Looduslikud värvid - kermesmari / Natural Dyes

Pean järjekordselt tõdema, et kermesmari on suurepärane värvitaim.

Sel aastal oleksin äärepealt ilma marjadeta jäänud. Helistasin emale ja uurisin, kuidas kermesmarjad elavad, et kuidas nad öökülmadele vastu on pidanud. Ema ütles, et tal enamus taimi juba pealt maha lõigutud, kuid on veel prügimäele viimata. Oi appi! Tegin siis kaupa, et kui kannatab neid marju nädalavahetuseni hoida, siis oleksin väga õnnelik.

Nädalavahetusel jõudsime maale küll, kuid ees ootas hunnik õunu, mis tahtsid mahlaks saada. Marjad polnud selle rabelemisega enam meeleski. Mahl sai tehtud, riistad lambivalgel pestud ja enne tuppa minekut tulid marjad meelde. Uurisin, emalt, kus marjad on. Tuli välja, et sealsamas peenra servas kuhjas. Pealamp valguseks kaasa, oksakäärid näppu, ämber kaasa ja sodikuhja sorteerima. Tuli välja, et seal kuhjas olid marjad päris hästi säilinud. Külm oli õige pisut näpistanud, kuid ei midagi hullu. Lõikusin viisakad marjakobarad kuhjast välja ja läksin seda põõsast üle vaatama, mis oli veel maha võtmata. Seal oli seis märksa nukram. Tõlvikud olid nukralt rippu, marjad vesised, aga korjasin ka need ära.

Värvisin kolmes erinevas jaos.
Esimene kolmandik marju läks potti koos vaskvitrioliga. Eelmisest aastast jäi meelde, et värvivesi tuli tugevalt lilla. Selle aasta vees jätkus lillat täpselt niikaua, kuni vesi soojaks läks. Siis oli vesi pigem pruuni värvi. Kas põhjus selles, et marjakobarad ei jõudnud suvega valmis saada? Pool kobarast oli alles roheline ja patta nad sedamoodi läksid ka.

Vasakult esimene lõng on esimene viht värvipotist. Kena roheline, kuid tundus, et värv jäi pisut tuhmike. Järgmise lõnga jaoks lisasin värvivette kurkumit, õige pisut teelusika otsaga. Tulemus sai täitsa mokka mööda. Kolmas ja neljas lõng samas lahuses andis kena pastelse rohelise. Tagantjärele tarkusena oleks pidanud vähemalt ühe lõnga veel potti viskama.

Teine värvilahus, kermesmari ja maarjajää.

Lõngade potti panemise järjekord jälle vasakult paremale.
Esimene lõng sai minu meelest üsna tavaline beež. Maarjajääd sai ilmselgelt liiga vähe pandud ja värv ei tahtnud külge hakata. Käiku läks jälle kübeke kurkumit ja maarjajääd juurde ja oh sa poiss, kus hakkas kollast värvi lõnga tulema! Nüüd ma ei teagi öelda, kui palju siin kermesmarja ja kui palju kurkumi mõju on. Kurkumit lisasin endistviisi marginaalsed kübemed.

Pärast heledama kollase lõnga väljatõstmist lõin patta kolmanda portsu marju.

Vasakult esimene ja teine lõng on raudvitrioli lisandiga. Lootsin saada hallikaid toone, aga halli ei tulnud kusagilt. Teine lõng jäi jälle üsna hele, vesi aga endistviisi tume nagu öö. Kas peitsi jäi väheseks, ei oska öelda. Panin jälle natuke kurkumit vette, raudvitrioli juurde ja kolm tõmmist sellest veest riburada üksteise kõrval.

Siin siis kogu see ilu läbisegi pingi seljatoel.

Igatahes mina olen tulemusega väga rahul.

Ükskord peaks selle kurkumi eraldi ette võtma ja vaatama, mis see puru endast tegelikult kujutab.