Lilleväli, salakudumine / Secret Knitting I-II

Olen hetkel andnud käe kolmele salakudumisele: sall, sõrmkindad ja sokid.
Salliga olen ree peal, kinnaste vihjed on kõik käes, mul veel teine vihje lõpetamata, sokkide teine vihje käes, mul alles lõng kastist välja tõstetud.
Ega väga endaga kurjustada pole mõtet. Sel ajal on tegelikult palju kootud, kuigi pildile ei kipu midagi jõudma. Varsti ongi mu blogi alustatud ja poolikute piilukate näitamise koht. (Nüüd peaksin nurka häbenema minema)

II vihje

I vihje

See on siis Isetegija foorumi salakudumine.

Ümara passega sviiter / Round Yoke Sweater

Sain lõpuks valmis!
Seda sviitrit kudusin ja harutasin, kudusin ja harutasin. Vahepeal mõtlesin, et ei saagi sellest asja.

 Õpetuse sain Mustrimaailma foorumist.
Arvutasin silmade arvu välja ja hakkasin ülalt allapoole kuduma. Jõudsin juba kaenlaalused kere silmad ühendada, kui tirisin vardad välja. Kude jäi minu silmale liialt vedel.
Võtsin siis põhilõngale toeks peenikese mohääri ja alustasin kudumisega otsast peale. Jõudsin kaenla alt jälle ühendused ära teha ning keret juba vaksa jagu kududa, kui selga proovimine ei andnud seda väljanägemist, mida ootasin. Juurdekasvatatud silmi oli liialt palju. Passe hakkas lötendama. Kaelaaugu suurus ei meeldinud ka.
Harutasin jälle kõik ülesse, tegin uued arvutused ja alustasin juba kolmandat korda sama asja. Tundus, et oleks pidanud juurdekasvatatavaid silmi veelgi vähendama, aga väga viga ka enam polnud. Silitasin aga kootud asja ja mõmisesin mõnust!
Jõudsin pikkusega juba sviitri pikkuseni, kui tekkis mõte, et lasen edasi ja teen hoopis tuunika. Või miks mitte lausa kleit? Kui juba paras tuunika pikkus käes oli, ajasin kudumi selga, läksin peegli juurde ja mida ma seal näen: korralik pakendatud sardell vaatas sealt vastu! Kui ikka vastavat figuuri enam pole, siis ...
Kahju oli harutada. Pakkusin tuunikat mitmele selga proovida, kellele oli õlast lai, kes kartis mohääri kõdistamist, kellele oli lihtsalt liiga suur.

Vot sellise kera sain sealt tuunika alt servast kätte. Tegin mõned ripsiread alla serva, tuunikast sai sviiter.
Asusin varrukate kallale. Üks varrukas sai peaaegu valmis, äär jäi veel viimistleda, kui tõmbasin vardad jälle välja ja harutasin peaaegu kogu varruka ülesse. Jäi selline mulje, et silmade koondamist olin liialt agaralt teinud. Teine katse sai märksa parem. Teise varruka kudumine õnneks enam probleemi ei tekitanud.

Kaeluse juures jäin jälle mõtlema. Nii mõnus soe kudum ja kael nii paljas! Korjasin kaeluse servast silmused vardale ja kudusin kaelusesse korraliku rulli. Silmuste korjamise kohta peaaegu et ei näegi. Nüüd jäin rahule.
Pesin sviitri läbi, sirutasin kuivama ja hõõrusin rahulolust käsi.
Kui sviitri selga ajasin, siis selgus, et pikkust oli natuke ikka juurde veninud. Kerega pole probleemi, see just nii pikk, nagu oleksingi sellist pikkust soovinud. Samas, ega need natuke pikemad varrukad mind ei häiri ka. Külmavares, nagu ma olen, siis sobivad pikemad varrukad ka kenasti. Kaeluse rull aga läks pesus kaduma. Kaelus seisab uhkelt püsti. Olgu siis, ka nii sobib.

Passa elumises pooles on näha üks peenike valge triip. See pole sinna planeeritud. Lihtsalt lõngatokis oli selline ilma värvita osa sees. Kuna see värvivaba triip sobitas enda täpselt ripsireale, siis jätsin selle osa lõngast välja lõikamata.

Lõngad:
Drops Fabel Long Print, värv 650, 50g/205m, 75% villa, 25% polüamiidi
Ice Yarns SuperKid Mohair Superfine, 30g/450m, 60% SuperKid Mohair, 10% meriino, 30% polüamiid
Vardad: 2,5

Lõnga kulus: 215 g Fabelit ja 59 g mohääri.

Proovikandmine on tehtud. Ma olen siiamaani mohääri proovinud vältida, sest see kipub mind kõdistama. Alguses oli natuke naljakas tunne selle kõditava kampsuni sees, kuid varsti asendus kõditamine mõnusa sooja tundega. Nii et saan kampsunit kanda küll!

Hall sall / Gray Scarf

Olen aasta algusest siiamaani ära kudunud juba üle 2,5 kg lõnga, kuid oma tegemistelt pole ma saladuskatet väga palju kergitanud. Mitte, et mul midagi salatseda oleks, aga ma lihtsalt ei saa oma tehtud asju pildi peale. Fikseeringud asjadest on olemas, aga need pole pildid, mida esitleda tahaksin.

Sedapuhku näitan ühte salli, mis läheb nende kinnaste juurde.
Sain üsna vabad käed, mida kududa, ainus soov oli, et oleks pehme ja muster poleks liialt auguline. Soovitud värvid ikka hall ja punane. Kuna mantel on intensiivne punane, siis minu nägemuse järgi punast on juba piisavalt ja aksessuaariks läheks pigem midagi rahulikku ja neutraalset.

Valisin lõngadeks Drops Delight, värv 01 üleminekutega hall, 50 g/175 m, 75% villa, 25% polüamiidi ja kõrvale panin jooksma Drops brushed Alpaca Silk, värv 2 helehall, 25 g/140 m, 77% alpakat, 23% siidi.
Salli kaal 93 grammi.

Sall sai ülipehme. Kui salli valmis sain, kerisin selle prooviks ümber oma kaela. Olen üsna pirtsakas igasuguste torkivate lõngade suhtes ja tahtsin katsetada, kui kähku ma salli seest välja poen, aga tegelikult ei tahtnud salli enam kaelast ära võtta. Minule igatahes sobib :)
Loodan, et salli uuele omanikule sobib sall sama hästi.

Sall on oma olemuselt ülilihtne, kuid algus nii lihtsalt ei läinud. Tegin mitmest erinevast lõngast proovikudumisi, kuid ei leidnud meelepärast lõnga. Olin enda peale juba üsna tige. Omal elamine lõnga täis, kuid salli jaoks vaja jälle poodi lõnga järele minna. Kammisin e-poed läbi ja ikka ei midagi. Kui lõnga koostis sobib, siis värv mitte ja vastupidi. Pöörasin veel lõngakastides ja jäin pidama Drops lõngade juurde.
Mustri valimine oli teine katsumus. Hakkasin keerulisemate mustritega peale. Jõudsin endale isegi mustrilise ja kahevärvilise patentkoe selgeks teha, kuid see ka ei meeldinud. Keerulisemate mustrite pealt hakkasin tasapisi lihtsamate poole liikuma ja jäin lõpuks selle ülilihtsa mustri juurde pidama. Mida vähem, seda parem. Aga pühapäeva sain sisustatud. Salli kudumiseni terve päeva jooksul ei jõudnudki.

Mis teoksil ehk põhitähelepanu lemmiktegevusele / What`s up

Enamasti näidatakse oma õnnestumisi ja tööde edenemist. Mul tuleb vastupidine postitus.

Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas mõne kudumiga nii viltu kisub, et harutan rohkem, kui kududa jõuan.
Algas kõik kenasti ja tavapäraselt. Igat sorti proovikudumisi tegin rohkem kui ühes lõngatokis lõnga. Mõõtsin ja arvutasin. Seljaosa mustri ja laiuse sain klappima.
Esitüki planeerimisega panin natuke mööda. Aga ega sellest enne aru ei saanud, kui kõik tükid olid omavahel kaenla alt juba kokku kootud. Nööbiliist ei jäänud kenasti hoidma.
Harutamine - kuni nööbiliistu alguseni esimesed tükid ülesse, uus mustri proov ja uus kudumine.
Jõudsin tükid kaenla alt kokku kududa ja mustri jagu juba lisa tekitada, kui selga proovimine näitas, et nööbiliist algab liiga madalalt ja kaenla all võiks avarust siiski piiiisut rohkem olla.
Harutamine - kuni nööbiliistuni ülesse ja pool mustrit lisaks. Uus kaelakaar, uued lisasilmad abilõngale ja kuduma. Oh jah, silmade arv vale, muster ei klapi! Jälle harutamine, silmade korrigeerimine ja uus kudumine. Seljatükist kaenlaaluse laiendus üles ja selg pikemaks kududa. Kes see loll küll oli, et lõnga ära oli katkestanud!?
Nüüd justkui sujus kõik kenasti. Ühendasin tükid jälle ära ja kudusin mõnuga, koos TV-st tuleva paraadi jälgimisega.
Kaenla alt oli mustrit juba mitme korduse jagu kootud, kui selgus, et kaenlaalune muster mulle ei sümpatiseeri. Jälle harutamine, uue mustri nuputamine ja tagasi kudumine. Siis järsku avastasin, et esitükil oli mustrisse viga lipsanud. Enam-vähem seal kaenlaaugu kõrgusel. Vaatan ja nuputan, kas hakkan harutama. No ei seganud see apsakas nii väga. Selge, lasen edasi. Kui näpuga veale ei näita, ei saa ilmselt keegi aru, et midagi valesti on.

Jõudsin siis nõnda kaugele ja ajasin kampsuni selga.

See ei lähe kohe mitte, oli kiire äratundmine. Olen järjest mitu kudumit teistele andnud, kuna minu mõõtudega ei klapi. See ei ole järjekordne kudum, mis uut omanikku otsima hakkab!
Vardad välja ja harutama!
Järele jäi siis selline jupike.

Näis, kaugele ma seekord jõuan? Igatahes kera muutub pärast igat harutamist aina suuremaks.
Aga äkki saan nüüd kuduma hakata, kui olen kogu maailmale näidanud, kuidas mulle harutamine meeldib :)

Margareeta sall / Shawl Margareeta

Tänase pidupäeva puhul üks väike käsitööpostitus ka.

Sain juba eelmisel kuul valmis ühe oma disainiga salli, pildid said ka tubastes tingimustes klõpsitud, aga postitus siiamaani tegemata.

Tegelik värv on türkiis, aga ma pole õppinud siiamaani ära, kuidas seda värvi pildile püüda.

Lõngaks YarnArt Silk 25g/190m
50% siidi, 10% kid mohääri, 40% meriinot
Lõnga kulus 91 g
vardad 2,5

See sall rändas Hollandisse.

Salakudumine 2016-1 / Secret Knitting, I vihje

Selle aasta esimene salakudumine, millest osa võtan.
I VIHJE

Vaadates seda, mis pärast I vihje kudumist näha on, võib oletada, et tegu on kinnastega :)

Kaasa küsis, et miks ei võiks ühte asja normaalselt alustada?
Pole viga, minu tegemisi vaadates on ta nii mõndagi õppinud :)

Klapiga labakud / Mittens with Flap

Tütar näitas oma klapiga kindaid ja uuris, kas neid oleks võimalik reanimeerida.
Ei olnud. Need olid juba risti-põiki lapitud-õmmeldud ja ikka narmendasid. Mis ikka viledaks kantud, vajab asendust.

Andsin tütrele lõngakotid kätte ja lasin sobivad värvid välja valida.
Ise sukeldusin raamatutesse mustreid otsima. Kui lõngavalik minuni jõudis, läks mustri valik väga kiiresti, sest ma teadsin kohe, mis mustrit ma kududa tahan, vaja oli vaid raamatust õige koht üles leida.

Originaalkindad on olemas ERM-i kogus
Kindad pärit Palamuse kihelkonnast ja kogusse jõudsid need 1921. aastal, kinnaste vanus sel ajal oli juba 40 aastat.

Harutasin üllatavalt vähe. Laius klappis kohe, muster on väga lihtne ja mõnus kududa. Kohe nii mõnus, et ei saanud õigel ajal pidama ja kudusin klapi pikemaks kui vaja. Pöidla aga pidin pikemaks kuduma. Nii et päris harutamata siiski hakkama ei saanud.

Kudumiseks kasutasin Teksrena 100% villast 100g/350m
vardad 1,25
lõnga kulus 70 grammi

Kuna talv ei taha kevadele teatepulka veel üle anda, siis jõuab neid kindaid juba sel aastal kanda.