Üks ääretult armas pika värviüleminekuga lõng, millest kudusin kaasale vesti. Kõik justkui klappis, kuni vesti ära pesin. Kudum venis oluliselt pikkusesse ja laius jäi kesiseks. Ei aidanud ka kudumi laiusesse venitamine. Vestist sai tuunika. Valikus oli ülesharutamine ja uuesti kudumine, aga kaasa arvas, et vahepeal on hea kannikad sooja panna. Olgu siis nii, seda enam, et see pole ainus vest garderoobis. Vähemalt nüüd tean, et kududes tuleb laiust natuke rohkem arvestada ja pikkus olgu kududes pisut plaanitust väiksem. Ja kindlasti kaenla alla rohkem silmi luua. Olgu see siia kirja pandud, et tulevikus kasvõi endale meelde tuletada, kui vesti kuduma hakkan.
Kootud on ülalt alla. Ette, taha ja külgedele panin palmikud jooksma.
Lõng: Novita Nordic Wool Flow, 100% villa, 100 g/230 m, värv 034.
vardad 3,5
kudusin ära 316 grammi lõnga
Vest sai valmis 2017.a novembris, pildile sai püütud 2022 .a. detsembris.
Kantud on seda kudumit päris hoolega. Aga nagu näha, siis mingeid kulumise jälgi pole, topiliseks pole läinud ja värvidki veel täitsa peal.
Kaua mõtlesin, kas seda postitust üldse teha. Ainuüksi ilusa lõnga pärast kirjutasin. Ja et kinnitada, ka minul läheb mõni asi aia taha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar