Kui ei lähe nii, nagu plaanitud

 Üks ääretult armas pika värviüleminekuga lõng, millest kudusin kaasale vesti. Kõik justkui klappis, kuni vesti ära pesin. Kudum venis oluliselt pikkusesse ja laius jäi kesiseks. Ei aidanud ka kudumi laiusesse venitamine. Vestist sai tuunika. Valikus oli ülesharutamine ja uuesti kudumine, aga kaasa arvas, et vahepeal on hea kannikad sooja panna. Olgu siis nii, seda enam, et see pole ainus vest garderoobis. Vähemalt nüüd tean, et kududes tuleb laiust natuke rohkem arvestada ja pikkus olgu kududes pisut plaanitust väiksem. Ja kindlasti kaenla alla rohkem silmi luua. Olgu see siia kirja pandud, et tulevikus kasvõi endale meelde tuletada, kui vesti kuduma hakkan.

Kootud on ülalt alla. Ette, taha ja külgedele panin palmikud jooksma. 

Palmikud panin V-kaelust ääristama.

Lõng: Novita Nordic Wool Flow, 100% villa, 100 g/230 m, värv 034.

vardad 3,5

kudusin ära 316 grammi lõnga

Vest sai valmis 2017.a novembris, pildile sai püütud 2022 .a. detsembris.
Kantud on seda kudumit päris hoolega. Aga nagu näha, siis mingeid kulumise jälgi pole, topiliseks pole läinud ja värvidki veel täitsa peal.

Kaua mõtlesin, kas seda postitust üldse teha. Ainuüksi ilusa lõnga pärast kirjutasin. Ja et kinnitada, ka minul läheb mõni asi aia taha.

Rätik Varjulilled

 Lahendasin kultuurkihi seest ühe luukere ära. Arvepidamine näitab, et varrastelt sain räti maha juba 2020. aasta 7. novembril. Mingil põhjusel jõudis rätt kultuurkihi sekka. Mis põhjusel? Laiskus vist. Koukisin oma luukere välja, peitsin otsad ja venitasin kudumi ära.

Lõngaks on firmast Alevig ostetud poolilõng, 100% villane, 28/2, 100 g/1400 m, kena säravpunane.

Kudusin ära 70 g/980 m 

Vardad 2,75 

 Muster on imeilus. Mustri autor on Malle.

 

Koeravillane vest

 Muru villavabrikust saab osta imetoredaid lõngu.
Kui müügile tuli samojeedi aluskarva sisaldav lõng, ei mõelnud pikalt, tegin tellimuse ära. Ja ei kahetse. Mõttes mõlkus vest abikaasale. Lõng on pooli peal kergelt karvane ja siidise olekuga. Kudumise käigus läks kudum aina karvasemaks ja kohevamaks. Täitsa korralik valge uduloor kattis kudumit.

 Lõng on kolmekordne, 100 g/220 m. Jämeduse poolest peaks see olema ligilähedane jämedale sokilõngale, kuid tundub peenem. Vaadates ärakootud lõnga ja kaalu suhet, siis vist ikka on üsna pakutud jämedusega.
Kudusin 3,0 varrastega, ülalt alla, õla peale tegin lühendatud ridadega väikese kalde, et vest kenasti seljas istuks.

Alguses proovisin mitut mustrit ka sisse kududa, kuid tavaline parempidine kude jäi kõige sümpaatsem. Kaasa arvas ka nõnda. Ideaalne kudumine televiisori taga, jälgid ekraani ja lased varrastel klõbiseda.

Abikaasale vest meeldis kohe nii palju, et selgaproovimise järel enam vesti tagasi ei saanud. Jooksis teine rõõmsalt ringi, vest palja kõhu peal ja lõngaotsad rippumas. Silitas aga kõhtu ja kiitis, et nüüd on temal ka beibevest. See oli nii kohev-karvane nagu udupilv.

Kudusin ära 678 g lõnga.
 

Huvitaval kombel võttis pesemine vesti karvasust kõvasti maha. See on siis pilt pärast pesu. Paar õhtut kandmist ja beibevest on tagasi :)

Pildistamiseks ajasin vesti Mannile selga. See mannekeen sobib suuruse poolest peaaegu et abikaasa kudumite pildistamiseks. Mõnikord saan asjad pildile, ilma et peaksin kaasat kauplema.

Aga lõng meeldis mulle niivõrd, et tellisin  endale sama lõnga juurde, sedapuhku kahekordsena. Plaanin seda kinnastesse kududa.

Roheline vest / Green Vest

 Kui palju teil juhtub nõnda, et abikaasa saadab lõnga pildi ja küsib, palju vesti jaoks vaja on?
Minul täpselt nii juhtus. Nõnda jõudsid need rohelisekirjud kerad meie majapidamisse. Ei läinudki rohkem aega kui 3 kuud ja abikaasal on uus vest käes.

 Lõng: Kehrä Lauri Neulelanka, 75% villa, 25% polüamiidi, 100 g/200 m, värvikood 285565

Vardad 3,5

Kudusin ära 358 g/ 716 m lõnga

Nii jämedast lõngast kudumine läheb väga kiiresti. Sisuliselt sai vest paari maalkäigu nädalavahetusega kootud. Praegu ju veel pikad ja pimedad õhtud.

Kootud on ülevalt alla, õlgade peal on lühendatud read õlale kalde andmiseks. Kaeluse ja käeaukude soonikud on külge kootud. Enne pesu oli väike kahtlus, et äkki sai soonikute jaoks liialt vähe silmuseid üles korjatud, kuid pärast pesu on kõik kõige paremas korras. Soonikud venisid pesus täpselt nii palju välja, et hoida avade ääred õiges pinges. Seekord oskasin arvestada ka kudumi lõppvenimisega pesu käigus, nii et vest on nüüd täiesti planeeritud pikkusega ja istub seljas kui valatult.

Küll see Mann on ikka hea abiline. Aitab isegi meeste kudumid ära pildistada 😉

Nüüd natuke veel sellest lõngast. Igast tokist sain ühe sõlme ka kätte.
Ja värvi annab see lõng roppumoodi.

See on siis esimene pesuvesi.

Viienda pesuveega sai minu jaks otsa. Vesi oli ikka roheline. Õnneks juba üsna heledakene.
See pilt on otseseks tõestuseks nendele käsitöölistele, kes ei armasta kudumeid pärast töö lõppu läbi pesta. Tegelikult on see tegevus hädavajalik, et välja pesta värvijäägid, tolm ja tootmisjäägid.

Helehall mantel

 Nii pikka kampsunit pole ma varem kudunud. Tegelikult on see lausa mantli mõõtu, ulatudes põlvedest allapoole.

 Proovisin alguses uhkemaid palmikuid sisse kududa, aga loobusin kiirelt sellest mõttest. Lõng on üsna paks ja palmikud oleksid mantli kohmakamaks ja raskemaks muutnud. Asendasin suured palmikud nn. valepalmikutega ehk lehemustriga ja lisasin väikesed palmikuvööndid.

Kõik ei läinud nii roosiliselt, kui lootsin. Kudusin ülalt alla. Kui kereosa oli juba kaenla alt koos ja kootud paar mustrikordust, alustasin varrukaga. Selga proovides ei olnud varrukaga rahul. See ei istunud nõnda, nagu pidanuks. Oletasin, et probleemi põhjustajaks on kaenlaauk. Harutasin varruka üles, eraldasin uuesti kereosad ja harutasin mustri jagu kõik keretükid lühemaks ning kudusin uued kaenlaaugu kaared. Sellest oli abi. Uus varrukas istus korrektselt. Nii et jätkasin vana traditsiooni: ühele kampsunile kolm varrukat.
Kui olin juba vöökohast allapoole liikumas, panin mõttes paika lisatavate silmade arvu ja vahemaa. Ja mis ma siis tegin, hakkasin endas kahtlema. Võtsin silmi vähemaks ja kudusin kere lõpuni. Ajasin mantli Mannile selga ja sain aru, et see esialgne silmade arv oleks ilmselgelt parem valik olnud. Mis siis ikka, harutasin kere kuni vöökohani üles. Sain 6 suurt kera lõnga. Loll pidi kirikus ka peksa saama.

Asusin tagasi kuduma. Kudusin ära selle pisikese kera ja pool suuremast, kui avastasin, et see väikese kera lõng oli teistest lõngadest peenem. Mitte küll palju, aga seda oli silmaga märgata. Nii et uuesti vardad välja ja nüüd siis harutasin enamuse sellest väikese keraga kootust ka üles. Ainult päris väike osa kera algusest oli normaalse jämedusega.
Järgmine katsumus oli tasku. Esimene kord paigutasin selle liiga kõrgele, teine kord osutus liiga madalaks positsiooniks, kolmanda korraga jäin rahule. Aga see oli jälle kaks korda suure jupi ülesharutamist. See on nagu needus, et kui midagi korra untsu läheb, siis vead progresseeruvad. Samas on palju kudumeid, kus teen kõik ühe hooga ära ja ei mingit harutamist.

 Alumise servaga olin ka esimesel katsel hädas. Kuigi mantlil on raskust palju ja terves laiuses pole ainult parempidine kude, kippus alumine serv ikka ülespoole kruttima. Teisel kudumisel üritasin leida probleemile lahendust ja tundub, et sain serva korda.

Nööpaukude osa kudusin ka kaks korda. Ei meeldinud see, et auk üldse ei veni. Otsisin lahendust ja lõpuks leidsin. Mitteveniv nööpauk paistis visuaalselt kenam, kasutamise koha pealt on praegune variant parem. 

 Kui nüüd need lõputud harutamised kokku liita, siis vist kudusin justkui kaks mantlit. Aga vähemalt jään nüüd tehtuga rahule.

Lõng, millest kootakse kuulsaid Islandi kampsuneid: Léttlopi, 100% villa, 50 g/100 m, värvikood 0054

Sellesse mantlisse läks 18 tokki lõnga. Kaalu järgi mantli sees nii palju pole. See üks peenem sai suures osas sealt välja harutatud ja oh üllatust, 50 grammises tokis ei ole mitte 50 grammi lõnga. Kõiki tokke ära ei kaalunud, aga kui üks tokkidest oli seest pooltühi, siis otsisin küll kaalu välja. Tokis oli 32 grammi lõnga. Hakkasin siis teisi tokke kaaluma ja normkaalulisi oli umbes pool allesjäänud keradest. Kergemate kaal pendeldas 40 grammi piirimail. Nii et kui ostate seda lõnga, võtke varuga.

Kudusin 4,0 varrastega

Sik-sak topp

 Selle topi valmimisest on möödas täpselt 2 aastat ja 5 päeva. Lõpuks on see kudum pildil! Ei saa kurta, mul veel vanemaid asju, mis pildile pole jõudnud.

 Kirju lõng on tellitud Inglismaalt, firmast Artesano. Mul on tõsiselt kahju, et see firma läks Brexiti tuultes hingusele. Seal olid tõeliselt kaunid ja kvaliteetsed lõngad müügil.

Alpaca Blend 4PLY Handpainted EZ35 Glacier, 50% alpakat/50% villa ,50 g/200 m
Koostise järgi võiks arvata, et tegu on karedamapoolse lõngaga, kuid tegelikult on lõng väga pehme ja mõnus, kergelt siidise olekuga ning ei mingit kihelust nahal.

Sinised sakid on kootud CascadeYarns Cascade 220 lõngast. See on Peruu vill, 50 g/250 m, värvikood 8905

Kirjut lõnga kulus 220 g ja sinist 26 g.

Vardad 3,0

Kootud on alt üles, õla peal kokku silmatud, varrukad külge kootud.

Siia topi juurde palusin tütrel teha pärlikee. Pärlid on pärit Karnaluksist, metalsed vahetükid tõin kaasa Ameerika reisilt.

Nüüd võiks pikalt ja laialt heietada, kui suurepäraseid käsitööpoode Ameerikas on. Silmist võtab kirjuks ja lihtsalt ei oska valikut teha. Riiulite kaupa kõike, mida vaid ihata oskad ja palju peale selle veel. Mis jäi silma, siis paberitööde jaoks on seal lausa paradiis.
Millega paistab pisut kehvasti olema, on kvaliteetsed lõngad. Akrüüli on lademetes, kvaliteetse lõnga järele peab minema spetsiaalsesse poodi. Meil on kvaliteetse lõnga kättesaadavus parem. Head lõnga võib leida isegi suurtest toidumarketitest.

Avastasin, et seda kaelakeed saan sobitada päris mitme esemega oma garderoobist.

24.02.2021 tehtud postitus samal teemal 

Sokid Jõuluroos

 Läks aga aega, enne kui midagi jälle pildile sai.
Sokid valmisid selle aasta esimestel päevadel.
Need on Noviest- loome ja koome FB grupi kooskudumise sokid. Sedapuhku jäin rongist maha, nii et jõuludeks oma sokke valmis ei saanud. Lihtsalt nõnda kiire oli, et polnud aega teistega koos kududa.

Lõng: Novita Nalle, 100g/260 m, 75% villa, 25% polüamiidi. Värv 559, alpikann

Lõnga kulus 94 g

Vardad 3,0 

 Muster: Niina Laitinen.