Lambakoera vest / Men's Vest, Dog Yarn

Jõudsin lõpuks nii kaugele, et sain koerakarva vesti pildile.
Vest ristiti lambakoera vestiks, sest lõnga koostises on nii lamba villa kui ka koera karva.
Lähemalt sellest lõngast on siin

Kudumise ajal sai pisut nalja ka. Alustasin kudumist 3,5 nõukaaegsete raskete metallist varrastega. Muudkui aga koon ja siunan, et vardad on nii rasked, et ei taha kudumi sees püsida. Muudkui aga togi seda varrast silmuste sisse tagasi. Ähvardasin poodi uute varraste järele minna. Kui sain tagumise tüki valmis, lõin kaks varrast kokku, et esimese tüki silmused üles luua ja oh üllatust, üks varras oli teisest ikka mitme cm võrra lühem. Siis hakkas midagi koitma. Tõin nihkkaliibri kohale ja kontrollisin vardaid. Oligi nii, üks varras oli 3,0 ja teine 3,5. Mis ajal õnnestus üks varras vahetusse lasta, seda enam ei tea, eks ikka üsna alguses, sest seda häda varraste sees mittepüsimisega oli pikalt. Pani imestama, kuidas ma ei tunnetanud sõrmede vahel, et vardad on erinevad. Sukavarraste puhul sellist apsakat poleks tekkinud.
Kui õiged vardad kudumisse said, polnud varraste püsimisega enam mingit probleemi.

Kududa seda lõnga oli päris mõnus. Silmused hoidsid kenasti oma vormi ka siis, kui silmus vardalt jalga lasi. Mis oli aga ülisuureks miinuseks, oli asjaolu, et terve kudumise aeg oli mu põu sama karvane, kui see kudum näppude vahel. Kuidas need karvad põue said, seda ei tea. Riiete vahetust tuli palju ette võtta, sest ma ei kannata välja, kui kusagil kasvõi üks karv riiete sees kõdistama hakkab. Nüüd oli karvu põues ikka loendamatu hulk.

Kudumi pind sai tõeliselt karvane

Vest sai kiirelt valmis, kudusin kaenlaaukudesse ja kaelusesse soonikud, kuid otste sisseajamisega tõmbasin pidurit. Kui vesti selga sai proovitud, tõmbasin kudumi kuni kaenlaaluseni üles. Selgus, et kaenlaauk oleks pidanud sügavam olema. Tegin siis sügavamad kaenlaaugud ja uued soonikud. Nüüd oli sellega OK, kuid siis hakkas kukla peal soonik häirima. Silmuseid oli vist liialt palju, sest soonik kippus kaelast eemale hoidma. Vahepeal oli muid tegemisi ees ja vea parandamine jäi ootele. Vest aga ootele ei jäänud. See läks kähku selga ja nõnda siis käidigi ringi, lõngaotsad igalt poolt rippumas. Ma ei kiirustanud nende otste sisseajamisega, sest ma ei olnud kindel selles, et kaelus mind häirima ei jää.
Lõpuks tõstsin abikaasa ikkagi vestist välja, harutasin kaeluse üles ja tegin selle uuesti. Lõpuks jäin tööga rahule. Ajasin lõngaotsad sisse, pesin vesti ära ja nüüd on siis vest täieõiguslikult kasutusse antud.
Lõnga kulus 334 grammi.
Pildi peale pandi vestile T-särk ka alla, et pisut ontlikum oleks. Tegelikult käib see vest palja kõhu peale. Kuidas see võimalik on, paneb imestama. Ma ei suudaks selle karvase torkiva ja kõditava asja sees minutitki olla.