Jätkan valmis kudumite jagamist.
Ülalt alla kootud džemper, mis sai valmis juba veebruari alguses.
Selle džempri lõnga ostmine oli täiesti emotsiooni ajel. Otsisin midagi muud, aga see lõng võlus mind oma pastelsete sinakas-hallide toonidega. Teadsin kohe, mis ma sellest koon, Lõngatokid libisesid korvi.
Kodus tegin kohe proovikudumise ja mu vaimustus hakkas hajuma. See ei olnud enam see lõng, mida ma poes vaatasin. Võtsin kõrvale jooksma ühe halli mohääriseguse lõnga. Ühele kaelusele ma seda lõnga juba lisasin ja seal oli see lõng omal kohal. Tundus, et džemprile ka sobib. Kuigi kogu see kooslus mind enam eriti ei vaimustanud, jätkasin kangekaelselt kudumist. Mohäär lisas kudumile mõnusat pehmust, väljanägemine jäi pigem selline pisut tokerdanud-karvane. Niisiis see mohäär sinna kõrvale väga hästi siiski ei sobinud.
Kere kudumine sujus traditsiooniliselt kenasti, varrukatega maadlesin ikka vana malli järgi: kolm varrukat ühele džemprile. Ja lõpuni pole ikka rahul. Pärast pesu venisid varrukad pisut pikkusesse ja sellevõrra jäi laiust ka vähemaks. Venitasin küll kudet laiusesse kuivama sättimise ajal, kuid vist mitte piisavalt. Mõnusa tunde jaoks peaks varrukal küünarnukist alates allapoole paar silma rohkem olema. Aga harutama see lõng tänu mohäärilisandile kuidagimoodi ei kutsu. Siiamaani pole veel harutama hakanud, ju vist jääbki niimoodi.
Lõnga ostsin kolm tokki ja kõik kerad läksid käiku. Osa kampsunist sai tükimaad kontrastsema mustriga. Hakkasin lõngavöösid kontrollima ja avastasin, et üks keradest oli erineva partiinumbriga. No keda ma süüdistan! Ise olin loll, et poes numbreid ei kontrollinud.
Lõng: Austermann Step, värv 307, 420 m/100 g
75% villa, 25% polüamiidi
+ tundmatu koostisega mohäär
vardad 3,0
Ülalt alla kootud džemper, mis sai valmis juba veebruari alguses.
Selle džempri lõnga ostmine oli täiesti emotsiooni ajel. Otsisin midagi muud, aga see lõng võlus mind oma pastelsete sinakas-hallide toonidega. Teadsin kohe, mis ma sellest koon, Lõngatokid libisesid korvi.
Kodus tegin kohe proovikudumise ja mu vaimustus hakkas hajuma. See ei olnud enam see lõng, mida ma poes vaatasin. Võtsin kõrvale jooksma ühe halli mohääriseguse lõnga. Ühele kaelusele ma seda lõnga juba lisasin ja seal oli see lõng omal kohal. Tundus, et džemprile ka sobib. Kuigi kogu see kooslus mind enam eriti ei vaimustanud, jätkasin kangekaelselt kudumist. Mohäär lisas kudumile mõnusat pehmust, väljanägemine jäi pigem selline pisut tokerdanud-karvane. Niisiis see mohäär sinna kõrvale väga hästi siiski ei sobinud.
Kere kudumine sujus traditsiooniliselt kenasti, varrukatega maadlesin ikka vana malli järgi: kolm varrukat ühele džemprile. Ja lõpuni pole ikka rahul. Pärast pesu venisid varrukad pisut pikkusesse ja sellevõrra jäi laiust ka vähemaks. Venitasin küll kudet laiusesse kuivama sättimise ajal, kuid vist mitte piisavalt. Mõnusa tunde jaoks peaks varrukal küünarnukist alates allapoole paar silma rohkem olema. Aga harutama see lõng tänu mohäärilisandile kuidagimoodi ei kutsu. Siiamaani pole veel harutama hakanud, ju vist jääbki niimoodi.
Lõnga ostsin kolm tokki ja kõik kerad läksid käiku. Osa kampsunist sai tükimaad kontrastsema mustriga. Hakkasin lõngavöösid kontrollima ja avastasin, et üks keradest oli erineva partiinumbriga. No keda ma süüdistan! Ise olin loll, et poes numbreid ei kontrollinud.
Lõng: Austermann Step, värv 307, 420 m/100 g
75% villa, 25% polüamiidi
+ tundmatu koostisega mohäär
vardad 3,0
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar