Esiteks selgus, et pole piisavalt vajalikke värve ja avasin "nõiaköögi".Mitu õhtut sain kerida, nii et muskel valus ja köök paksult auru täis.
Ja teisel värvimise õhtul, kui järjepanu ei õnnestunud õiget punast värvi kätte saada, selgus, et see peenvillane, mille ma ostnud olin, polegi päris peenvillane. Mis koostis seal tegelikult on, ei tea, aga villase värvidega seda õiget tooni kätte ei saagi. Kaasa ärgitusel viskasin värvipotti ka ehtsat maavillast lõnga ning tulemus oli see, mida ootasin. Segasin siis kokku nii villase kui ka puuvillase värvi ja tulemus paranes, kuid lõngadele jääb ikka justkui pisut plastiku välimus.
Mõlemad sussid sain sellele kaugusele, kui pildil näha ja siis korraga hüppas puidust tikkimisraam töö pealt maha.
Kurvastuseks pidin tõdema, et ma ei oska raamiga tikkida. Kas ei oska kangast sinna raami vahele õigesti pingutada või sikutan lõnga muretult liialt pingule, kuid tikitud kohad võtsid kanga lainesse. Võtsin ka plasikust raami kangalt maha, et teist sussi kontrollida. Lainetust oli vähem, kuid ikkagi oli. Vaatasin tehtud tööd küll ühe külje pealt, küll teise pealt, et kas lainetust on piisavalt palju, et töö üles harutada...
Ja tegin raske südamega otsuse, et kõik töö üles võtta... Hea, et niigi läits... et see raam selles etapis maha hüppas...
Uus katsetus tuleb sedapuhku ühekordse lõngaga tikituna, sest mulle hakkas aina rohkem tunduma, et kahekordselt pandud lõng jääb liialt paks ja värvide hajutamine on keeruline. Ja tikin ilma raamita. Ei mingit krookimist-lainetamist. Ju ma siis olen selline kontrollifriik, et pean iga liigutuse üle kontrolli omama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar