Lõputu küünlapäev

Kes on näinud filmi "Lõputu küünlapäev"? (1993 Groundhog Day (USA)) Alles hiljaaegu jooksis ETV2 pealt.
Kasutangi ETV sisujuhti filmist (nendele, kes pole filmi näinud): Ilmateadustaja Phil (Bill Murray) saadetakse igal aastal 2. veebruaril Pennsylvania osariigis asuvasse Punxsutawney väikelinna, et teha seal reportaaž ilma ennustavast metsümisejast. Kui metsümiseja näeb urust väljudes oma varju, kestab talv veel kuus nädalat, kui ei näe, tuleb kevad varakult. Juhtub aga, et lumetormi tõttu jääb Phil koos võttemeeskonnaga Punxsutawneysse vangi. Järgmisel hommikul ärgates märkab ta oma suureks üllatuseks, et kõik eelmisel päeval toimunu kordub uuesti. Tundub, et sellest päevast kujuneb Phili jaoks eksistentsiaalne luupainaja, kuni ta taipab, et ajas tagasi rändamine annab talle võimaluse õppida tundma produtsenti Ritat (Andie MacDowell).

Hakkan algusest pihta, varsti saate teada, miks selline sissejuhatus. 

Mul oli olemas neli pika värviüleminekuga lõngakooki, Create with Adlibris Knit it! Merino Passion. Üks nendest on punaste/roosade/valgete toonidega, mis sobib ideaalselt mu puna-lilla jope juurde. Novembri alguses otsisin selle kera välja ja tahtsin mütsi kududa. Ammu oli mõttes olnud võrkpatentkude ja nõnda lõingi varrastele proovitüki, et vajalik silmade arv kindlaks teha. Proovitükk kootud, silmade arv olemas, hakkasin kuduma. Mütsi soonikuks valisin topeltsooniku. Kuna see soonik hoiab tugevalt kokku võrreldes järgneva koega, ei vähendanud silmuste arvu. Ups, soonik sai liiga avar. Võtsin peenemad vardad ja alustasin otsast peale. Ikka ei saanud hea. Nõnda harutasin soonikut mitu korda üles, kuni leidsin sobiva silmade arvu. Tegin juurde puuduvad silmused ja võrkpatendi kudumine võis alata. Mida rohkem ridu kudusin, seda laiemaks hakkas müts venima. Kummaline, sest proovitükk ei olnud pisike ja selle pealt võtsin ju silmade arvu. Pool mütsi kõrgust oli olemas, siis oli asi selge, et sinna mütsi sisse oleks poolteist pead ära mahtunud. Proovisin välja mõelda, kui palju neid silmi siis tegelikult vaja on ja jälle harutamine.
Uus häda, kuidas see silmade kokkuvõtmine pärast soonikut teha, et üleminek ilus jääks. Mitu katsetust, enne kui sobiva variandi leidsin. Ja jälle hakkas jama otsast peale. Kuigi olin enam kui kindel, et nüüd on silmuste arv õige, oli müts ikka lotakas. Appi!
Ja jälle harutamine!

 Nüüd siis jõuan postituse alguse juurde. See kudumine ja harutamine oli kestnud juba ligi paar nädalat. Hommikul läheb abikaasa tööle, mina koon, tuleb abikaasa töölt, mina koon, aga kudumine on täpselt sama koha peal, kus hommikul. Kaasa, küsib, mis päev otsa tegid? No otse loomulikult kudusin (ja harutasin), endal juba lootusetuse nägu peas. Siis kaasa ütles, et mul on nagu lõputu küünlapäev. No ta absoluutselt ei eksinud. Ja siiamaani olematu müts sai omale nime.

Kui lõpuks arvasin, et äkki nüüd aitab sellest lõputust harutamisest, võtaks otsa kokku, hakkas uus etapp harutamisi. Kuidas saab parem, kas murumütsi moodi lõpp või kiire lõpetamine? Esimene katsetus - murumüts.
Silmade kokkuvõtmine tuli liiga järsk. Harutamine.
Vähendasin kokkuvõtmiste kohti, müts tuli otsast nurgeline. Harutamine.
Kombineerisin lisaridadega, et leida õige kumerus lõpetamiseks. Müts vajus silmini. Harutamine, nüüd siis juba rohkem, et selle meetodiga mütsile õige kõrgus saada. Vaatasin seda kuklatagust ja tekkis mõte, et saab äkki seda ridade vahetust rohkem märkamatuks teha. Harutasin kuni soonikuni. No nii, peaaegu alguses tagasi. Aga see uus kuklatagune ei meeldinud. Pool mütsi juba kootud, aga uus harutamine kuni soonikuni. Ausalt, nutt tuli peale.

Uus ponnistus. Sain oma murumuna lõpuks kokku võetud.
Nojah, ma nägin selle mütsiga välja nagu ehtne muna. Fui... 

Järgmine katsetus, kudusin pika toru ja kiire lõpetus. Toru sai liiga pikk ja kukla taga lotendav lõpetus ei meeldinud. Minu karikas sai pilgeni täis ja hakkas üle ääre ajama. Lõputu küünlapäev sai oma lõpu. Panin selle mütsi käest, viisin ära teise tuppa, et see silma all ei oleks, võtsin sama lõnga, aga teise värvi, otsisin palmikumustrid välja ja alustasin uue mütsiga. Kaks päeva, ja müts oli valmis. Ei mingit harutamist ega vaevlemist. Ühest kerast tuli kenasti kaks mütsi välja (neid mütse olen blogis juba varem näidanud).
Siis kudusin veel ühe kinnasteks ostetud lõnga mütsiks ja lõpetasin ära poolikud sõrmikud.
Siis võtsin ette vesti kudumise (millega panin järjekordselt mööda, aga eks varsti näitan teile ka).

Ja siis, vahetult enne aastavahetust, otsisin oma lõputu küünlapäeva üles, proovisin pähe, no ikka justkui pisut liiga lai. Tõmbasin võrkpatendi osa kuni soonikuni uuesti üles, vähendasin veel silmuste arvu ja näe imet, ühe päevaga oli müts valmis, täpselt selline, nagu vaja.

Lõng: Create with Adlibris Knit it! Merino Passion, 50% Merino Superwash, 50% Premium Acrylic, 150 g/375 m Nm 2,5, värv B133, Keukenhof

Vardad 3,5 ja heegelnõel nuppude tegemiseks

Tutt on samuti ise tehtud.

Jätkuvalt pean lõnga kiitma. Selle meeletu harutamise peale oleks võinud see lõng juba prügikasti kandidaat olla, aga ei, lõng näeb endiselt välja nagu uus.