Aprilli alguses sain valmis ühe triibulise džempri abikaasale.
Kapis oli paari kera kaupa üksteisega kenasti kokku sobivaid Novita Nalle sokilõngasid. Mõistlik oli need koduseks kampsuniks kududa. Kuhu ma selle sokikuhjaga läinud oleks, kui need kerad sokkideks oleks saanud? Seda enam, et kõik need värvid abikaasale meeldivad ja villase kampsuni vastu pole tal midagi. (Ta muidugi kurtis, et kampsunite ja vestide kuhi on juba nii muljetavaldav, et maale minnes on vaja juba lisakotti. Kes see ette teab, millise riideeseme ilm juhtub olema. Häda, kui valik liiga suur on.)
Kuduma hakkasin ülalt alla ja ilma õmblusteta.
Kereosa värvitriibud ei saanud kõige paremad. Samade lõngade värvikombinatsioon varrukal meeldib rohkem. Aga harutama ka ei hakanud.
Varrukad on kohe kere külge kootud. Olin hästi laisk, ei viitsinud seal õla peal triipusid klapitada ning tegin ülemise otsa ühevärvilise. Tagantjärele vaatan, et oleksin ikka tublim võinud olla. Mind ennast need varrukate ülemised otsad natuke ikkagi häirivad.
Ja nagu juba traditsiooniks on saanud, ei suutnud ma esimese korraga õige laiusega varrukaid teha. Ikka kolm varrukat kampsunile. See on juba naeruväärne. Ma ei oska enam vihastadagi, kui varrukat harutan.
Alguses plaanisin krae teha pruuni lõngaga, aga siis vaatasin, et ülemine osa kampsunist jääb kole kahvatu ning vahetasin pruuni rohelise vastu välja. Väike kahtlus näris hinge, et jätsin kraele liiga suure augu, aga kui krae valmis sai, siis polnud enam väga vigagi. Kraele kõrguse andmiseks kasutasin lühendatud ridasid.
Lõngad: Novita Nalle 100 g/260 m, 75% villa, 25% polüamiidi
värv 661 pruun, 288 sinepikollane, 314 oliivroheline, 391 tumekollane
Vardad 3,0
Lõnga kulus kokku 452 grammi.
Kapis oli paari kera kaupa üksteisega kenasti kokku sobivaid Novita Nalle sokilõngasid. Mõistlik oli need koduseks kampsuniks kududa. Kuhu ma selle sokikuhjaga läinud oleks, kui need kerad sokkideks oleks saanud? Seda enam, et kõik need värvid abikaasale meeldivad ja villase kampsuni vastu pole tal midagi. (Ta muidugi kurtis, et kampsunite ja vestide kuhi on juba nii muljetavaldav, et maale minnes on vaja juba lisakotti. Kes see ette teab, millise riideeseme ilm juhtub olema. Häda, kui valik liiga suur on.)
Kuduma hakkasin ülalt alla ja ilma õmblusteta.
Kereosa värvitriibud ei saanud kõige paremad. Samade lõngade värvikombinatsioon varrukal meeldib rohkem. Aga harutama ka ei hakanud.
Varrukad on kohe kere külge kootud. Olin hästi laisk, ei viitsinud seal õla peal triipusid klapitada ning tegin ülemise otsa ühevärvilise. Tagantjärele vaatan, et oleksin ikka tublim võinud olla. Mind ennast need varrukate ülemised otsad natuke ikkagi häirivad.
Ja nagu juba traditsiooniks on saanud, ei suutnud ma esimese korraga õige laiusega varrukaid teha. Ikka kolm varrukat kampsunile. See on juba naeruväärne. Ma ei oska enam vihastadagi, kui varrukat harutan.
Alguses plaanisin krae teha pruuni lõngaga, aga siis vaatasin, et ülemine osa kampsunist jääb kole kahvatu ning vahetasin pruuni rohelise vastu välja. Väike kahtlus näris hinge, et jätsin kraele liiga suure augu, aga kui krae valmis sai, siis polnud enam väga vigagi. Kraele kõrguse andmiseks kasutasin lühendatud ridasid.
Lõngad: Novita Nalle 100 g/260 m, 75% villa, 25% polüamiidi
värv 661 pruun, 288 sinepikollane, 314 oliivroheline, 391 tumekollane
Vardad 3,0
Lõnga kulus kokku 452 grammi.
Ilus kampsun. Ühevärviline varrukaots mulle isegi meeldib, muidu oleks ehk liiga triibuline.
VastaKustutaMõnusad süsteemsed triibud. Me oleme täitsa ühel lainel - ma ka lõpetasin hiljuti ühe triibulise lõngajääkidest kardigani. Minu triibud ei ole aga üldse korrapärased.
VastaKustuta