Kahevärvilist patentkudet olen juba koolipiigana kudunud. Kudusin omale mütsi ja salli. Ja ühe uhke kampsuni, mis pärast pesu põlvini venis.
Siis tuli pikk vahe, kuni sel kevadel tegin lihtsa salli.
Proovisin alguses patentkoes mustrilist salli teha, kuid mustrit ette võtta polnud ja pildi järgi pusimine ei andnud rahuldavat tulemust. Parem pool jäi OK, kuid pahem pool mulle ei meeldinud.
Sel kevadel tõin USA reisilt kaasa Nancy Marchanti ülivinge patentkoes kudumite raamatu ja selle raamatu abiga kudusin tütrele salli, mis sobib pruunides toonides mütsiga suurepäraselt kokku (vaata eelmist postitust).
Salli idee tekitajaks olid lõngad. Nimelt sellest musta-valgekirjust lõngast kudusin omale sviitri (ehk saan ka selle kudumi ükskord pildile) ja lõnga jäi piisavalt palju järele. Pruunikate toonidega lõng oli ka sviitrile mõeldud, kuid sinna ma seda ära ei kasutanud. Ja kuna lõng on oma olemuselt väga mõnus ja pehme, sai sellest lõngajäägist sall.
Salli algus oli pisut vaevaline, sest esimeste ridade kudumise ajal kippusid silmused ennast väga suvaliselt ümber varda keerama ja raske oli aru saada, milline asend see õige on. Paar korda kippus asi nii metsa minema, et harutasin alustuse üles ja läksin uuele katsele. Ja esimestel ridadel on ka keeruline aru saada, mis värviga mispidi silmust teha. Tütar kõrvalt uuris, kas see asi on seda pusimist väärt. Aga kui salli oli paari mustri jagu kõrgusesse kasvatatud, arvas ta, et oli pusimist väärt.
Kuna mõlemad lõngad on kirjud, tumedast heledani välja, siis ei saagi tegelikult öelda, kumb pool nüüd see õige ja kumb pahem pool on. Nagu tütar kommenteeris, siis on meeleolusall. Vastavalt meelolule siis kas üks või teine pool sallist pealmiseks keerata.
Ja ega ma ilma suurema harutamiseta ikka hakkama ei saanud. Sall oli pea poole peal, kui avastasin, et üsna alguses olin ühed keerud valesti kokku kudunud. Ei jäänud muud üle, kui pidin salli veani üles harutama.
Mustrilise patendi kudumine on ülimalt maagiline tegevus. Selle kinnituseks mainin, et uue mustriga sall on juba varrastel.
Lõng:
Austermann Murano Lace 100 g/400 m, 53% uusvill, 47% akrüül, värvid 004 ja 012
lõngakulu 144 g
vardad 3,5
See on nüüd selline lõng, mida ma e-poest ilma katsumata kindlasti ostnud poleks. Aga kui Karnaluksis sellest lõngast mööda jalutasin, siis pugesid need kerad vastuvaidlematult korvi sisse. Väga mõnus lõng on.
Siis tuli pikk vahe, kuni sel kevadel tegin lihtsa salli.
Proovisin alguses patentkoes mustrilist salli teha, kuid mustrit ette võtta polnud ja pildi järgi pusimine ei andnud rahuldavat tulemust. Parem pool jäi OK, kuid pahem pool mulle ei meeldinud.
Sel kevadel tõin USA reisilt kaasa Nancy Marchanti ülivinge patentkoes kudumite raamatu ja selle raamatu abiga kudusin tütrele salli, mis sobib pruunides toonides mütsiga suurepäraselt kokku (vaata eelmist postitust).
Salli idee tekitajaks olid lõngad. Nimelt sellest musta-valgekirjust lõngast kudusin omale sviitri (ehk saan ka selle kudumi ükskord pildile) ja lõnga jäi piisavalt palju järele. Pruunikate toonidega lõng oli ka sviitrile mõeldud, kuid sinna ma seda ära ei kasutanud. Ja kuna lõng on oma olemuselt väga mõnus ja pehme, sai sellest lõngajäägist sall.
Salli algus oli pisut vaevaline, sest esimeste ridade kudumise ajal kippusid silmused ennast väga suvaliselt ümber varda keerama ja raske oli aru saada, milline asend see õige on. Paar korda kippus asi nii metsa minema, et harutasin alustuse üles ja läksin uuele katsele. Ja esimestel ridadel on ka keeruline aru saada, mis värviga mispidi silmust teha. Tütar kõrvalt uuris, kas see asi on seda pusimist väärt. Aga kui salli oli paari mustri jagu kõrgusesse kasvatatud, arvas ta, et oli pusimist väärt.
Kuna mõlemad lõngad on kirjud, tumedast heledani välja, siis ei saagi tegelikult öelda, kumb pool nüüd see õige ja kumb pahem pool on. Nagu tütar kommenteeris, siis on meeleolusall. Vastavalt meelolule siis kas üks või teine pool sallist pealmiseks keerata.
Ja ega ma ilma suurema harutamiseta ikka hakkama ei saanud. Sall oli pea poole peal, kui avastasin, et üsna alguses olin ühed keerud valesti kokku kudunud. Ei jäänud muud üle, kui pidin salli veani üles harutama.
Mustrilise patendi kudumine on ülimalt maagiline tegevus. Selle kinnituseks mainin, et uue mustriga sall on juba varrastel.
Lõng:
Austermann Murano Lace 100 g/400 m, 53% uusvill, 47% akrüül, värvid 004 ja 012
lõngakulu 144 g
vardad 3,5
See on nüüd selline lõng, mida ma e-poest ilma katsumata kindlasti ostnud poleks. Aga kui Karnaluksis sellest lõngast mööda jalutasin, siis pugesid need kerad vastuvaidlematult korvi sisse. Väga mõnus lõng on.
Imeilus, tõesti meeleolukas! Üleminekuga värvitoonid annavad oma võlu!
VastaKustutaAitäh, Ingi!
KustutaVäga lahe sall oma värvide ja varjunditega.
VastaKustutaAitäh, Anneli!
KustutaVäga uhke sall! Pildi järgi võttes tundub päris keeruline tegu olevat.
VastaKustutaAitäh, ticutacu!
KustutaAlustamine on pisurt keeruline ja põhimõttele pihtasaamine võib ka pisut aega võtta. Kui asi käpas, saab lihtsamaid mustreid juba foto järgi kududa.