Tuli ikka ära, see neljas müts.
Ma kohe ei oska kommenteerida, mis nende mütsidega lahti on, et nad peremeest hoida ei oska ja ula peale lähvad.
Lõngavalik sama, mis eelmisel mütsil:
Novita USVA 100 g = 140 m (75 % villa, 25 % polüamiidi), värv 876
ja Drops Delight 50 g = 175 m (75 % superwash villa, 25 % polüamiidi), värv 16
vardad 3,5
Lõnga kulu on täpselt 2 tokki, st. järele ei jäänud midagi.
Tütar tuli mitu päeva pärast mütsi kadumist vaikselt uurima, kas mütsi kudumine on väga raske. Tegin alustuse ära ja andsin kudumise üle, protestile vaatamata. Ei ole siin midagi, et mingi X lõngaga testida ja õppida ja mütsi ikka pole. Kudumine edenes oma rada mööda. Kell tegi sama. Istusime kahekesi diivanil, minul kampsun varrastel, tütrel müts. Kui 10 ringi oli kootud, hakkas mul lapsest hale. Kuidas ma ikka lasen tal palja peaga minema minna, pole enam pluss-kraadid. Tegime siis diili, et mina koon mütsi valmis, tema tikib mütsile sildi koos nime ja telefoninumbriga sisse.
Võtsin kudumise pärast kella 22 üle ja kell 3 öösel olin juba voodis teki all.
Tütre kiituseks võin öelda, et pole kusagilt aru saada, mis osa on tema kootud ja mis osa minu kootud. Kude on väga kena ühtlane.
Vaadaku see müts nüüd ette, et omapäi hulkuma ei lähe!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar