Drops 196-5 Forest Fling
Otsustasin, et kui praegu ei näita seda salli, siis jääb postitus tegemata.
Sall sai valmis juba augustis ja pildile sai see septembri alguses. Olime abikaasaga metsas, trampisime mitmeid tunde mööda metsa ja otsisime seeni. Saak oli vilets. Vahetasime asukohta, et vaadata üle meie pohlakoht. Marju õnneks oli. Enne kojusõitmist kasutasime veel õhtuvalgust, et mõned valminud käsitööd pildile püüda. Ega ma seda üritust enne metsaminekut väga tõsiselt võtnud. Polnud ju seljaski midagi rohkemat kui metsariided, juukseharja polnud, et räti all äramuljutud juukseid kohendada. Nii igaks juhuks tegime pildid ära, et mine tea, kas paremat võimalust tuleb. Ega tulnudki. Kui oleks võimalust olnud, polnud salli kaasas. Kui sall oli kaasas, polnud pildiilma.
Nõnda ma siis lehvisin mööda metsateed ringi nagu lastud vares ja pildid said tehtud. Ühesõnaga, keskenduge sallile :)
Lõngaks Drops Delight, värv 02, 50 g/175 m, 75% villa, 25% polüamiidi
Vardad 3,5
Muster on iseenesest lihtne, lühendatud ridadega parempidine kudumine. Sellega ei tohiks mingit probleemi tekkida, mul aga õnnestus harutada meeletutes kogustes. Esialgu ei saanud täpselt juhendist aru, et kus ma pean lehemotiivi vahetudes ümber keerama. Nõnda tekitasin ülearuse rea. Kui ükskord aru hakkasin saama, kuidas vaja teha on, oli juba päris suur ports kootud. Ja ei tea, kuidas see küll õnnestus, aga paar korda kudusin leherootsu valet pidi. Esimene kord, kui vea avastasin, hakkasin mingit omaloomingut tegema. Et tekitaks sinna salli sisse mingi kobara teistpidi rootsudega lehti. Peaaegu et isegi õnnestus, aga mulle see tulemus ei meeldinud. Ühesõnaga, kudusin suure hulga lõnga omaloominguks ära, harutasin selle üles ja muidugi selle vigase algse lehe ka, aga selleks oli vaja diagonaali mööda kaks rida lehti üles harutada. Harutatud osa oli kõvasti suurem kui lõngatokk. Muudkui aga harutasin ja vandusin. No sedamoodi suurt harutamist viljelesin päris mitmed korrad. Ime, et selle aja peale kudumise isu üle ei läinud.
Salli lõpuks oli mustri põhimõte väga selge. See muidugi ei tähenda, et kui sama salli kudumine ette võtta, siis apsakaid sisse ei tuleks. Mõni muster kohe on selline, et eksimine on kerge tulema.
Minu sall sai originaalmustriga võrreldes leherea jagu laiem, et oleks ikka õlasalli mõõtu.
Otsustasin, et kui praegu ei näita seda salli, siis jääb postitus tegemata.
Sall sai valmis juba augustis ja pildile sai see septembri alguses. Olime abikaasaga metsas, trampisime mitmeid tunde mööda metsa ja otsisime seeni. Saak oli vilets. Vahetasime asukohta, et vaadata üle meie pohlakoht. Marju õnneks oli. Enne kojusõitmist kasutasime veel õhtuvalgust, et mõned valminud käsitööd pildile püüda. Ega ma seda üritust enne metsaminekut väga tõsiselt võtnud. Polnud ju seljaski midagi rohkemat kui metsariided, juukseharja polnud, et räti all äramuljutud juukseid kohendada. Nii igaks juhuks tegime pildid ära, et mine tea, kas paremat võimalust tuleb. Ega tulnudki. Kui oleks võimalust olnud, polnud salli kaasas. Kui sall oli kaasas, polnud pildiilma.
Nõnda ma siis lehvisin mööda metsateed ringi nagu lastud vares ja pildid said tehtud. Ühesõnaga, keskenduge sallile :)
Lõngaks Drops Delight, värv 02, 50 g/175 m, 75% villa, 25% polüamiidi
Vardad 3,5
Muster on iseenesest lihtne, lühendatud ridadega parempidine kudumine. Sellega ei tohiks mingit probleemi tekkida, mul aga õnnestus harutada meeletutes kogustes. Esialgu ei saanud täpselt juhendist aru, et kus ma pean lehemotiivi vahetudes ümber keerama. Nõnda tekitasin ülearuse rea. Kui ükskord aru hakkasin saama, kuidas vaja teha on, oli juba päris suur ports kootud. Ja ei tea, kuidas see küll õnnestus, aga paar korda kudusin leherootsu valet pidi. Esimene kord, kui vea avastasin, hakkasin mingit omaloomingut tegema. Et tekitaks sinna salli sisse mingi kobara teistpidi rootsudega lehti. Peaaegu et isegi õnnestus, aga mulle see tulemus ei meeldinud. Ühesõnaga, kudusin suure hulga lõnga omaloominguks ära, harutasin selle üles ja muidugi selle vigase algse lehe ka, aga selleks oli vaja diagonaali mööda kaks rida lehti üles harutada. Harutatud osa oli kõvasti suurem kui lõngatokk. Muudkui aga harutasin ja vandusin. No sedamoodi suurt harutamist viljelesin päris mitmed korrad. Ime, et selle aja peale kudumise isu üle ei läinud.
Salli lõpuks oli mustri põhimõte väga selge. See muidugi ei tähenda, et kui sama salli kudumine ette võtta, siis apsakaid sisse ei tuleks. Mõni muster kohe on selline, et eksimine on kerge tulema.
Minu sall sai originaalmustriga võrreldes leherea jagu laiem, et oleks ikka õlasalli mõõtu.
Tulemus on kaunis, värvikooslus ka väga ilus!
VastaKustuta(Ja salasõna ilmus ka välja, saan jälle kommenteerida!)
Aitäh, Arella!
VastaKustuta