Ravelry-s oli kooskudumine. Kudusime koos Annaga. Mitu kuud tagasi. Vaata siia
Mul džemper ammu valmis, aga pildile ei saa kohe midagi. Õues on pikalt külm olnud ja toas ei taha pildistada.
Maikuu võttis meid vastu märgatavalt paranenud ilmaga. Võtsime kaasaga fotovarustuse kaasa ja läksime metsa. Ma tarisin kahe kotiga valminud kudumeid ka kaasa. et mine sa tea, äkki õnnestub midagi ära pildistada.
Pildistamiseks super kohta ette ei jäänud ja valgus kippus ka teravavõitu olema, aga pildid said tehtud.
Kudumiseks valisin Jõgeva villavabriku naturaalhalli lõnga 50% villa, 50% mohääri.
Lõnga jämedus 6/2, 100g / 300 m. Oma numbrilistele näitudele vaatamata üpris peenike lõng. Mohääri olemasolu on raske tuvastada. Kui silt nii ei ütleks, ega ei usuks.
Proovitükk oli OK, kena peenikene triip ja käega katsuda mõnus. Kudusin kampsunit jupi maad juba ära ja harutasin üles. Kuni kudusin edasi-tagasi. püsis kude normaalne, kui aga kaenla all tükid ühendasin ning hakkasin ringselt kuduma, hakkas kude diagonaali kiskuma.
Lisasin ülipeenikese (100g/~2400 m) halli villase lõnga juurde, võtsin jämedamad vardad, vähendasin silmade arvu ja sain igatepidi normaalse koe ka ringselt kududes.
Olen viimasel ajal mitmed patentkoes sallid kudunud. Niipea, kui ma mõttega kudumise juures ei olnud, hakkas käsi automaatselt patentkudet tegema. Seetõttu sain mitmel korral kiruda ja harutada.
Üks hästi kummaline traditsioon on tekkinud, ma armastan kampsunitele kolm varrukat kududa. Esimene nendest läheb aia taha, järgmised kaks varrukat saan parajad. Ma ei armasta lotendavaid varrukaid ja seetõttu kipun varruka liiga kitsa kuduma. Selle kampsuniga läks pisut teistpidi. Varrukas on kootud otse kere külge. Ju jätsin varrukaaugu liiga suure, nii et varrukas sai minu jaoks liialt lai. Aga ega ma enne ei saanud sellest aru, kui küünarnukk oli juba varruka sisse kadunud. Harutasin kõik ülesse ja hakkasin otsast peale. Kaenla alla tekitasin mõned kiired kokkuvõtmised ja sain sobiva laiusega varruka. Jätkasin kuni soonikuni sama kokkuvõtmise rütmi, lõpetasin varruka kenasti ära ja harutasin kuni küünarnukini varruka üles. Sealtmaalt tahtis varrukas kiiremat kokkuvõtmist.
Kokku kudusin ära 314 grammi Jõgeva lõnga ja 26 grammi peenikest villast.
Vardad 3,0.
Aitäh, Anna, toreda kooskudumise eest!
Eile alustati uue kooskudumisega ja mul on vardad juba soojaks kootud.
Mul džemper ammu valmis, aga pildile ei saa kohe midagi. Õues on pikalt külm olnud ja toas ei taha pildistada.
Maikuu võttis meid vastu märgatavalt paranenud ilmaga. Võtsime kaasaga fotovarustuse kaasa ja läksime metsa. Ma tarisin kahe kotiga valminud kudumeid ka kaasa. et mine sa tea, äkki õnnestub midagi ära pildistada.
Pildistamiseks super kohta ette ei jäänud ja valgus kippus ka teravavõitu olema, aga pildid said tehtud.
Kudumiseks valisin Jõgeva villavabriku naturaalhalli lõnga 50% villa, 50% mohääri.
Lõnga jämedus 6/2, 100g / 300 m. Oma numbrilistele näitudele vaatamata üpris peenike lõng. Mohääri olemasolu on raske tuvastada. Kui silt nii ei ütleks, ega ei usuks.
Proovitükk oli OK, kena peenikene triip ja käega katsuda mõnus. Kudusin kampsunit jupi maad juba ära ja harutasin üles. Kuni kudusin edasi-tagasi. püsis kude normaalne, kui aga kaenla all tükid ühendasin ning hakkasin ringselt kuduma, hakkas kude diagonaali kiskuma.
Lisasin ülipeenikese (100g/~2400 m) halli villase lõnga juurde, võtsin jämedamad vardad, vähendasin silmade arvu ja sain igatepidi normaalse koe ka ringselt kududes.
Olen viimasel ajal mitmed patentkoes sallid kudunud. Niipea, kui ma mõttega kudumise juures ei olnud, hakkas käsi automaatselt patentkudet tegema. Seetõttu sain mitmel korral kiruda ja harutada.
Üks hästi kummaline traditsioon on tekkinud, ma armastan kampsunitele kolm varrukat kududa. Esimene nendest läheb aia taha, järgmised kaks varrukat saan parajad. Ma ei armasta lotendavaid varrukaid ja seetõttu kipun varruka liiga kitsa kuduma. Selle kampsuniga läks pisut teistpidi. Varrukas on kootud otse kere külge. Ju jätsin varrukaaugu liiga suure, nii et varrukas sai minu jaoks liialt lai. Aga ega ma enne ei saanud sellest aru, kui küünarnukk oli juba varruka sisse kadunud. Harutasin kõik ülesse ja hakkasin otsast peale. Kaenla alla tekitasin mõned kiired kokkuvõtmised ja sain sobiva laiusega varruka. Jätkasin kuni soonikuni sama kokkuvõtmise rütmi, lõpetasin varruka kenasti ära ja harutasin kuni küünarnukini varruka üles. Sealtmaalt tahtis varrukas kiiremat kokkuvõtmist.
Kokku kudusin ära 314 grammi Jõgeva lõnga ja 26 grammi peenikest villast.
Vardad 3,0.
Aitäh, Anna, toreda kooskudumise eest!
Eile alustati uue kooskudumisega ja mul on vardad juba soojaks kootud.
Varrukad istuvad sellel tõesti väga hästi.
VastaKustutaOlen ka vahest just varrukatega hädas - kipun mõne kampsuni puhul varukast alustama ja siis hiljem, kui kehaoa ka valmis on saanud, selgub, et mu varrukas ikkagi ei ole päris ideaalne...
Ilus kampsun, selline ajatu!
VastaKustuta