Seal oli, mida vaadata. Kahjuks sai külastuspäevaks laupäeva hommikupoolik valitud ja see oli vale valik. Rahvast oli meeletult. Kui käsitöö poole peal sai veel liikumisega hakkama, siis toiduosakond oli lihtsalt seisev inimmass.
Üritasin rahvamassile vaatamata kõigele pilgu peale heita, kuid see ei olnud kerge. Nii mõnegi leti äärde lõpuks ei jõudnudki, sest lihtsalt ei pääsenud ligi.
Ilma ostudeta ma sealt ei lahkunud. Nelja müüja käest ostsin erinevaid 100% villaseid lõngu. Esindatud on Eesti, Läti, Leedu ja Norra lammaste kasukad.
Paar raamatut, üks vööde kudumise videoõpetus ja Türi tanu tikkimise õpetus-tööleht leidsid minu juures uue kodu ning söögiosakonnast leidsin palju head ja paremat.
Positiivse üllatusena oli kaardimakse võimalus enamus kohtades, kust ostud tegin.
Järgmisel aastal tuleb võimaluse korral Mardilaadale varem minna. Selline trügimismaraton ei ole päris see, mida ma laadalt otsima lähen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar