Blogis on juba kolm kuud kõrvulukustav vaikus valitsenud.
Ja mitte ainult blogis pole vaikus, kudurindel on ka suhteline mõõnaperiood valitsemas. Läbi suurte ponnistuste olen varrastelt maha saanud ammu alustatud Haapsalu salli ja kolmnurkse rätiku. Ja nüüd need ootavad telekalaua nurga peal, millal ma ennast käsile võtan ja sallid raamile tõmban. Tahaks loota, et vähemalt selle aastanumbri sees hakkan tubliks.
Olen veel alustanud ühe kampsuniga. Väike siilakas selga on tehtud. Ja jälle paar nädalat kudupausi...
Siis on üks poolik veel, millega üritan tegeleda - patentkoes puna-mustakirju sall. See varsti juba nelja kuu vanune poolik, mis venib ridahaaval kõrgusesse.
Vahepeal võtsin ühe rahvariideseeliku ette. Toodi sain alla, tasku on ka juba olemas, aga leiaks inimese, kes selle seeliku külge kinnitaks! Sealt edasi pole enam palju teha. Värvel külge ja saaksin seeliku omanikule üle anda. Ja ikka kõik venib. Tööpäeva lõpuks olen kui tühjakspigistatud sidrun. Jõllitan televiisorit ja ei suuda ennast mingiks käeliseks tegevuseks mobiliseerida.
Suutsin ennast üllatada, kui võtsin vastu randmesoojendajate tellimuse. Vähemalt sain neid kududes justkui surnud punktist üle. Võtsin kudumise ette ja tegin lihtsalt ära, mis lubasin. Jee, see annab lootust, et ma pole lootusetu.
Siin need randmesoojendajad on. Hästi pikad, ulatuvad pea küünarnukini. Sõrmed piisavalt pikalt väljas, et saaks mõnusalt klaviatuuril tippida. Mustri valisin palmikulaadse, mis palmik pole. Kudum liibub kenasti ümber käe ja ei takista pika varruka pealetõmbamist. Pöial on kiiluga.
Lõng: Novita Nordic Wool, 50 g/115 m, 100% vill, värv 170
Vardad: 3,0 ja 2,5
Lõnga kulus 78 grammi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar