100% rahulolu ehk palmikutega kampsun

 Oi, kuidas mulle see kampsun meeldib!

Lõng on suurepärane, muster meeldib, suurus sai paras ja minu meelest istub seljas ka kenasti.
Pole eriti sagedane, et oma tehtud töö peale pakatan rahulolust.
Lõng seisis mul juba mitu aastat kapis. Mitu korda võtsin vihid välja, keerutasin neid käes ja panin kappi tagasi. Lihtsalt ei olnud veel selle lõnga aeg. Mõttepojukesi oli, aga sellist äratundmist, et nüüd ja kohe peab sellest midagi saama, seda polnud.
Detsembris olin ideede otsingul ning lappasin Jaapani mustrite raamatut. Palmikute muster jäi silma. Järsku lõi lambi põlema. Ma tean, mida ma tahan ja mis lõngast koon!
Kerisin vihid lõngakookideks, tegin väiksed proovilapid, mustrite visandid, silmade arvutse ja töö võis alata.

Kudusin ülalt alla, ühes tükis. Varrukad on otsa kootud.
Juba teine kampsun järjest, kus ma ei harutanud mitte midagi. Isegi varrukaid sai see kampsun kõigest kaks tavapärase kolme asemel.

Väike kartus oli, et nööbiliist hakkab ennast tähtsalt püsti turritama, aga kõik toimis kenasti.

Lõng: Laxtons Blueface Masham Marble DK

Wool - Bluefaced Leicester (BFL)

Wool - Masham / Massam

100 g/240 m

Kudusin ära 540 grammi lõnga
varras 3,75

Lõng on imeliselt pehme ja mis peamine, ei tekita mingit villasele omast torkimise efekti.

Nööpide otsimisega nägin pisut vaeva. Kuna lõng pole ei valge, beež ega hall vaid selline natuke kirju-mirju, siis pani mõtlema, mida valida. Paistis, et nööbiriiulites valitses ka suur segadus. Sobivaid nööpe oli nii valgete, beežide kui ka hallide nööpide stendidel. Ja ikka kõiki toone läbisegi. Nii ma siis jalutasin nõutu näoga stendide ääres. Midagi hakkas isegi silma, aga suurus ei sobinud. Lõpuks korjasin endale korvi sisse terve suure kamalutäie erinevaid nööpe, mis peaaegu et sobisid ja muudkui sättisin neid sinna lõngakera peale. No peaaegu, aga mitte päris. Siis jäi silm pidama mingi naljaka nööbistendi peale, kus olid sellised määramatu tooniga nööbid. Neid polnud seal üldse palju, aga seal oli nööpe hästi erineva tooni ja disainiga. Ja seal keskel justkui helendas see nööp, mis pani mu sinna stendi poole liikuma. Suurus klapib, värv ka, disain OK. Viisin oma kamalutäie eelnevalt väljavalitud nööpe stendile tagasi ja olin õnnelik.

Kampsuni pilte vaadates tegin avastuse. See hall nööbi südamik, mis oli siiamaani minu jaoks lihtsalt krobeline pind olnud, on tegelikult vapi kujutis. Oh, et ma seda varem ei taibanud uurida! Praegu on nööbid ette õmmeldud, kuidas juhtub, vapid külili. Hakka või nööpe eest ära lõikuma ja uuesti õmblema.