
|
esimene tõmmis
|
|
teine tõmmis
|
12. ja 13. Kuusehabe
Selle samblikuga pidi saama halli lõnga, aga mina ei saanud. Tuli hoopis mõnus sooja värviga kollane. Keetmise ajal levis köögis üsna mõnus lõhn.
|
esimene tõmmis
|
Kuna vee sees tundus värvi veel jaguvat, panin ka teise lõnga potti. Sellele lõngale ei tahtnud värv enam kuidagimoodi külge hakata. Sooja kollase asemel sain kahvatukollase. Eks tulevik näitab, kas leiab sellisel kujul rakendust või läheb ülevärvimisele. |
teine tõmmis
|
14. Soolikarohi
Need taimed on mul juba väga ammu korjatud ja kasti sisse peidetud. Kui seal kasti sees kaevandasin, jäi see punt pihku. Pundis olid pikad varred koos lehtede ja õitega. Panin kõik keema ja lootsin kena kollase saada. Potist vaatas vastu üllatus, tugev sinepikollane. Lõng võttis peaaegu kogu värvaine ära, nii et teist tõmmist ei hakanud tegema. Igatahes tasub selle taimega katsetada.
Postituse päises olev lõngarida sai lähemalt kirjeldatud. Pärast seda pildistamise käiku sai veel neli vihti lõnga ära värvitud.
15. Ratsuritähe lehed ja sügisaster
Järgnev lõng on mängulise eksperimendi tulemus. Lõikusin oma ratsuritähtedel lehed pealt ära ja saatsin taimed puhkusele. Toppisin lehed kotti ja pidin need komposteerimisele saatma. Siis aga tekkis mõte, et paneks nad hoopis keema. Vaasis olid ka mõned oksad sügisastrit, mis enam silma ei rõõmustanud. Panin need ka potti. Mul polnud vähimatki aimu, kas sealt üldse mingit värvainet eraldub. Aga midagi sealt tuli. Ei olnud küll mingi eriline toon, aga kuna eelnevalt on peaaegu olematust värvileemest täitsa värviline lõng värja tulnud, siis läks ka seekord lõng vette. Tegelikult sain sealt päris armsa lõnga. Ei oskagi määratleda, mis värv see täpselt on, mingi kollaka tooniga roheline või roheka tooniga kollane. Igatahes tasus katsetamist. Kas mõlemad taimed andsid värvi või üks nendest, jääbki seekord saladuseks.
16. Tomati viljavarred
Ka see liigitub mängulise eksperimendi kilda. Pesunööril rippunud järelvalminud tomatid läksid konserveerimisele. Vaatasin seda kuivanud varte kuhja ja kahju oli neid lihtsalt niisama minema visata. Varsi sai 12-liitrise ämbritäie ja panin kõik keema. Ma ei kirjelda seda haisu, mis sealt potist hakkas eralduma, aga abikaasa tormas kohe kõiki aknaid ja uksi avama, kui koju tuli. No ühesõnaga, päris rõve hais. Ja kui nüüd seda tulemust vaadata, siis võin öelda, et lõng ei vääri seda kannatuste rada, mida seal poti ääres seismine tekitas.
17. ja 18. Naistepuna
Pärast tomativatrega piinlemist tahtsin hinge paitada mingi taimega, mis annab kindlapeale toreda tulemuse. Mõtisklesin oma varanduse kasti ääres ja silmasin naistepuna. Juhei! Leidsingi midagi head. Olen näinud naistepunaga värvitud punakaid lõngasid ja oli suur lootus ise ka midagi sarnast kätte saada.
|
esimene tõmmis
|
Vesi oli leotamise ja keetmise peale pigem juba kirsipruun nii et ainuüksi seda vett vaadates ei olnud enam lootust punast tooni saada. Tuli mingi pruunika varjundiga samblaroheline. Kuna värvileem oli veel värviline, läks ka teine lõng potti.
|
teine tõmmis
|
Teine tõmmis ei saanud seda pruunikat tooni sealt veest enam kätte, kuigi seda oli seal veel sees palju. Välja tuli hoopis kena keskmine samblaroheline.
Küll tahaks veel katsetada, aga ups, lõngad said otsa. Ja mul on veel suuuuur kastitäis igasugust põnevat kraami, millega saaks värvimist katsetada. Proovimata on ka teistsugused peitsid peale maarjajää. Loomulikult võiks ju 100-grammised vihid väiksemaks kerida, siis oleks katsetamise jaoks palju rohkem võimalusi. Aga kui tahan lõngast midagi teha ka, siis väikeste nutsakutega ei ole väga palju peale hakata. Ütleme siis nii, et katsuks vahepeal elektriarve ära maksta ja pisut kosuda, küll kunagi lõngavaru täieneb ja saan jälle katsetada.