Hakkasin salli keskosast peale ja jooksvalt vaatasin, mis mustrijupike kuhu klappida võiks. Salli ääremuster kiskus korralikult käest ära, nii et selle harutasin üles ja hakkasin lihtsalt rida-realt kombineerima, alguses paberile, kuid kudumise käigus tuli pliiats ja kustukumm ligi võtta ning käigu pealt korrektiivid sisse viia.
Täna sai sünnipäevalaps salli kätte ja sain juba tagasisidet, et kingitus meeldis.
Sall oli isegi sõrmusetesti edukalt läbinud, kuigi ise ma selle peale ei tulnud (kootud on jämedamast lõngast kui Haapsalu salle tehakse).
Sall on kootud Orenburgi sallilõngast 100 g/ 600 m
80 % kitsevill, 20 % lambavill
Vardad 3,0
Lõnga kulus 92 grammi
Saali mõõdud: 170 x 86 cm
Tähelepanekud lõnga kohta:
Kudumise ajal olin ise ka karvane nagu loom.
Ja mitte ainult, diivan oli karvane, põrand oli karvane, pesuvesi oli karvane.
Kudum oli enne pesu karvasem, kui eeldasin, samas pestud ja venitatud kudumis seda karvasust enam nii väga ei tuvasta.
Lõng tundus kudumise ajal üsna libe, nii et mul oli tõsine hirm selle ees, kuidas kudum vormi hoidma jääb.
Tänu libedusele osutus harutamine ülilihtsaks, silmade vardale tagasisaamine meenutas aga mitme tundmatuga võrrandit, sest silmuseid kippus üles hargnema mitme rea jagu rohkem kui vaja.
Raamile venitamine oli lihtne. Lõng andis endaga väga kenasti mängida. Raamilt maha võetud sall kaotas aga tugevalt sakkide sügavuses. Lootus aga jääb, et pärast teist-kolmandat pesu saab kudum oma karvasuse tagasi ja hakkab vormi paremini hoidma.
Huvitav eksperiment kududa salli ilma kindla mustrita paberil. Tulemus on ilus.
VastaKustuta