Ravimtaimede korjamisest-kuivatamisest jäid mul järele varreosad naistepunast, angervaksast ja saialille südamikud. Panin need potti, lisasin peoga veel äraõitsenud tumepunase daalia õisikuid ja vaaritasin nendest värvivee. Väga kena pruunikaspunane vedelik sai. Peitsiks lisasin maarjajääd ja sain lõnga 1. Vesi oli märksa punasem, kui lõnga külge jäi.
Lisasin samale veele pisut raudvitrioli ja sain lõnga 2. Samasse potti lisasin uue lõnga, hoidsin seda keeduleeme sees ligi 5 minutit, võtsin siis välja ja sain lõnga 3.
Keetsin värvivett mingi aja, siis viskasin sinnasamasse taimesodi sisse lõngavihi ja pärast mõningast kuumutamist jätsin kogu selle "kompoti" hommikuni jahtuma. Tulemuseks lõng 4 ilma igasuguse peitsita. Esimene lõnga pesuvesi oli kaunis punane, teine kergelt värvine, kolmas vesi juba täitsa puhas. Vist jäi värv ilma peitsitagi külge. Väänasin värvivee seest taimed välja ja panin potti kaks lõnga korraga. Lõng 5 on eelnevalt kasevihtadega värvitud ja maarjajääga peitsitud kollane lõng, mis läks ülevärvimisele ja lõng 6 siis ilma peitsimata värvitud lõng.
Kuna värvi tundus vee sees veel piisavalt olema, panin värvivette natuke maarjajääd ja sain lõnga 7. Samasse keeduvette lisasin pisut raudvitrioli ja sain lõnga 8.
Lisaks värvitud lõngadele sain korralikult värvitud sõrmed ja küüned, kuna ei viitsinud kummikindaid kasutada ja värvivee sees solberdasin ikka päris mõnuga. Käed läksid pärast paari pesu viisakamaks, mida ei saa küünte kohta öelda. Küünte pealmine pind on küll märgatavalt heledamaks läinud, küünealused saavad lõplikult korda alles pärast küünte väljakasvamist. Kodus istudes pole sellest ju häda, rahva seas liikudes ei tea, kuhu oma käsi peita :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar