Mul on tõeline orav-rattas tunne.
Võin vist varsti ära unustada, mis asi on puhkus. Sel suvel pole ma veel ei puhkusele ega riigipühadele pihta saanud. Pean vist olema tänulik, kui saan kasutada mõnda vaba nädalavahetust ja ei kooguta arvuti taga.
See ei ole minu jaoks enam normaalne seis, kui ma ei saa mitme nädala jooksul vardaid kätte võtta. See tähendab, et mul pole enam sedagi vaba hetke, et õhtul korra televiisori taha maha potsatada. Ja ehk ei unune teekond köögini ka ära.
Salakudumises on vahepeal juba IV vihje välja antud ja tublimatel on sallid valmis, ma näen kurja vaeva, et teistega sammu pidada, aga nagu näha, olen ma jõudnud suure ponnistamisega II vihje valmis kududa.
Ah, eks lohutan end sellega, et Jõuludeks saab ilmselt töökoormuse maha ja jaanuar tuleb suhteliselt vaikne kuu. Eks ma siis puhkan ja koon. Aga paras kartuli-idu tunne on küll peal, eriti kui mõni päevitunud inimene vastu satub tulema...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar