Ülalt alla raglaan / Top down Raglan

Panen üles juba aprillis valmis saanud topi.
Kasutasin Lang Golf 100% puuvillast lõnga (50 g - 125 m).

Tahtsin esimest korda katsetada ülalt alla kootavat raglaani. Kuna ringvardad olid mul veel nõukaaegsed jäikade tamiilidega ja ülearu pikad, siis esmalt seadsin sammud poodi ringvarraste järele.
Natuke internetis surfamist ja mingi aimdus ülalt alla kootavast raglaanist oli olemas. Silmad varrastele ja kuduma!
Kombineerisin kolme erinevat mustrit.

 Kui topi valmis sain, ajasin selle selga, mõtlesin pisut ja nagu ikka, harutasin suurema osa tööst üles. Õlgade osa oli OK, kuid kõik, mis kaenlaaugust allapoole jäi, oli natuke liiga lai. Harutasingi kuni kaenlaaukudeni üles, koondasin silmi ja tegin alumise poole kitsamaks. See variant juba sobis. Norida võiks muidugi kaelaaugu üle. On teine pisut liiga väike, dekoltee võiks suvetopi puhul avaram olla. Oleksin võinud ju kõik üles harutada ja otsast peale hakata, kuid ei tea isegi. miks vahepeal see kaelus ei seganud. Aga järgmise topiga parandasin selle vea.
Lõnga kulus 258 grammi.
Kunagi saan ehk selle avarama kaelusega topi ka pildile :)

Lambakoera vest vol.2 / Men's Vest, Dog Yarn

Duubeldasin lambakoera vesti.
Sedapuhku sai see kudumine ette võetud natuke nagu tellimustööna. Emal oli seda koeralõnga mitme vihi jagu ühekordsena. Osa lõngast oli planeeritud mu vennale vesti kudumiseks. Ema korrutas lõnga ära ja kurtis, et sünnipäev läheneb, üks töö ajab teist taga ja kududa ka niiväga ei tahaks. Lubasin lahkelt kudumise töö omale võtta.
Kui lõng käes, võtsin abikaasa vesti  ette, lugesin silmad ära ja lahutasin portsu silmi sealt maha, sest vend natuke kõhnem mees. Silmused kähku vardale ja kuduma!
Seekord võtsin 3,5 jämedusega ringvardad.
Kudumine läks kiiresti. Sel ajal oli palju autoga mööda Eestimaad ringikärutamist ja lasin kätel käia. Loomulikult polnud mina roolis :)
Kui vest juba poole peal oli, vedasin kudumi laiali ja oh üllatust: see ema korrutatud lõng oli ilmselt jämedam kui vabrikukorrutus (lõng muidu samast allikast pärit kui abikaasa vestiks kasutatud kahekordne lõng). Vest osutus laiemaks kui eelnev vest. Ma ei tulnud selle peale, et proovikudumine oleks vaja teha.
Polnud miskit parata. Varras tuli seest välja tirida ja kõik üles harutada ning otsast peale hakata. Edasi läks kõik ilma viperusteta. Kudumine edenes nüüd lausa lennates, sest silmade arv kahanes märgatavalt.
Vest sai vennale koos kallistustega üle antud.

Ootel on veel vähemalt 2 lambakoera vesti tellimust...

Mustrimaailma suvesokisalakas 2

II VIHJE
Kudusin teise vihje valmis, proovisin jalga ja tõmbasin vardad välja ning harutasin kõik üles. 2,0 vardaga tulid sokisääred liialt laiad.
Otsisin välja 1,5 vardad ja tundub, et nüüd võin rahule jääda.
Ühe mustrikorra kudusin sääre pikkusesse juurde ka, muidu jäi lühikeseks. Kui kolmas vihje on käes, eks siis paista, kas koon veel pikkust juurde või lähen vihjega edasi.

Mustrimaailma Suvesokisalakas

I VIHJE

Mustrimaailmas läks lahti järjekordne salakudumine. Seekord siis pitsilised suvesokid.

Salli salakudumine on peaaegu et lõpule jõudnud. Sinine sall leidis endale õnneliku omaniku. Kaamelilõngast sall sai väiksemaks harutatud ja tagasi kootud, koos mustris ettenähtud pärlitega. Sall on veel venitamata, nii et pilti veel ei tule.
Kuna uus salakudumine hõigati maha, panin ennast ka kirja. Vahepeal kudumiseks aega eriti polnud, sest laulud tahtsid Lauluväljakul kokkulaulmist. Uudishimu ajas kiirele ajale vaatamata kuduma ja näpistasin endale natuke aega muude kiirete asjade vahelt.

Lausa loll on tunnistada, et lõnga otsimine oli paras peavalu. Lõngu on kõik kapid-kapipealsed, voodialused ja toanurgad täis, kuid kui mingi kindla asja jaoks lõnga otsima hakkad, seda õiget ikka ei leia. Mis on liiga jäme, mis kirju, mis liiga peenike, materjal ei sobi jne. Ega jonni enne ei jätnud, kui midagi sellest hulgast ikkagi leidsin. Sokilõnga poest eraldi otsima minna oleks olnud pisut narr ja aega selleks poleks ka olnud. Lõngaks siis "päranduseks" saadud õrnhall tundmatu koostisega lõng. Lõngavöö on küll ühel tokil küljes, mille pealt loeb välja lõnga nime: MIMINA, kuid kõik muu tekst on täiesti arusaamatu. Oletatavasti mingi Poola lõng. Loodetavasti soki jaoks ikka kõlbab.

Esimese soki alguse tegin juba valmis ka. Suurest agarusest lasin pitsimustrit juba teise 8 rida ka otsa, kui järsku plahvatas, et teiste piilukaid vaadates justkui polnud seda pitsi nii palju. Harutama kohe ei hakanud. Kudusin teise soki õige kauguse peale ja nüüd vaja teine vihje ette võtta.

Uued raamatud / New Books

Ei saa mitte eputamata jätta :)

Minu 2 nädalat puhkust sattus sel aastal täiesti vihmasele ajale. Käisin tiiru Saaremaal, suurema osa ajast veetsin Lõuna-Eestis ja jõudsin kaks korda Lätimaale põigata. Tavapärast aiatööd ja fotoaparaadiga metsas mütata oluliselt ei jõudnudki.

Esimese Lätimaa käigu eesmärk oli raamatupoodi külastada. Info juba varasemast liikus, et lätlased on oma ülipopulaarse kindaraamatu uue trüki välja andnud. Vaatasin seepeale netis ringi, et äkki saab seda raamatut kusagilt tellida, aga kõik leheküljed seal puha lätikeelsed ning mul polnud kannatust sealt keelerägastikust end läbi närida. Lätimaa külastus tundus lihtsam olema. Nii oligi. Ainus raskus oli poe leidmine :)
Ja raamat oligi minu!

Raamat on ülikena.Kinnaste fotod ja skeemid kenasti üle lehekülje ja skeemid on väga hästi loetavad. Leidsin sealt palju selliseid kindaid, mis on meie kinnastega väga sarnased, kuid on ka selliseid pärle, mis paneb nii mustri kui värvikombinatsiooni peale lausa ahhetama. Kuna mu lapsepõlve suved möödusid Lätimaal ja juuredki osaliselt sealtmailt, siis võin täie südamerahuga öelda, et need kindad on pea sama omad, kui Eesti kindad. Leidsin sealt ka sellise kindapaari, millega ilmselt tänavale minna ei julgeks. Kes on raamatut vaadanud, see ilmselt teab, millistest kinnastest jutt käib.
Olen sealt juba välja vaadanud mõned kindad, mida tahaksin kindlasti järele kududa.

Teise Läti reisi tegin juba koos kindaraamatu tellimusega. Lisaks kahele kindaraamatule ostsin ka ühe väga kauni Läti rahvariiete ja pitsi raamatu. 295 lk puhast ilu! Raamatu autor on sama mis kindaraamatulgi: Maruta Grasmane.

Teine raamatukapluse külastus oli väga ostuderohke. Lisaks minu käsitööraamatutele ostis tütar sealt seljatäie inglisekeelset ilukirjandust ja tema elukaaslane lisaks ilukirjandusele ka vajalikku kirjandust õpetajatööks. Igati asjalik käik oli!

Käsitsi värvitud lõng / Hand Dyed Yarn

Lõnga värvimine on lõbus tegevus, sõltumata sellest, kas värvida ühevärvilist või hoopis kirevat lõnga.
Värvisin ära kolm vihti, kolmes erinevas jämeduses villast bukleelõnga.
Kõige peenemat lõnga 292 grammi
keskmist lõnga 322 grammi
jämedat lõnga 418 grammi

Mustrimaailma pitsiline salakudumine 2014 - 4

4. VIHJE

Salakudumise 4. vihje ammu käes ja mõlemad sallid on valmis.
Nüüd pean kohe ennast parandama: sinine sall on valmis, kaamelilõngast sall läheb osaliselt harutamisele.

Kudusin kõigepealt sinise salli pitsini valmis. Kuna helmeid polnud, lasin rõõmsasti ilma helmesteta pitsiga edasi kuni poole mustrini.

Vahepeal õnnestus helmeste jahil käia ja siis võtsin ette kaamelisalli kudumise, koos helmestega. Pitsi hakkasin tegema siis, kui vardal oli 303 silma. Helmeste lisamine lihtsustas mustri lugemist, sest helmed olid kui markerid kudumi sees. Kudusin salli kuni mahaheegeldamiseni valmis ja jäin toppama. Lugesin seda juhendit ja ega päris hästi kohale ei jõudnud, kuidas see mahaheegeldamine käib. Võtsin heegelnõela välja ja tegin midagi ära. Kui teiste valmis salle nägin, jõudis järsku kohale, mis mul valesti on.
Aga tuhka sellest, mõtlesin, tegin salli märjaks ja venitasin põrandale laiali.

Kuna neid sämbukesi seal salli servas oli päris tihedalt tänu minu lollusele, oli see venitamine päris hull töö. Sall jõudis vahepeal lausa ära kuivada, enne kui tööga valmis sain. Mõõtsin salli üle: 238x74 cm. See sall tundus juba põrandal hiiglaslik. Kui salli kuivamast kätte sain, panin selle õlale ja salli "tiivad" ulatusid mulle lausa poolde säärde.

 Jäin nüüd oma pooliku sinise salli juures mõtlema. Pitsi alustasin, kui vardal oli 293  silma. See on siis ainult 10 silma vähem kui kaamelisallil. Ilmselt ikkagi liialt suur. Ei mõelnud pikalt. Tõmbasin varda välja ja vähendasin ridasid kuni silmi vardal 283. Kuna nüüd olid pärlid ka olemas, siis tuli see sall ka pärlitega. Nüüd sain silmade mahaheegeldamisega kenasti hakkama ja salli suurus tuli kokkuvõttes päris mõistlik. Mõõdud 215x74 cm. Villase kiituseks võin öelda, et sall hoiab suurepäraselt oma mõõtmeid.

Nüüd siis hakkan jälle harutama, sest see kaamelisall on tõepoolest hiiglaslik. Paras just täpselt sellisele suurele jämedale puule ümber kerida. Ja kui selle salli ükskord normaalses mõõdus tehtud saan, eks siis panen blogisse uue postituse.

Salli on disaininud Tanya Gobruseva. Olive Garden