Abikaasa on juba ammu rääkinud, et üks koeravillast vest oleks väärt asi ja ta tahaks seda saada.
 |
| Valge ja beež koeravilla lõng. Üks viht siis kolmandik suurest vihist. |
Suvel õnnestus mul hea naabrinaise vihje peale hankida koerakarvast lõnga. Alles oli 5 vihti: 3 beežikat ja 2 valget koera-ja lambavillasegu lõnga. Veeretasin neid tükk aega peos ja suutmata otsustada, palju mul seda lõnga tegelikult vaja läheb, ostsin kõik 5 vihti ära. Lõng nägi välja suht peenike. Silma järgi peenem, kui tavaline 8/2 maavillane. Nägin juba vaimusilmas ennast selle peenikese lõngaga vaevlemas ja kirusin vaikselt ennast, et oli mul nüüd siis seda jama kaela vaja.
Suvel on tegemisi palju ja lõng jäi oma järjekorda ootama. Aeg-ajalt tegi mõni märkuse, et toas on koeralõhna tunda. Kiitsin takka, et on jah koer toanurgas, kuid sinnapaika see asi jäi.
Aastavahetusel tuli lõngade värvimise maania peale ja mõtlesin siis, et pesen ühe hooga need koeralõngad ka ära. Otsisin oma koti lõngadega üles, lõngad kotist välja asusin tegutsema. Vihid olid ülitugevalt kokku keeratud ja moodustasid kilekotis napi poole mahust. Kahju, et sellest etapist pilt jäi tegemata. Lootsin pesuga kiirelt maha saada. Aga võta näpust! Kui vihi parajat jõudu rakendades lahti väänasin, selgus, et üks viht sisaldas tegelikult kolme vihti. Kangutasin teised vihid ka lahti ja peatselt oli mul põrandal laiali 15 vihti lõnga. Andis neid vihte alles niiditada! Igale vihile vähemalt 4 lisasidust ja lõnga algused-lõpud ka vaja kinnitada. Mässamist jagus pikaks ajaks.
 |
| Selliseid lõngakerasid mul siis nüüd 15 tk. |
 |
| Proovikude 3,0 varrastega |
Kui lõngadega lõpuks vannituppa jõudsin, sain järjekordse üllatuse osaliseks. Niipea, kui lõnga märjaks kastsin, hakkas see paisuma kui popcorn. Lootsin ennist läbipestud lõngad kraanikaussi toetada, kuniks kõik on pesuvahendist läbi lastud, kuid kaks vihti täitsid juba kraanikausi korraliku kuhjaga. Otsisin kokku oma ämbrid-pesukausid ja lõpuks oli vannituba kuhjas lõngu täis. Väike probleem ilmnes ka pesu käigus. Kui lõng oli juba paisunud, hakkas sealt lõngakiudude vahelt ohjeldamatult igasuguseid heinapepri ja lausa saepuruogasid välja tulema. Paiguti oli pesemine lausa valus, sest torkijaid oli lõnga sees palju. Üritasin sodi pesemise ajal välja korjama hakata, kuid ega see märg lõng seda sodi ikka kätte ei anna küll. Loobusin nokkimisest ja keskendusin pesemisele. Et küll aeg annab arutust.
 |
| Proovikude 3,0 varrastega |
Pärast loputamistsükleid olid need lõngad veelgi paisunud. Oli täitsa tegu, et leida kõigile koht kuivama riputamiseks.
Kuivanud vihtidest sai suur kohev lõngakuhi diivani peale.
 |
| Proovikude 3,5 varrastega |
 |
| Proovikude 3,5 varrastega |
Lõnga kerimine oli väga vaevaline. Üritasin neid prügisid võimalikult palju lõngast välja nokkida. Saepuru ogad olid mõnest millimeetrist kuni paarisentimeetriste orkideni. Ja neid oli oi kui palju! Iga vihi lõpetamise järel oli põrandal korralik kamalutäis väljanokitud sodi. Need lambad olid vist küll saepurukuhja magamisasemeks võtnud. Palju sodi sain kätte, kuid kõike kindlasti mitte. Keras ei tundunud see kõng enam sugugi nii kohev, kui pestud vihtides. Sõrmed sügelesid ja tegin väikesed proovikudumised ära, et kuidas kude selle lõngaga jääb. Alustasin nr 2 varrastega, kuid need olid ikka liialt peened. Beeži lõnga kudusin 3,0 varrastele ja valge lõnga 3,5 varrastele. See ilmselt ongi õige vardajämedus. Ja kootud pind jääb super mõnus, pehme ja karvane. Tahaks kangesti kuduma hakata, kuid kaks paari muhu pätte ootab tallutamist ja üks kampsun on ka hetkel veel varrastel. Aga seda suurem stiimul on nüüd pooleliolevad tööd ära lõpetada, et saaksin jälle koeralõnga kätte võtta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar