Väärt täiendus raamaturiiulisse / A fine addition to my Bookshelf

Juhtus nii, et sain ootamatult väärt naistepäeva kingituse ja täienduse oma käsitööraamatute riiulisse.

Külastasin Aardla lõngapoodi ja esimene asi, mis mulle silma torkas, oli lauanurgal lebav raamatukuhi - Aino Praakli "Eesti labakindad ilma laande laiali", teine, parandatud ja täiendatud trükk. Müüa viipas naeratades toa teise nurka, et nüüd pole muud, kui raamatuga sinnapoole kõndida ja raamatu autorilt "käpajälg" alla võtta. Peast käis kohe kiirelt läbi, et nüüd pole muud, kui tagurpidi uksest välja ja lähimat nutumüüri otsima minna, aga appi tuli abikaasa, kes otsis põuest rahakoti välja ja hetk hiljem olin õnnelik uus raamatuomanik.

Raamatu kõrval lebab üks isevärki kinnas. Olin naistepäeval ema juures külas. Otsisin ühte lõngavihti ja sattusin ülesharutatavate asjade koti peale. Esimene asi seal asjade virnas oli üks kinnas, mida mäletan niikaua, kui ennast mäletan. Uurisin emalt kinda päritolu. See kinnas on emale näärikingituseks kootud (tol väga kaugel ajal oli jõulude pidamine tabu) minu järjestuselt teise klassijuhataja poolt, kes oli ka suurepärane käsitöö õpetaja ning ema kolleeg. Alles on üks kinnas ja seegi juba peopesast kandmisest viledaks kulunud ning kordi paigatud. Aga muster on kena. Palusin selle kinda omale. See saab olema mu järgmine kinda projekt. Vaja veel ERM-i kogudes üks korralik uurimine teha, et kus sellist mustrit veel tehtud on. Ja äkki tasuks seda kinnast ka ERM-i kogudesse pakkuda. Ajaliselt läheb see kinnas kusagile 1960-datesse aastatesse.

Kampsun uus-villasest lõngast / Cardigan (Virgin Wool)

Valmis sai ülipehme ja soe kampsun uus-villasest lõngast.

Laines Du Nord
ROMEO (Itaalia)
100% Virgin Wool
200 gr = 300 m
Kasutatud vardad 5,0

Lõng sai ostetud e-poest. Pildi peal oli valge põhitoon ja sees lillakat-sinakat tooni. Kui lõnga kätte sain, olin pisut pettunud. Põhitoon oli hall mis hall. Lõng jättis pisut määrdunud mulje. Kui aga proovikudumine tehtud sai, polnud asi enam nii hull. Lõng hakkas üsnagi meeldima.

Seda lõnga oli väga mõnus kududa. Lõng on ülipehme ja kudumine läks kiirelt. Kuna vahepeal kampsunit proovida ei saanud, tegin varrukad pisut liiga laiad ja pikad. Tulemuseks oli järjekordne harutamine - mõlemad varrukad tuli peaaegu et soonikuni üles võtta.

Katsumuseks kujunes nööbiralli. Käisin mitu poodi läbi, enne kui sobivad leidsin. Kui värv ja nööbi kuju sobisid, võis kindel olla, et see nööp oli liialt väike. Sobiva suurusega nööbid olid järjepanu valet värvi.

Selle kampsuni kudumisel juhtus ka pisike äpardus. Kui olin varrukad juba üles harutanud ja üks nendest tagasi kootud, murdsin oma puidust varda pooleks. Appi tuli kallis abikaasa, kes liimis selle väga osavalt kokku. Nüüd on varras jälle nagu uus :)

Sallkraega kampsun / Cardigan

Aeg postitada ühe kampsuni pildid.

Kudumine oli päris heaks väljakutseks. Lõng koosneb neljast erinevast kiust, üks nendest peenike buklee, üks peenike karvane, üks peenike ja kippus välja venima, üks libe ja mummuline. Kogu seda punti koos hallata ei olnud kerge. Kudumine kippus sõrmi ning rannet väsitama. Kui peaks sellist tööd 8 ja rohkem tunde päevas tegema, võtaks käed täitsa läbi.

Lisaks veel see, et kude ei veninud tänu mummudele ühtlaselt.
Kasutatud lõngad on näha siin:
http://ingas-handicrafts.blogspot.com/2014/02/mis-teoksil-whats-up_10.html

Vardad 4,0.
Harutada sain traditsiooniliselt üksjagu. Tänu sellele põnevale lõngakompotile oli harutamine veel kõige vaevalisem osa, sest need mummud ei kippunud silmusest enam läbi mahtuma.
Varrukaid sain kaks korda läbi kududa, sest esimene katse tundus pisut kitsas olema, seljatüki võtsin kuni kaenlaauguni üles (algselt oli mõeldud pahempidine kude paremaks pooleks, siis sai ümber mõeldud ning varrukaaugu kahandus sedamoodi enam ei sobinud) ja mõlemad esitükid koos kraega said ka poole varruka kahanduseni üles võetud, sest krae sai liiga lai. Kui kõik kudumise vaevad olid selja taha jäänud, tükid kokku õmmeldud ja vöö kudumisega pihta hakatud, oli see juba lausa lust töö, nii et ei märganudki, kui vöö liialt pikk sai.
Aga lõpptulemusega võiks peaaegu et rahule jääda.