Ehk lugu, kuidas ma kaks kera lõnga ära vussisin.
Muster on pärit Nancy Marchant´i raamatust "Knitting Fresh Brioche".
Imeilus lihtne, selge joonisega patentkoes muster.
Mul oli ka kaks imepehmet lõngakera, punane ja must. Ideaalne valik patentkoes kahevärviliseks salliks. Ja siis tuli järsku mingi müstiline idee katsetada keset mustrit mingeid oma trikke. Normaalne inimene teeks selliseid asju proovilapil ja siis saaks kinnitust, kas tasub sedasi eksperimenteerida või mitte. Mina tegin selle mittenormaalse inimese variandi järgi. Võtsin keset mustrit silmad kokku ja kasvatasin uued. Esimesel hetke tundus, et sai äge. Teise mustri pidin vahele jätma ja kolmandasse mustrisse jälle selle vidina sisse kuduma. Aga näe, sattusin hoogu ja unustasin tegemata. Hakkasin tagurpidi tagasi kuduma aga see osutus suht võimatuks selle karvase lõngaga. Järsku tundsin, et mulle see imevidin seal mustri keskel kohe üldse ei meeldi, aga harutada ka ei õnnestu. Lisaks kõigele hakkas tunduma, et see värvikontrast nende lõngade vahel jääb mannetuks. Punase lõnga põhikiud on must, nii et see punane ei ole enam kirgas punane ja koos selle musta lõngaga jäi kogu kudumi ilme selline natuke nagu määrdunud olekuga.
Järsku tundsin, et ma ei taha seda salli enam edasi kududa. Ei meeldinud see rikutud muster ja need murtud värvitoonid. Ja harutada ka pole võimalik. Panin kudumi käest, et vaatab, mis meeleolud tekivad.
Mitu kuud seisis sall laua nurgal ja kogus kultuurkihti peale. Üks hetk oli mul vaja just neid vardaid, mis seal salli sees kinni seisid. Nüüd oli valik, kas koon selle asja väevõimuga lõpuni või saadan kõik prügikasti. Aga lõng on ju pehme-mõnus ümber kaela...
Otsustasin salli valmis kududa. Neid imetrikke kudusin mustri keskele siis, kui parasjagu meelde tuli, kui läks meelest, lõin käega ja lasin edasi.
Neli kuud ja sall valmis nagu nipsti :) Kudum, mis saab valmis mõne päevaga, kui usinalt vardaid klõbistada.
Lõng: Schoppel-Wolle Merino Lace, värvid 880 must ja 2283 punane,
57% villa, 23% polüamiidi, 20% kitsemohääri, 50 g/400 m
vardad 4,5
Kudusin mõlemad kerad lõpuni. Õnneks lõppes lõng kenasti mustri lõpus, nagu planeeritult.
Päikese käes lähvad isegi see tuhkpunane värv särama. Aga see ei muuda tunnet, et keerasin kõik nässu. Eks ma seda salli ikka kandma hakkan, aga ma ei hakka seda uhkelt eksponeerima, et näete, kui äge asi mul on. Peidan ontlikult jope alla ära.
Mütsist tuleb omaette postitus :)
Väga tore sall ju!?
VastaKustuta