Koeravillast Top meie pere kõige pisemale.
See on väga sihtotstarbeline ese - mõeldud kandmiseks teiste riiete all seljahädade leevendamiseks.
Lõngaks on ühekordne koeravilla ja lambavilla sisaldav lõng.
Kudusin seda top-i pesemata lõngast. Kahekordse lõngaga oli eelnev praktika olemas ja kartsin, et kui lõnga enne kudumist puhtaks pesen, siis ei saa ma selle karvase asjaga enam hakkama. Ei teagi nüüd takkajärgi öelda, kas see otsus oli õige või vale.
Kududa oli väga raske, sest see lõng ei libisenud mitte kõige vähemalgi määral näppude vahel. Seetõttu ma ei saanud kasutada tavapärast lõnga ümber sõrme keeramise meetodit ja lasin lõngal vabalt kerast tulla. Ja siis ta tuli sealt nagu ise heaks arvas. Ühtlasest koest võisin ainult und näha. Natukese ajaga olid käed ebameeldivalt rasvased ja neid saepurutükke seal lõnga sees oli ikka väga ohtralt, kuigi kerimise ajal oli lõng juba saepurust justkui puhastatud.
Kohe esimeste parempidiste ridadega hakkas välja lööma see kudumi spiraali keerdumise fenomen. Mida rida edasi, seda koledamaks asi läks. Aga otsustasin samamoodi edasi lasta. Riiete all kandmiseks pole väga mõtet mustritega mässama hakata.
Pärast pesu, kui hakkasin kudumit maha laotama, sain tükk aega mässata, et seda spiraali õigemaks keerata. Just nagu sain asja paika, kui sealsamas oli top jälle keerdus. Siis avastasin, et esi- ja seljapool on omavahel üsnagi kinni viltinud, kuigi pesus olin kudumisse vägagi hellalt suhtunud. No neid koerakarvu oli seal seespool ikka palju-palju risti-rästi segamini. Kui olin kihid üksteise küljest lahti tirinud, hakkas spiraali vastupanu ka lõpuks raugema. Ega päris kenasti ma seda paika ikkagi ei saanud. Aga seekord siis sedamoodi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar