Mustrimaailmas käib meil praegu vahva salajane sokikudumine.
Alustasime varvastest, lõpetame säärega.
Muster on väga vahva ja kand oli minu jaoks täiesti uus variant. Igatahes väga vahva salajane kooskudumine.
Päris täpselt juhendi järgi ei õnnestunud kududa. Lillevanik jooksis servapidi juba kanna sisse (mis teha, kui suured jalad on). Seetõttu ei saanud seda vanikut kanna tagant kenasti kokku, nagu juhendis oli. Kanna alguse juures jooksis mul juhe kokku. Vaatasin mustrilehel lillekesi ja ei saanud enam aru, mismoodi muster jookseb. Põrnitsesin mustrit ja soigusin, et ei saa aru. Loll on loll. Panin kudumise käest, võtsin mõne aja pärast uuesti ette, ja ikka sama seis. Vahepeal tekkis juba mõte, et polegi neid lilli sinna kanna kõrvale vaja, siis aga panin mustrilehe käest ja vaatasin lilli soki peal. No milles küsimus, kõik on ju lihtne ja loogiline, mis sellest, et lill on servast näksitud. Kanna lõpetuse juurde kudusin alguses veel poolikud lilled ka, aga muster jäi segane, ega seal seda lille enam väga ära ei tundnud. Nii et võtsin jälle jupi tagasi ja jätsin poolikud lilled ära.
Kombineerisin seda lillemustrit oma äranägemise järgi edasi. Ei saanud seda mustrit ka kõrgemal kanna kohal kokku, sest mul ei õnnestunud koondada piisaval arvul silmi kanna kohal. Lihtsalt sokk ei tulnud enam üle kanna ja pidin osa sokki tagasi haritama ning jätma pisut rohkem silmi alles.
Enam tagantjärele ei oskagi öelda, mitu korda harutasin. Probleeme oli ka oma hajameelsusega, lihtsalt unustasin uue lillega alustada ja sain jälle sokki tagasi võtta.
Harutamine pole minu jaoks probleem. Ma ei nuta taga varraste väljatirimist. See on kõik loomulik osa kudumise juures.
Nüüd tegelikult jõuan siiamaale, mis mind nende sokkide juures hakkas tõsiselt häirima. Kohe nii tõsiselt, et vahepeal olin valmis kõik üles harutama ja uuesti otsast peale hakkama.
Ma tegin totaalselt vale lõngavaliku.
Lõngad: Drops Delight, värv 13, 50 g /175 m (75 % superwash villa, 25 % polüamiidi)
Novita Venla, värv 337, 100g/420 m (75 % villa, 25 % polüamiidi)
Mõlemad lõngad kõrvuti pannes oli värvikombinatsioon imekena. Omavahel kokku kududes see ilu kadus. Värvid oma intensiivsuselt on liiga sarnased ja mustri ilu ei paista välja. Lisaks kõigele Delight lõnga mõlema toki säravamad ja kontrastsemad toonid jäid tokki, soki sisse sattusid kahvatumad osad. Lõnga võtsin kahe toki seest. Tokke valides tundus, et seal sees on kontrastsed värvid olemas, tegelikkus tuli selline, nagu oleks erineva värvikoodiga lõnga kasutanud. Vasaku jala sokile punast ja erku oranži ei sattunudki. Lisaks oli selle toki lõng ääretult ebaühtlane. Kord oli lõng jäme ja sealsamas oli nii peenike, et seda võis võrrelda Toscana nähtamatu juuksenõelaga Kolmest apelsinist. Mitme koha peale võtsin lausa paralleelselt teise lõnga jooksma, sest see lõng oli lootusetult peenike. Kuna aga tegu on üleminekuvärvidega, siis on selge, et sealt lõnatoki pealt võttes on lõng totaalselt teist karva. Ja kui see peenike-peenike lõng sattus lille sisse, siis see rida oligi nähtamatu. Või siis lisalõnga korral jooksis lillest mingi teist värvi triip läbi.
Parema jala soki sisse sain natuke punast tooni ka. Nina alguses on natuke punast ja sääre peal on punane tänu sellele, et tume lõng sai järsku lihtsalt otsa ja tuli sõlm ning lõng jätkus punase tooniga, mis sujuvalt jälle selleks oranžikas-pruuniks tooniks üle läks. Sääre ülemise serva peal tuli uus sõlm ning sellest oranžikas-pruunist sai järsku tumepruun. Kudusin sääre lõpuni, vaatasin oma kirjusid sokilõpetusi, kus üks oli kenasti ja teine oli nagu võõrkeha järsu värvimuutusega. Harutasin sääre tagasi kuni sõlmeni ja lõpetasin soki lihtsalt rohelise lõngaga. Eks pidin sama ka teise sokiga tegema.
Tagantjärele tarkusena võib arvata, et nende värvidega kududes oleks natuke parema tulemuse saanud, kui oleksin lilled rohelised teinud ja taustale üleminekuvärvidega lõnga jätnud.
Kui nüüd peaks kunagi tekkima soov sama mustriga sokke kududa, oleksin palju targem lõngade valikul. Ja tuhka sellest, et sokid justkui erinevast ooperist on. Need on jalas mugavad ja väga soojad.
Kudusin varrastega nr. 2,0
Drops Delight lõnga kulus 42 grammi
Novita Venla lõnga kulus 47 grammi.
Alustasime varvastest, lõpetame säärega.
Muster on väga vahva ja kand oli minu jaoks täiesti uus variant. Igatahes väga vahva salajane kooskudumine.
Päris täpselt juhendi järgi ei õnnestunud kududa. Lillevanik jooksis servapidi juba kanna sisse (mis teha, kui suured jalad on). Seetõttu ei saanud seda vanikut kanna tagant kenasti kokku, nagu juhendis oli. Kanna alguse juures jooksis mul juhe kokku. Vaatasin mustrilehel lillekesi ja ei saanud enam aru, mismoodi muster jookseb. Põrnitsesin mustrit ja soigusin, et ei saa aru. Loll on loll. Panin kudumise käest, võtsin mõne aja pärast uuesti ette, ja ikka sama seis. Vahepeal tekkis juba mõte, et polegi neid lilli sinna kanna kõrvale vaja, siis aga panin mustrilehe käest ja vaatasin lilli soki peal. No milles küsimus, kõik on ju lihtne ja loogiline, mis sellest, et lill on servast näksitud. Kanna lõpetuse juurde kudusin alguses veel poolikud lilled ka, aga muster jäi segane, ega seal seda lille enam väga ära ei tundnud. Nii et võtsin jälle jupi tagasi ja jätsin poolikud lilled ära.
Kombineerisin seda lillemustrit oma äranägemise järgi edasi. Ei saanud seda mustrit ka kõrgemal kanna kohal kokku, sest mul ei õnnestunud koondada piisaval arvul silmi kanna kohal. Lihtsalt sokk ei tulnud enam üle kanna ja pidin osa sokki tagasi haritama ning jätma pisut rohkem silmi alles.
Enam tagantjärele ei oskagi öelda, mitu korda harutasin. Probleeme oli ka oma hajameelsusega, lihtsalt unustasin uue lillega alustada ja sain jälle sokki tagasi võtta.
Harutamine pole minu jaoks probleem. Ma ei nuta taga varraste väljatirimist. See on kõik loomulik osa kudumise juures.
Nüüd tegelikult jõuan siiamaale, mis mind nende sokkide juures hakkas tõsiselt häirima. Kohe nii tõsiselt, et vahepeal olin valmis kõik üles harutama ja uuesti otsast peale hakkama.
Ma tegin totaalselt vale lõngavaliku.
Lõngad: Drops Delight, värv 13, 50 g /175 m (75 % superwash villa, 25 % polüamiidi)
Novita Venla, värv 337, 100g/420 m (75 % villa, 25 % polüamiidi)
Mõlemad lõngad kõrvuti pannes oli värvikombinatsioon imekena. Omavahel kokku kududes see ilu kadus. Värvid oma intensiivsuselt on liiga sarnased ja mustri ilu ei paista välja. Lisaks kõigele Delight lõnga mõlema toki säravamad ja kontrastsemad toonid jäid tokki, soki sisse sattusid kahvatumad osad. Lõnga võtsin kahe toki seest. Tokke valides tundus, et seal sees on kontrastsed värvid olemas, tegelikkus tuli selline, nagu oleks erineva värvikoodiga lõnga kasutanud. Vasaku jala sokile punast ja erku oranži ei sattunudki. Lisaks oli selle toki lõng ääretult ebaühtlane. Kord oli lõng jäme ja sealsamas oli nii peenike, et seda võis võrrelda Toscana nähtamatu juuksenõelaga Kolmest apelsinist. Mitme koha peale võtsin lausa paralleelselt teise lõnga jooksma, sest see lõng oli lootusetult peenike. Kuna aga tegu on üleminekuvärvidega, siis on selge, et sealt lõnatoki pealt võttes on lõng totaalselt teist karva. Ja kui see peenike-peenike lõng sattus lille sisse, siis see rida oligi nähtamatu. Või siis lisalõnga korral jooksis lillest mingi teist värvi triip läbi.
Parema jala soki sisse sain natuke punast tooni ka. Nina alguses on natuke punast ja sääre peal on punane tänu sellele, et tume lõng sai järsku lihtsalt otsa ja tuli sõlm ning lõng jätkus punase tooniga, mis sujuvalt jälle selleks oranžikas-pruuniks tooniks üle läks. Sääre ülemise serva peal tuli uus sõlm ning sellest oranžikas-pruunist sai järsku tumepruun. Kudusin sääre lõpuni, vaatasin oma kirjusid sokilõpetusi, kus üks oli kenasti ja teine oli nagu võõrkeha järsu värvimuutusega. Harutasin sääre tagasi kuni sõlmeni ja lõpetasin soki lihtsalt rohelise lõngaga. Eks pidin sama ka teise sokiga tegema.
Tagantjärele tarkusena võib arvata, et nende värvidega kududes oleks natuke parema tulemuse saanud, kui oleksin lilled rohelised teinud ja taustale üleminekuvärvidega lõnga jätnud.
Kui nüüd peaks kunagi tekkima soov sama mustriga sokke kududa, oleksin palju targem lõngade valikul. Ja tuhka sellest, et sokid justkui erinevast ooperist on. Need on jalas mugavad ja väga soojad.
Kudusin varrastega nr. 2,0
Drops Delight lõnga kulus 42 grammi
Novita Venla lõnga kulus 47 grammi.
Mulle just värvivalik väga meeldib - jääb pisut udune tunne, aga see on mõnus. Ja üldse ei häiri, et nad ei jookse samas toonis. Kaunis tulemus!
VastaKustuta