Väärt täiendus raamaturiiulisse / A fine addition to my Bookshelf

Juhtus nii, et sain ootamatult väärt naistepäeva kingituse ja täienduse oma käsitööraamatute riiulisse.

Külastasin Aardla lõngapoodi ja esimene asi, mis mulle silma torkas, oli lauanurgal lebav raamatukuhi - Aino Praakli "Eesti labakindad ilma laande laiali", teine, parandatud ja täiendatud trükk. Müüa viipas naeratades toa teise nurka, et nüüd pole muud, kui raamatuga sinnapoole kõndida ja raamatu autorilt "käpajälg" alla võtta. Peast käis kohe kiirelt läbi, et nüüd pole muud, kui tagurpidi uksest välja ja lähimat nutumüüri otsima minna, aga appi tuli abikaasa, kes otsis põuest rahakoti välja ja hetk hiljem olin õnnelik uus raamatuomanik.

Raamatu kõrval lebab üks isevärki kinnas. Olin naistepäeval ema juures külas. Otsisin ühte lõngavihti ja sattusin ülesharutatavate asjade koti peale. Esimene asi seal asjade virnas oli üks kinnas, mida mäletan niikaua, kui ennast mäletan. Uurisin emalt kinda päritolu. See kinnas on emale näärikingituseks kootud (tol väga kaugel ajal oli jõulude pidamine tabu) minu järjestuselt teise klassijuhataja poolt, kes oli ka suurepärane käsitöö õpetaja ning ema kolleeg. Alles on üks kinnas ja seegi juba peopesast kandmisest viledaks kulunud ning kordi paigatud. Aga muster on kena. Palusin selle kinda omale. See saab olema mu järgmine kinda projekt. Vaja veel ERM-i kogudes üks korralik uurimine teha, et kus sellist mustrit veel tehtud on. Ja äkki tasuks seda kinnast ka ERM-i kogudesse pakkuda. Ajaliselt läheb see kinnas kusagile 1960-datesse aastatesse.