Herilasepesasid on kootud praeguseks juba 9 tk. (Tegelikult on mitu tükki rohkem valmis kootud, aga neid, mis kerasse tagasi on saanud, arvesse ei võta.)
No mis teha, kui need istuvad peas nõnda hästi!
Roheline herilasepesa
Seda hakkasin kuduma veel siis, kui ilm oli üsna sügisene.
Aga üldsegi mitte nende lõngadega, mis siin pildil näha on.
Soov oli saada rohelistes toonides sügisese ilma müts. Kaevasin oma lõngavarudest välja rohelised toonid ja hakkasin proovilapikesi kuduma. Enam ei mäletagi, kui mitu varianti sai ära proovitud, enne kui sõelale jäi Nako Elegant 100% meriinovillane, 2 erinevat tooni rohelist. Mitu korda sain alustatud ja üles harutatud, sest ääresoonik ei saanud sellise tugevusega, nagu meeldis. Lõpuks sain mütsi valmis, aga see ei istunud nõnda peas, nagu vaja. Kas lõng polnud see või hoopis tunne oli vale, aga tõstsin mütsi kõrvale ja see õnnetuke ootab siiamaani keraks tagasi saamist.
Vahetasin lõngad välja. Jälle mitmed proovikudumised, kuni valikusse jäid Lang Yarns Mille Colori Socks & Lace ja Ice Yarns Termico Alpaca.
Seda mütsi sain kolm korda kududa. Esimene müts ei tahtnud hästi peas püsida. No ei olnud õiget tunnet. Teine müts sai liiga laia soonikuosaga. Sain jälle mütsi üles harutada. Kolmas müts oli juba peaaegu õige, aga tahtis kõrgust juurde saada. Päris kõike enam üles harutama ei pidanud. Alumised kaks rulli jäid paika. Kui lõpuks mütsi valmis sain, oli suur kergendus. Kui mitu nädalat ma mütsiga jauranud olin, kes seda enam mäletab. Igatahes sügisest oli vahepeal sügav talv saanud. Aga ega kevad ju mägede taga pole :)
Lõngad:
Lang Yarns Mille Colori Socks & Lace, 100 g/400 m, 75% uusvillane, 25% polüamiid, värv 870016
lõngakulu 32 g
Ice Yarns Termico Alpaca, 25% alpaka, 27% vill, 24% akrüül, 24% polüamiid, värv Grey Melange, 30 g/300 m
lõngakulu 16 g
Varras 4,0
Pruunides toonides herilasepesa
Novita USVA ja Drops Delight lõngadega mütse olen juba eelnevalt 4 tükki valmis kudunud. Eelmistest mütsidest oli vaja pisut väiksema ümbermõõduga müts kududa. Võtsin oma vana mütsi ette, lugesin silmad kokku, mõned silmad arvestusest maha ja kudumine võis alata. Aga midagi läks ikkagi väga valesti. Muudatus eelmiste sarnaste mütsidega oli teistsugune soonik alumises servas. Müts tuli liiga väike. Kude tundus ka kuidagi jäigem, kui varasemal mütsil. No selge, tähendab see enesepiitsutamine, et koo tihedamalt, oli vilja kandnud. Võtsin jämedamad vardad ja tegin uue sooniku. Ikka kude liiga tihe. Veel jämedamad vardad, ikka oli soonik liiga kitsas. Ma ei saanud enam midagi aru. No tõesõna, enam ei oska mütsi kududa!
Harutamine, harutamine, harutamine... lõputu ring.
Lugemine läks sassi, mitmenda katse mütsiks tegin.
Kui sain lõpuks mütsiomaniku ja mütsi kokku viidud, selgus tõsiasi, et müts sai liiga suur!
Tänasin õnne, et lõngad olid ära katkestamata. Müts sai jälle keraks. Võtsin pool numbrit väiksemad vardad ja tegin sama silmade arvuga uue mütsi. Muidu sai seekord kõik hea, aga üks rull jäi mütsi kõrgusest puudu. Jälle pool mütsi üles harutada ja uus lõpetamine. Seekord tõesti lõpetamine.
Lõngad:
Novita USVA 100 g = 140 m (75 % villa, 25 % polüamiidi), värv 884
lõngakulu 62 g
ja Drops Delight 50 g = 175 m (75 % superwash villa, 25 % polüamiidi), värv 10
lõngakulu 36 g
vardad 4,5
Üks varasem herilasepesa on veel näitamata.
Olgu siis selle mütsi pilt ka blogis olemas.
Lõngad:
Drops Eskimo 50 g/50 m, värvid beež ja pruun, lõngakulu kokku 92 g
Drops Delight 50 g/175 m, värv 04, lõngakulu 18 g
Vardad 6,5
See müts sai kootud mulle endale, aga tegelikult läks hoopis teisiti. Ema tuli mulle külla. Kurtis, et kukal ja pea valutavad. Otsis endale kuklasse midagi sooja. Mul oli see müts just valmis saanud ja nõnda ma selle mütsi talle pähe pakkusin. Et äkki on peal hea. Oligi hea. Ja nõnda see müts ema omaks saigi.
No mis teha, kui need istuvad peas nõnda hästi!
Roheline herilasepesa
Seda hakkasin kuduma veel siis, kui ilm oli üsna sügisene.
Aga üldsegi mitte nende lõngadega, mis siin pildil näha on.
Soov oli saada rohelistes toonides sügisese ilma müts. Kaevasin oma lõngavarudest välja rohelised toonid ja hakkasin proovilapikesi kuduma. Enam ei mäletagi, kui mitu varianti sai ära proovitud, enne kui sõelale jäi Nako Elegant 100% meriinovillane, 2 erinevat tooni rohelist. Mitu korda sain alustatud ja üles harutatud, sest ääresoonik ei saanud sellise tugevusega, nagu meeldis. Lõpuks sain mütsi valmis, aga see ei istunud nõnda peas, nagu vaja. Kas lõng polnud see või hoopis tunne oli vale, aga tõstsin mütsi kõrvale ja see õnnetuke ootab siiamaani keraks tagasi saamist.
Vahetasin lõngad välja. Jälle mitmed proovikudumised, kuni valikusse jäid Lang Yarns Mille Colori Socks & Lace ja Ice Yarns Termico Alpaca.
Seda mütsi sain kolm korda kududa. Esimene müts ei tahtnud hästi peas püsida. No ei olnud õiget tunnet. Teine müts sai liiga laia soonikuosaga. Sain jälle mütsi üles harutada. Kolmas müts oli juba peaaegu õige, aga tahtis kõrgust juurde saada. Päris kõike enam üles harutama ei pidanud. Alumised kaks rulli jäid paika. Kui lõpuks mütsi valmis sain, oli suur kergendus. Kui mitu nädalat ma mütsiga jauranud olin, kes seda enam mäletab. Igatahes sügisest oli vahepeal sügav talv saanud. Aga ega kevad ju mägede taga pole :)
Lõngad:
Lang Yarns Mille Colori Socks & Lace, 100 g/400 m, 75% uusvillane, 25% polüamiid, värv 870016
lõngakulu 32 g
Ice Yarns Termico Alpaca, 25% alpaka, 27% vill, 24% akrüül, 24% polüamiid, värv Grey Melange, 30 g/300 m
lõngakulu 16 g
Varras 4,0
Pruunides toonides herilasepesa
Novita USVA ja Drops Delight lõngadega mütse olen juba eelnevalt 4 tükki valmis kudunud. Eelmistest mütsidest oli vaja pisut väiksema ümbermõõduga müts kududa. Võtsin oma vana mütsi ette, lugesin silmad kokku, mõned silmad arvestusest maha ja kudumine võis alata. Aga midagi läks ikkagi väga valesti. Muudatus eelmiste sarnaste mütsidega oli teistsugune soonik alumises servas. Müts tuli liiga väike. Kude tundus ka kuidagi jäigem, kui varasemal mütsil. No selge, tähendab see enesepiitsutamine, et koo tihedamalt, oli vilja kandnud. Võtsin jämedamad vardad ja tegin uue sooniku. Ikka kude liiga tihe. Veel jämedamad vardad, ikka oli soonik liiga kitsas. Ma ei saanud enam midagi aru. No tõesõna, enam ei oska mütsi kududa!
Harutamine, harutamine, harutamine... lõputu ring.
Lugemine läks sassi, mitmenda katse mütsiks tegin.
Kui sain lõpuks mütsiomaniku ja mütsi kokku viidud, selgus tõsiasi, et müts sai liiga suur!
Tänasin õnne, et lõngad olid ära katkestamata. Müts sai jälle keraks. Võtsin pool numbrit väiksemad vardad ja tegin sama silmade arvuga uue mütsi. Muidu sai seekord kõik hea, aga üks rull jäi mütsi kõrgusest puudu. Jälle pool mütsi üles harutada ja uus lõpetamine. Seekord tõesti lõpetamine.
Lõngad:
Novita USVA 100 g = 140 m (75 % villa, 25 % polüamiidi), värv 884
lõngakulu 62 g
ja Drops Delight 50 g = 175 m (75 % superwash villa, 25 % polüamiidi), värv 10
lõngakulu 36 g
vardad 4,5
Üks varasem herilasepesa on veel näitamata.
Olgu siis selle mütsi pilt ka blogis olemas.
Lõngad:
Drops Eskimo 50 g/50 m, värvid beež ja pruun, lõngakulu kokku 92 g
Drops Delight 50 g/175 m, värv 04, lõngakulu 18 g
Vardad 6,5
See müts sai kootud mulle endale, aga tegelikult läks hoopis teisiti. Ema tuli mulle külla. Kurtis, et kukal ja pea valutavad. Otsis endale kuklasse midagi sooja. Mul oli see müts just valmis saanud ja nõnda ma selle mütsi talle pähe pakkusin. Et äkki on peal hea. Oligi hea. Ja nõnda see müts ema omaks saigi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar