Nädalavahetuse mõnus nokitsemine oli kaelus.
Sõitsime maale emale külla. Tavapäraselt sai ka käsitöö kaasa võetud. Või pigem käsitöökott koos peotäie varraste ja lõngaga. Plaan oli üks kaelus emale varrastele panna.
Proovisin kõigepealt kaks lõnga kokku panna: meriino ja peenemat sorti karvane lõng. Kude jäi pigem õrnake, nii et ema praakis selle valiku välja. Panin siis kaks meriinot ja karvase lõnga koos jooksma, see oli meelepärane kombinatsioon.
Võtsin proovitüki pealt sobiva silmade arvu ja alustasin kudumist. Sooniku probleem - alguses on kude üüratult lai. Kohe nii lai tundus olema, et ei usaldanud mõõtmist, harutasin alustuse üles ja võtsin silmi vähemaks.
Mida pikemaks soonik kasvas, seda rohkem hakkas kripeldama, et esimene variant oli õigem. Aga nii kindel endas ikkagi polnud, et oleks esimese katsetuse taastanud. Et kui ei sobi emale, otsin mõne lapse, kellele kaelus paras on.
Korra sain veel harutada. Kui nööbiliistu olin juba vaheliti kokku kudunud, susserdasin midagi silmade ja mustriga, nii et nööbiliistu juures hakkas muster metsa kiskuma. Lihtsalt mõistuse vaheaeg jõudis kohale ja patentkoe ridade vahetuse ajal käkkisin mustri ära. Kui mõistus jälle oma koha peale saabus, oli hetkega asi selge. Varras välja, susserdatud read ülesse kuni nööbiliistuni ja kõik hakkas nagu õlitatult klappima.
Tegelikult kaelus ei saanudki liiga väike. Kohe päris paras sai.
Hommikul otsis ema oma nööbivaramust sobivad nööbid ka ette ja soe kaelasoojendaja oligi valmis.
Sel korral läks modelliga kohe väga hästi.
Panin kaeluse kaela ja läksin õue peale kekutama, et näe, ema, mul kaelus kaelas. Abikaasa ajas õue peal parasjagu fotoaparaadiga linnukesi taga ja nagu muuseas oli kaelus ka pildile püütud.
Lõngad:
Nako Elegant 100% meriino, 50 g/250 m, värv 4889, lõngakulu 72 g
Ica Yarns Termico Alpaca, 25% alpaca, 27% vill, 24% akrüül, 24% polüamiid, 30 g/300 m, lõngakulu 24 g
vardad 4,5
Kaelus sai nii pehme, soe ja mõnus, et peaks omale ka samade lõngadega ühe kaeluse kuduma. Lisan kudumise nimekirja...
Sõitsime maale emale külla. Tavapäraselt sai ka käsitöö kaasa võetud. Või pigem käsitöökott koos peotäie varraste ja lõngaga. Plaan oli üks kaelus emale varrastele panna.
Proovisin kõigepealt kaks lõnga kokku panna: meriino ja peenemat sorti karvane lõng. Kude jäi pigem õrnake, nii et ema praakis selle valiku välja. Panin siis kaks meriinot ja karvase lõnga koos jooksma, see oli meelepärane kombinatsioon.
Võtsin proovitüki pealt sobiva silmade arvu ja alustasin kudumist. Sooniku probleem - alguses on kude üüratult lai. Kohe nii lai tundus olema, et ei usaldanud mõõtmist, harutasin alustuse üles ja võtsin silmi vähemaks.
Mida pikemaks soonik kasvas, seda rohkem hakkas kripeldama, et esimene variant oli õigem. Aga nii kindel endas ikkagi polnud, et oleks esimese katsetuse taastanud. Et kui ei sobi emale, otsin mõne lapse, kellele kaelus paras on.
Korra sain veel harutada. Kui nööbiliistu olin juba vaheliti kokku kudunud, susserdasin midagi silmade ja mustriga, nii et nööbiliistu juures hakkas muster metsa kiskuma. Lihtsalt mõistuse vaheaeg jõudis kohale ja patentkoe ridade vahetuse ajal käkkisin mustri ära. Kui mõistus jälle oma koha peale saabus, oli hetkega asi selge. Varras välja, susserdatud read ülesse kuni nööbiliistuni ja kõik hakkas nagu õlitatult klappima.
Tegelikult kaelus ei saanudki liiga väike. Kohe päris paras sai.
Hommikul otsis ema oma nööbivaramust sobivad nööbid ka ette ja soe kaelasoojendaja oligi valmis.
Sel korral läks modelliga kohe väga hästi.
Panin kaeluse kaela ja läksin õue peale kekutama, et näe, ema, mul kaelus kaelas. Abikaasa ajas õue peal parasjagu fotoaparaadiga linnukesi taga ja nagu muuseas oli kaelus ka pildile püütud.
Lõngad:
Nako Elegant 100% meriino, 50 g/250 m, värv 4889, lõngakulu 72 g
Ica Yarns Termico Alpaca, 25% alpaca, 27% vill, 24% akrüül, 24% polüamiid, 30 g/300 m, lõngakulu 24 g
vardad 4,5
Kaelus sai nii pehme, soe ja mõnus, et peaks omale ka samade lõngadega ühe kaeluse kuduma. Lisan kudumise nimekirja...
Mõnus kaelus!
VastaKustutaKaelus on kena (ja Su kampsun ka lihtsalt super), aga ma ei ole oma 100 aastat patenti enam kudunud ning mind hakkas huvitama, mis on patentkoe eelis näiteks tavalise sooniku ees? Just sellise kaeluse puhul näiteks?
VastaKustutaÜlemine osa kaelusest on tavaline 1x1 soonik. Allapoole tegin patendi. Patent on oma iseloomult "vedelam" ja ei hoia nii hästi ümber kaela. Aga seal laiendamise osas on patent mõnus. Venib väga hästi kere järgi, samas jätab struktuurse koepinna. Efektsema saaks kindlasti kahe värviga tehes.
Kustuta