Algatuseks lugesin 2020. aasta kokkuvõtet ja pean nentima, et kuduisuga on jätkuvalt keerulised lood. Mõtlesin, et 2020 oli ehk põhi ja sealt saab ainult paremaks minna, aga eksisin. 2021 aasta kujunes veel viletsamaks.
Sellel aastal oli lausa 3 kuud, kus ma midagi valmis ei saanud. Võiks, öelda, et ega ma ei kudunudki. Üks topp oli kevadest saadik varrastel. Võtsin selle mõnikord isegi kätte, kudusin pool ringi ja tõstsin jälle kõrvale, et see nädalateks unustada.
Alles sügisel võtsin ennast kokku ja lõpetasin oma pooliku topi ära, nojah, varrastelt on see maas, aga leiaks inimese, kes otsad sisse ajab :)
Aastaga kudusin valmis
kampsun/sviiter - 6 tk
topp, lühikeste varrukatega - 2 tk
vest - 1 tk
Haapsalu sall - 1 tk
müts - 3 tk
põlvikud - 1 paar
sokid - 3 paari
sõrmikud - 1 paar
Kokku kudusin ära 3868 grammi/14501 meetrit lõnga.
Heategevuseks läksid sel korral sõrmikud. Lähemalt siin
Kõige hullumeelsemaks projektiks pean Harlequin Dreams kampsunit. Lähemalt siin
Kõige rohkem rahulolu pakkus palmikutega kampsun. Lähemalt siin
Mis siis 2022. aastal ette võtan?
Ei luba suurt midagi. Paar kudumit on plaanis. Ühed meeste mõõtu klapiga labakindad, naiste pitsilised sokid ja ühe kampsuni lubasin kududa. Need teen kõigepealt ära ja siis jooksvalt vaatan, kuidas selle kuduisuga lood on. Äkki võtan ühe Haapsalu salli ka käsile. Ja ühe kirjust lõngast kampsuni, mida olen ammu plaaninud, teen ka valmis. See on siis käesoleva aasta miinimumprogramm. Kõik üle selle on juba puhas boonus.
Vähemalt kindad on juba varrastel ja päris lootusetu ei tundu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar