Järjekordne möll nõiaköögis.
Kõik ju teavad, et sel sügisel on palju puravikke ja kuuseriisikaid. Mul oli ka kange soov neid seeni saada ja valisime välja marsruudi, kust oleks lootust siin Põhja-Eesti piirkonnas nimetatud seeni leida. Sõidame-sõidame, piilume siin-seal metsa alla ja no ei midagi. Mõnest kohast üht-teist leidsime, mõni koht oli totaalselt ilma seenteta. Vahepeal tekkis tunne, et niruse kastme jagu seentega see päev lõpebki. Tekkis vaid küsimus, kus paganas need puravikud siis ikkagi kasvavad?
Kui olime juba otsusele jõudnud, et aitab metsa all tuustimisest, keerasime otsa kodu poole, kuid mitte enam tuldud teed pidi, vaid panime gepsu käima ning lasime välja pakkuda mingi trassi suunaga kodu poole.
Ühe rapiku nurga peal tegin siiski ettepaneku korra peatuda ja metsa alla piiluda. Ja seal need seened olidki!
Leidsime nii porgandiriisikaid (käivad need ka suurepäraselt kuuseriisikate asemel) kui ka puravikke. Kiirelt oli kaks suurt ämbrit seeni täis, süle puravikest kuhjas ja siis seletas silm ridamisi suuri vanemat sorti kivipuravikke. Venitasin sületäie puravikke ja ämbrid lapselapse abiga autoni, haarasin suure kilekoti ja uuesti metsa! Kui teised juba rahulolematult jorisema hakkasid, lohistasin oma seenekoti auto juurde.
Kodus lõin oma kilekotitäie seeni patta, ja lisasin sinna puhastatud puravike torukesed. Pott sai seda seenesodi korralikult täis. Järgmisel päeval panin tule potile alla, keetsin tunnikese, jahutasin poti maha ja hakkasin seeni välja korjama. Aga oh jama, seal polnud enam ainsatki seent. Kõik oli üks korralik paks püree! Võtsin siis suure sõela ja hakkasin läbi sõela vedelikku välja nõrutama. Tuleb sealt sõelast paar tilka läbi, sõel kohe umbes. Võtan toki, keerutan seal sellega ringi et äkki siis, aga ei midagi. Pea pool oma 14-liitrisest potitäiest kallasin sõelale, sealt paar tilka vedelikku välja ja sõel prügiämbrisse kummuli. Asi oli ikka väga nutune. Tütar soovitas, et pane vett juurde, äkki vedelam püree tuleb sõelast läbi. Ja tõepoolest, sellise meetodiga sain poti põhja lõpuks mõned liitrid väga kahtlast värvi vedelikulaadset püdelat ollust.
Ega kaotada polnud ka midagi. Lõin sinna ollusesse maarjajääga eelpeitsitud lõnga sisse ning hakkas riburada kollaseid lõngu tulema. Kahetsesin takkajärgi, et suure portsu oma väärt värvipüreed olin juba kempsuaugust alla kallanud. Ja see on ikka müstika, kuidas sellest vägagi näotust värviveest nii kena kollase kätte sain.
Siin siis tulemus lõnga näol.
Kolm vasakpoolset lõnga on siis erinevatel aegadel värvivette pandud maarjajääga eelpeitsitud lõngad ning parempoolne lõng on ilma eelpeitsita potti visatud ja natuke raudvitrioli lisatud.
Väga mõnus lugemine :)
VastaKustutaTänan!
VastaKustuta