Fotograafi abilised

Postitan nüüd ühed kindad, mis said valmis 2011. a. jõuludeks.
Lubasin postitada vahepeal juba tehtud asju ja täna on nende kinnaste eksponeerimiseks põhjust.

Martna maasikalehekiri

Eile öösel olid need fotograafi asendamatud abimehed.
Nimelt käisime eelneval ööl virmalisi püüdmas. Öhk oli lõikavalt külm. Temperatuur -16 kraadi lagedal väljal. Paljaste kätega sellise ilmaga pilti ei tee. Käte säästmiseks kasutan siis järgmist komplekti: kõigepealt tõmban kätte õhukesest pehmest nahast villase voodriga sõrmikud ja peale käivad klapiga kindad. Sel ajal, kui on vaja kaameraga tegutseda, tõmban klapi sõrmedelt ja pöidlalt maha, niipea, kui aparaati näppida pole vaja, käib klapp kiirelt nahkkinda peale tagasi. Mitme tunni jooksul pidin mõlemad kindad ainult paar korda käest ära võtma, sest kõiki asju ei saa isegi nahkkindaga teha. Aga kuna käed olid kogu aeg kenasti soojas, ei tekitanud vahepeal palja käega olemine mingit probleemi. Kindad toimivad suurepäraselt. Sõrmedel ei hakanud mitte kordagi külm (mida ei saa öelda paksude suusapükste sees seisnud põlvede kohta).
Need kindad käisid esimesel testimisel 2011/2012 aastavahetusel Lapimaal ja täitsid seal suurepäraselt oma ülesande.

Virmalised Rebalas 18.03.2013

Need kindad olid ka laste seas populaarsed, nii et kudusin selliseid kindaid lühikese ajaga kokku neli paari.
Nende kinnastega käib kaasas ka üks pisike probleem, nimelt lõngavärv. Tahtsin kududa kindad punase ja musta lõngaga. Kuna vanade varude seas musta värvi enam polnud, tellisin endale Abakhanist lõngavärvi, mis pidi sobima nii puuvillasele kui ka villasele lõngale. Tegelikkus oli pisut teine. Värvivesi oli tume nagu öö, lõng sai kõigest hall. Ja nõnda tulidki kindad punase-halli-kirjud.

See pole siin küll fotoblogi, kuid postitan siia ikkagi ühe foto eilsest ööst, sest see pilt paljude seas on ikkagi selle postituse sünni põhjustajaks.