Lõin patta kes-teab-kui-vanad piparmündid, keetsin tunnikese, jätsin ööpäevaks seisma, väänasin piparmündi vee seest välja, lisasin vette maarjajääd, kuumutasin 45 minutit ja sain kena beeži lõnga.
Teine katsetus: lõin patta kes-teab-kui-vanad kasevihad, leotasin neid ööpäeva, keetsin tunnikese, jätsin ööpäevaks seisma, väänasin vihad välja, lisasin maarjajääd, kuumutasin ligi tunnikese ning sain päris mõnusa kollase lõnga.
Kolmas katsetus: kasutatud kaseviha leotis oli veel ära viskamata ja värvainet tundus jätkuvat, panin sinna uue lõnga sisse, lisasin veel natuke maarjajääd ja värvisin uue lõnga. Tulemus peaaegu identne esimese värvimisega. Väga hoolikal uurimisel võib tuvastada, et kollane toon on kerge beežika varjundiga.
Neljas katsetus: lõin keema kausitäie värskeid lepalehti, keetsin tunnikese, jätsin ööpäevaks seisma. Lehed kausist välja, maarjajää ja lõng sisse ning 45 minuti pärast oli jälle kena kollane lõng.
Võrreldes esimese kaselehtedega värvitud lõngaga oli toonivahe kergelt rohelise varjundi suunas. Aga vahe on üsnagi olematu.
Pildile panin siis 1. ja 2. katsetuse, sest 3. ja 4. katsetus ei lisa siia olulist muutust.
Vasakul värvitud vanade kasevihtadega, paremal kuivatatud piparmündiga |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar