Lõngade paitamise tulemusel korjasin kastist välja mõned taimedega värvitud kerad ja sobitasin neid kokku. Puudu jäi tumedamast toonist. Värvisin poevärviga ühe samblarohelise vihi ja alustasin triibukampsuniga. Olin isegi tubli, kere sain valmis, varrukateni ei jõudnud, vedru käis maha. Siis panin varrastele ühe Haapsalu salli, et seda hea pikkadel autosõitudel kududa. Lohistasin kotti terve suvi endaga kaasa, lõpuks sain isegi üle poole tehtud, aga mida sügise poole, seda vähem sall kotist välja pääses. Tõdesin, et pole mõtet seda kotti kogu aeg kaasa lohistada, istugu kodus ja pakkugu kampsunile seltsi.
Numbrilised saavutused:
1 paar sõrmkindaid
6 paari kirikindaid
2 paari sokke
1 kampsun
1 patentkoes kirju sall
1 topp
1 Haapsalu sall, mille sain aasta viimastel tundidel varrastelt maha. Kuidas ma nii kaugele lõpuks jõudsin, katsun varsti lähemalt kirjutada.
Pooleli on 1 kampsun. Varasemaid luukeresid üles ei loe, nende aeg pole veel kätte jõudnud.
Kudusin ära 1880 g/7274 m lõnga
Käärisin üles päris mitme kaltsuvaiba jagu lõime, see pole telgedele veel jõudnud. Aga materjali on kastitäite kaupa värvitud ja ette lõigutud. Plaanis on teljed selle aastanumbri sees tööle saada.
Mis veel?
Käsitöönurgake sai lisaks ühe suure reguleeritava töölaua. Nüüd on mul kaks töölauda, ühe peal on rivis kolm õmblusmasinat ja teise peal saan materjale ette valmistada. Milline õnnistus! Kui paljud asjad on ruumipuudusel varasemalt tegemata jäänud! Ainuüksi mõte, et pead õmblusmasinaid nagu kass poegi ühest nurgast teise vedama, et midagigi teha saaks, tõmbas motivatsiooni nulli.
Suure rõõmuga, et tööpinna lisa tekkis, lõin vanalt laualt kultuurkihi minema, ladusin oma 3 õmblusmasinat ritta ja õmblesin ühe valuga 10 lapiseelikut. Teen varsti nendest postituse, siis kõigest lähemalt.
Ah jaa, enne lapiseelikuid oli kapis seisvate asjade ümbertuunimine ka. Mitukümmend T-särki ja mõned muud esemed said omale uue disaini. See üritus tuli koos kaltsuvaiba materjali ribastamisega. Lõin kapid tühjaks ja sorteerisin kahte ossa, asjad, mis lähvad kappi tagasi kui OK riideesemed ja riided, mis lähvad ümbertegemisele või kui sedamoodi ka asja ei saa, siis löön käärid sisse ja lähvad kaltsuvaiba sisse. Mõned riided saatsin ka taaskasutusse. Sain nii kaltsuvaiba materjali kui ka mitu kuhja T-särke, mida saan jälle rõõmsasti kanda. Põhiprobleem minu jaoks on T-särkide kitsad kaelused. Ma lihtsalt ei kannata, kui kaelus tihedalt ümber kaela on. Kägistamise tunne tuleb peale. Harutasin kaelused lahti ja tegin kattemasinat kasutades uued kaelused. Mõned pika varrukaga särgid said endale lühikesed varrukad. Ka abikaasa tegi oma riiulites ülevaatuse ning osad särgid said avaramad kaelused. Lisaks parandasin mõned pikalt seisma jäänud teksad ära. Mu uuel masinal on nn. parandusõmblus, millega on sedasorti töö väga lihtsaks tehtud. Väike paik rebenenud kohale alla ja masinaga parandusõmblus peale. Tulemus on tugev ja peaaegu et märkamatu. Super!
Tegin endale jõulukingituse. Ostsin Sujuri kirivööde teljed. Noorele sugulasele vaja üks vöö tantsupeoks kududa. Käisin mööda korterit ringi, mõõtsin ja pidasin aru, mis asjade vahele vööd üles käärima hakkan, kui nägin Sujuri postitust, et tellimusteljed valmis ja lisaks nendele on mõned teljed veel saadaval. Päeva mõtlesin ja otsustasin teljed ära osta. Olen varasemalt käärimiseks klaverit kasutanud (mida kõike küll klaveriga teha saab!) ja ringi sees istudes kudunud, telgedel kudumine on märksa lihtsam. Pool vööd sain tehtud, kui käsi otsustas koostöö lõpetada (üldse ei süüdista kudumist, asjad lihtsalt juhtuvad). Nüüd jooksen mööda arste ja uuringuid, kuid ma olen läbinisti positiivne. Ma saan käe korda! Mul pole aega 2 aastat liikumatu parema käega diivaninurgas konutada!
Kunagi saan ehk aasta alguses kootud asjad ka pildile püütud ning blogis kajastatud.
Peatse lugemiseni ja olge mõnusad!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar